2-15-18307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18307 Tsiviilasi M

) § 169-177 toodud sätetest. Kohus selgitas võlgnikule, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse ja sissetulekute kohta.

1. Võlgniku pankrotimenetluses jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata järgmiselt: kohtutäitur Elin Vilippus 3 815,42 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet 757,78 eurot, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 789,64 eurot, Xxx AS 99 128,36 eurot, XXX AS 14 646,71 eurot, xxx AS 44 028,10 eurot, AS xxx 2 432,68 eurot, Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu 202,72 eurot, xxx OÜ 2 341,39 eurot, Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 120,00 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 273,50 eurot. Võlgniku kohustest vabastamise menetlus on seega kestnud neli aastat. Võlgnik on kohtule esitanud usaldusisiku aruanded 30.05.2018 ning 05.11.
2. Aruannete kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ning tema sissetulekuks on olnud pension. Oma 05.11.2018 aruandes on võlgnik lisaks märkinud, et tema muudeks sissetulekuteks on olnud ajutited tööd ning kohe on ta saamas ametlikult varustajaks.
3. Kohus on asjas läbi viinud kaks ärakuulamist, kus on võlgnikule täiendavalt selgitanud tema kohustusi. 25.10.2018 ärakuulamisel on võlgnik teatanud, et ta on küll võlgadest lahtisaamisest huvitatud, kuid ei tea, kuidas ta selleks suuteline on. Võlgnikul on xxx, xxx ja xxx, mis tähendab, et tegelikult olen ta xxx. Seetõttu ei ole ta ka tööd otsinud. xxx pangakonto kaart, kuhu laekuvad toimetulekutoetus ja pension, on võlgniku xxx-aastase tütre käes, kes kasutab seda omal äranägemisel. Võlgnik ise on täielikult oma elukaaslase ülalpidamisel. Kohus selgitas võlgnikule, et menetluse jätkamise eelduseks on, et võlgnik esitaks kohtule kord aastas põhjalikke aruandeid ja tasuks vastavalt võimalustele oma võlgasid. 02.03.2021 läbiviidud ärakuulamisel teatas võlgnik, et olukord muutunud ei ole. Tervislik seisund on nii nagu ta on, xxx jätkub. Võlgnik on proovinud päeva kaupa tööl käia, n.ö. proovipäevadel, abiks ehitustöödel. Täie jõuga töötada pole ikkagi võimalik. Võlgnik elatub pensionist, mis on 300 eurot kuus. Võlgnik elab sotsiaalkorteris, mille üür on 50 eurot kuus. Võlgnikku aitab ka täiskasvanud poeg. Võlgniku hinnangul tal mingeid võimalusi võlgade tasumiseks ei ole. Kohus määras 02.03.2021 ärakuulamisel otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamine 10 päeva jooksul.
4. Kohus on küsinud ka võlausaldajatelt menetluse jätkamise osas seisukohti. Võlausaldaja AS xxx on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust või tõendeid ametikohtadel töötamisega või töötu olemisena. 2

§ 173

lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. xxx AS teatas, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik on viimati esitanud usaldusisiku aruande aastal 2018, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtumääruse kohaselt peaks võlgnik aruandeid esitama iga aasta. Samuti ei ole võlgnik alates 25.10.2018 toimunud ärakuulamisest oma käitumist parandanud ega hakanud täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi. 25.10.2018 toimunud ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et ta ei viitsigi mõelda tööle asumise peale, kuna muutub seal närviliseks ning on põhimõtteliselt töövõimetu. Selline suhtumine näitab võlgniku ükskõiksust oma kohustuste osas. Isegi kui võlgnik pole võimeline sissetulekut teenima, on võlgnikul kohustus esitada iga-aastaselt aruandeid, et oleks võimalik hinnata, kas võlgnik oma kohustusi täitnud on. Võlausaldaja taotleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtutäitur Elin Vilippus on teatanud, et arvestades, et võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, sh esitanud kohtule nõutud aruandeid ja dokumente, on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi ning esinevad alused kohustustest vabastamata jätmiseks. Xxx AS on avaldanud, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Kohtumääruse põhjendused 5. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 ütleb, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 6.

§ 173

lg 1 p 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus märgib esmalt seoses võlausaldajate vastuväidetega, et

§ 173

lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kohus nõustub, et kui isikul on tulenevalt tervislikust seisundist tulutoova tegevusega tegelemine raskendatud, siis tuleb seda antud juhul arvesse võtta. Võlgnik on kohtule kohtunõuete alusel andmed ja tõendid oma tervisliku seisundi osas esitanud. Võlgnikul on xxx, xxx ja xxx. Kohtu arvates võib tõepoolest asuda seisukohale, et nimetatud diagnooside olemasolu mõjutab mõistlikult 3

§ 173

lg-s 2 nimetatud kohustust.

§ 173

lg 2 näeb ette, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eelduseks on, et võlgnik esitab iga-aastaselt kohtule usaldusisiku aruandeid, milles on kogu nõutav info tema majandusliku olukorra kohta välja toodud. Aruandele tuleb lisada tõendid – pangakontode väljavõtted, arsti- ja muud tervislikku seisundit kinnitavad tõendid ning lisaks väljavõtted töö otsimise kohta. Võlgnik on terve menetluse jooksul esitanud ainult kaks aruannet (mõlemad

1. aastal). Kohus on võlgnikku korduvalt kohustanud aruandeid ja tõendeid esitama. Kohus on võlgnikku kahel korral kutsunud ärakuulamisele ning seda põhjusel, et võlgnik ei ole kohtunõudeid aruande ja tõendite esitamise osas täitnud. Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud, et isegi, kui ta ei ole suutnud teostada võlausaldajatele väljamakseid, tuleb tal kord aastas esitada põhjalik aruanne koos tõenditega. Seega olenemata oma majanduslikust ja tervislikust olukorrast (mis võib võlgnikul takistada tulutoova tegevusega tegelemast), tuleb võlgnikul menetluse kestel siiski üles näidata tahet oma kohustusi täita. See tähendab aruannete esitamise kohustuse täitmist ning igakülgse info esitamist. Kohtu hinnangul võlgnik seda menetluses nõuetekohaselt teinud ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud

§ 173lg-s 2 ette nähtud kohustust ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Seetõttu tuleb kohustustest vabastamise menetlus

§ 175

lg 5 alusel ennetähtaegselt lõpetada jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 9. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 10. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 11. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 4