Obsah (5)

§ 22§ 28§ 1§ 29§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 9.aprill 2021.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-700 Tsiviilasi Lõunakeskus OÜ avaldus aktsiaselts Kaa

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul käesoleval hetkel sellises ulatuses vara, millest oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid katta. 3.8. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul majandustegevus puudub, samuti puuduvad selle jätkamise või tervendamise võimalused. Võlgnik ise ei pea samuti tegevuse jätkamist ja tervendamist võimalikuks, kuivõrd puudub igasugune kindlustunne seoses valitseva olukorra ja viiruse levikuga. Vastavalt

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 28

lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 459 913,39 euro ulatuses. Samas võlgnikul teadaolev vara puudub. Seega võlgniku vara võlgniku kohustusi ei kata. Võlgnikul puudub majandustegevus, millest tulenevalt puudub võimalus katta kohustusi jooksvate tulude arvelt. Võlgnik ise on selgitanud, et raskustesse satuti esmakordselt aprillis 2020 seoses COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangutega, mis võlgniku tegevuse esmakordselt halvas. Võlgnik tegutses kolmes kaubanduskeskuses ja piirangute tagajärjel tuli olla ligikaudu 2 kuud suletud, seega ilma müügikäibeta, kuid samas tuli endiselt tasuda üüri- ja kõrvalkulusid, sh aja eest, mil pinda kasutada ei saanud. Võlgnik üritas enda tegevust reorganiseerida ja optimeerida, müüdi mittevajalik vara. Võlgniku tegevus jätkus kuni 28.07.2020 Lõunakeskuse üüripindadel, sealt edasi peeti läbirääkimisi tegevuse taastamiseks. Läbirääkimised ebaõnnestusid ja võlausaldaja on pöördunud oma nõuetega kohtusse. 6 Kokkuvõtlikult leidis võlgnik, et võlgnik on maksejõuetu, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue põhjendatud, ning võlgniku maksejõuetuse põhjustas COVID-19 pandeemiast tekkinud majanduskriis, mis eskaleerus suuremaks, kui seda keegi objektiivselt võis ette näha. Lisaks toob võlgnik veel välja, et kriis on muutnud tarbijate harjumusi ja puudub kindlustunne võimaliku tegevuse jätkamise või tervendamise osas. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt toodud põhjendustega ja märgib, et võlgnik on sisuliselt müügikäibe olulise vähenemise tagajärjel sattunud raskustesse oma jooksvate kulude kandmisel, võlgniku tegevuseks vajaminev vara võõrandati valdavas osas juba täitemenetluste raames ja koostoimes üürileandjate poolt lepingute lõpetamisega puudus võlgnikul võimalus majandustegevusega jätkata. Lisaks on võlgnik raskustesse sattudes realiseerinud muu võimaliku vara ja selle võlausaldajatele välja maksnud. Samas ei ole suudetud kõiki tegevuse lõpetamise tagajärjel tekkinud kulusid, sh üürilepingute lõpetamisest tulenevad kahjunõuded ja suurearvulise töötajaskonna koondamisest tekkinud töötajate ning maksunõudeid, katta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2020 aasta teises pooles, mil kogu võlgniku vara oli realiseeritud, töötajad vabastatud ja üürilepingud lõpetatud. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5.

3.

1. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto väljavõtte, tutvunud võlgniku finantsandmetega ja kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Võlgnik on teinud pärast raskustesse sattumist mitmeid toiminguid, sh on võlgnikule tasutud kohustusi seotud isikute poolt, mis omakorda on võlgniku võlausaldajatele tasutud. Kogu võlgniku majandustegevuseks vajalik vara on täitemenetluste raames üürileandjate pandiõiguste kohaldamise katteks realiseeritud. Võlgnik on lõpetanud ja üleandnud sõidukite liisingulepingud. Kogumis viidatud asjaolusid hinnates on ajutine haldur esialgu seisukohal, et selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Samas võivad need teoreetiliselt esineda, kuivõrd mitme varasema, sh võimaliku lähikondse, võlausaldaja ees on kohustusi täidetud. Selle täpsem hindamine aga vajaks täiendavate andmete kogumist edasises menetluses, juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 3.
2. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, võlgnik tunnistab ka ise maksejõuetust. Vastavalt

§-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 4 000,00 eurot, millest oleks võimalik kanda esmased kulud. Samas juhul kui tasutakse deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa või kohus leiab, et menetluse raugemine ei ole põhjendatud ning kuulutab välja võlgniku pankroti, olen 7 nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Ajutise halduri tasu taotlus koos ajakulu aruandega on lisatud käesolevale aruandele (lisa 8). Juhul kui pankrotimenetlus lõppeb pankrotti väljakuulutamata raugemisega, palub haldur määrata määruses kindlaks dokumentide hoidja. 4. Pärnu Maakohtu 11.03.2021.a. määrusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot ja tegi määratud tähtajaks ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele kas üksi või teiste eelmainitutega koos tasuda nimetatud summa kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks. Eelnimetatud kohtu teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.03.2021.a. Kohtu nõudmist makse tasumiseks ei ole täidetud. 5. Kohus eeltoodu alusel leiab, et pankrotiavalduse menetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgniku dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu viimase juhatuse liikme E Te. 6.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri hüvitatavate kulutuste suuruseks 24 eurot ja tasuks 1425 eurot, Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 12,5 tundi tunnitasuga 95 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja ajutisele haldurile tuleb tasuks määrata 1425 eurot (koos käibemaksuga) ja kulutuste suuruseks 24 eurot koos käibemaksuga.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Hüvitatavad kulutused ja töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo. Kuna antud juhul on võlausaldaja maksnud 19.01.2021 määruse alusel deposiidina ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud 2000 eurot, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused välja maksta deposiidis oleva 2000 euro arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 8