← Eesti

1-19-2274/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2274 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Kaido Vesmese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Kaido Vesmes (ik 36610280290) kaitsja jurist Kaupo Süvaoja, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega tunnistati Kaido Vesmes süüdi KarS §-de 145 (varasemalt KarS § 145 lg 2), § 1451 lg 3, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
  9. Tartu Vangla esitas
  10. detsembril
  11. a maakohtule taotluse K. Vesmese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  12. Tartu Maakohtu
  13. märtsi
  14. a määrusega jäeti K. Vesmes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  15. K. Vesmes on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käeolevalt kannab ta esimest vangistust. Nii varasemalt kui ka käesolevalt on teda karistatud noorema kui 14-aastasega toime pandud seksuaalkuriteo eest. Kuriteod on samaliigilised ja kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Laste suhtes toime pandud seksuaalkuriteod, mille tagajärgi laste psüühikale ei saa alahinnata ega heastada, on rasked ja leidsid aset korduvalt. K. Vesmest saab ennetähtaegselt vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike.
  16. K. Vesmese puhul on positiivne, et tal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht, säilinud suhted lähedastega ja tema käitumine on vangistuses korrektne. Samas on tema retsidiivsusrisk hoolimata positiivsest jätkuvalt kõrge. K. Vesmes omas vabaduses töö- ja elukohta. Kuigi Soome tööle asudes katkes isiku kooselu endise abikaasaga, on neil siiski omavahel jätkuvalt heatahtlikud suhted. Ka lastega on suhtlus säilinud. Sellegipoolest pani kinnipeetav kooselu lagunemise järel Soomes elades ning seejärel Eestisse naastes toime seksuaalkuritegusid alaealiste vastu. Ka ei saa isiku reeglitekohasest käitumisest range kontrolliga kinnipidamisasutuses, kus alaealisi, kelle suhtes seksuaalkuritegusid toime panna, ei liigu, teha kaugeleulatuvaid järeldusi K. Vesmese poolt edaspidi seksuaalkuritegude toimepanemisest hoidumise suunas. Vägivaldsus või allumatus ei ole materjalidest nähtuvalt kunagi olnud K. Vesmese puhul probleemiks.
  17. Samuti ei saa mööda vaadata konkreetse teo iseloomust. Tegemist oli seksuaalkuritegudega mitmete aastate jooksul kahe 13-aastase poisslapse suhtes. Ajavahemikul
  18. oktoobrist
  19. a kuni
  20. märtsini
  21. a oli süüdistatav korduvalt vahekorras Soome Vabariigis ühe kannatanuga ning ajavahemikul
  22. a maist kuni
  23. juulini
  24. a oli ta korduvalt suguühtes teise kannatanuga. Seejuures perioodil
  25. a kuni
  26. juunini
  27. a ostis kinnipeetav korduvalt viimaselt alaealiselt kannatanult seksi ning korduvalt jälgis Skype vahendusel alaealise eneserahuldamist. Lisaks leiti tema juures
  28. septembril
  29. a teostatud läbiotsimisel arvukalt pildi- ja videofaile, millel oli kujutatud alla 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis. Praeguse kuriteo pani toime aastatel 2012-2017,
  30. a sai karistada teise seksuaalkuriteo eest ja jätkas praeguse kuriteo toimepanemist, olles katseajal, mistõttu karistused ka liideti. Tegemist ei olnud ühekordse episoodiga. Toimepandud kuriteod näitavad selgelt isiku pikaajalist ja püsivat seksuaalhuvi alaealiste vastu. Teod ise kõnelevad äärmisest hoolimatusest ja isekusest, kuivõrd süüdlane ei soovinud teadvustada, mis olnuks õige käitumine ja lähtus vaid isiklikest seksuaalsetest motiividest. Kuna K. Vesmes jätkas katseajal samalaadsete kuritegude toime panemist, on tema tahtejõud ja enesekontroll selles osas nõrk ning on suur tõenäosus, et ka käitumiskontroll ei pruugi olla piisav uute seksuaalkuritegude toimepanemise tõkestamiseks tema poolt.
  31. Murettekitav on siinjuures vangla iseloomustusest nähtuv, et K. Vesmes ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid ja ei näe vajadust enda käitumise ja hoiakute muutmiseks. Kuigi kohtuistungil märkis K. Vesmes, et ta seadust enam ei rikuks, on ta varasemalt kriminaalhooldusel olles siiski jätkanud kuritegude toime panemist. Samuti osaleb K. Vesmes alles praegu seksuaalkurjategijate mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis, mille tulemuste kohta informatsioon puudub. K. Vesmese poolt toime pandud kuriteod ei ole ühekordse „libastumise tulemus“, vaid tegemist on korduvate, seksuaalsetel motiividel, aastate jooksul mitme 2 kannatanu suhtes toime pandud tegudega. Seetõttu on psühholoogiline nõustamine (ilmselt isegi ravi) vajalik mitte vaid katseajal, vaid ka pikalt pärast seda, et antud probleemi kontrolli all hoida. Üksnes K. Vesmese kinnitusest ja soovist edaspidi mitte kuritegusid toime panna ei piisa leidmaks, et tõenäosus tema poolt uuteks kuritegudeks on tõepoolest piisavalt madal. MÄÄRUSKAEBUS
  32. Maakohtu määruse peale kaebuse K. Vesmese kaitsja jurist K. Süvaoja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja taotleb määruskaebuse lahendamist kaugkohtuistungi teel. Kokkuvõtvalt märgitakse määruskaebuses järgmist.
  33. Prokurör ja vangla ei toeta K. Vesmese ennetähtaegset vabastamist, kuna on tõenäoline, et ta jätkab kuritegude toime panemist. Elektrooniline järelevalve ja registreerimiskohustuse täitmine distsiplineeriks süüdimõistetut. K. Vesmese poolt kuritegude toimepanemine on välistatud, sest ta on aru saanud seaduskuuleka elu vajalikkusest. K. Vesmesel puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta osaleb alates
  34. oktoobrist
  35. a seksuaalkurjategijatele mõeldud programmis. Varasemalt on ta läbinud teisigi sotsiaalprogramme. Ta omandas plaatija kutse ja töötab kinnipidamiskohas juuksurina. Ta puutub seeläbi kokku ka alaealistega ja puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks seadust rikkunud. K. Vesmesel on olemas perekonna tugi. K. Vesmes on vangistuses teinud kõik selleks, et edaspidises elus seaduskuulekalt hakkama saada.
  36. K. Vesmesele ei saa tema minevikku ette heita. Ka Riigikohus on viidanud, et kõrgele uute kuritegude toimepanemise võimalusele ei saa toetuda. K. Vesmese varasemad katseaja tingimuste rikkumised ei anna alust tema vabastamata jätmiseks. K. Vesmes kannab vanglakaristust ja teab seega, missugune karistus võib järgneda kuritegude toimepanemisele. Tegemist on tema esimese vangistusega. Tartu Vangla iseloomustus tugineb K. Vesmese varasemale elukäigule. See aga ei tähenda, et K. Vesmes hakkaks edaspidiselt sarnaseid kuritegusid toime panema. K. Vesmes on selle nimel pingutanud, et ennast muuta. Vangla iseloomustuses välja toodud uue kuriteo toimepanemise protsentidele ei saa tugineda. Arvesse tuleks võtta positiivseid asjaolusid ja arenguid võrreldes varasemaga. K. Vesmes ei viibinud varasemalt kuritegusid toime pannes elektroonilise järelevalve all ja seda tulnuks arvesse võtta ning seeläbi saaks kontrollida, kus süüdimõistetu parasjagu viibib. K. Vesmes ei viibi „kinnises vanglas“. Kui ta seal viibiks, näitaks see seda, et süüdimõistetu ei ole toime pandud tegude keelatusest aru saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  37. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Vesmes ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
  38. Määruskaebuses taotletakse määruskaebuse läbi vaatamist kaugkohtuistungil. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu KrMS §-le 390 lg-le 3, s.o määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, arvestades KrMS § 390 lg-s 4 märgitud erandeid. Seega jääb kaitsja taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
  39. Mis puudutab aga määruskaebuses toodut, on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi 3 põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  40. Määruskaebuses ollakse seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei saa tugineda kõrgele uute kuritegude toimepanemise võimaluse. See ei vasta aga tõele. Nimelt on ennetähtaegse vabastamine peamine sisuline eeldus süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mis tähendabki hinnangut uute kuritegude toimepanemise võimalusele (vt nr RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kinnipeetavat on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kui on tõenäoline, et ta on edaspidiselt enam kuritegusid toime ei paneks. K. Vesmese puhul on maakohus õigustatult leidnud, et temast lähtuv kõrge retsidiivsusrisk välistab tema ennetähtaegse vabastamise.
  41. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui K. Vesmes on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal. Ja seda riski ei ole võimalik maandada ka läbi elektroonilisele järelevalvele allutamise. Hinnates KarS § 74 lg-s 4 märgitud kogumis, leiab kriminaalkolleegium, et K. Vesmese isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda iseloomustava positiivse teabe.
  42. K. Vesmes omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust alaealiste vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest. Praeguse otsuse aluseks olevad teod pani toime aastatel 2012 kuni
  43. Tähelepanuväärne on seegi, et teda karistati
  44. a alaealise vastu suunatud seksuaalsüüteo eest, kuid hoolimata mõistetud tingimisi vangistusest, jätkas ta sarnaste kuritegude toimepanemist. Asja materjalidest nähtub, et tegelikkuses K. Vesmes õigustab enda käitumist ja üritab enda süüd vähendada. Kuigi K. Vesmes läbib vangistuses seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi, omistab K. Vesmes psühholoogi hinnangul lastele täiskasvanulikke omadusi, leides, et tegemist oli vabatahtlike ja mittevägivaldsete seksuaalsuhetega. Veel enam, K. Vesmes on avaldanud, et kannatanuteks olnud isikud osutavad käesolevalgi ajal seksuaalteenuseid, nagu vähendaks see tema süüd. Samuti ei soovi ta kuritegude toimepanemise põhjustest rääkida ja neid süvitsi analüüsida, mis näitab veelkord, et ta tegelikkuses ei saa aru toime pandud tegude ebaõigsusest.
  45. K. Vesmes ei ole ringkonnakohtu hinnangul sisemiselt piisavalt motiveeritud enda seksuaalsuunitluse häirest tulenevate riskidega tegelema, s.o ta väljendab seda üksnes sõnades, mitte aga tegudes. Seda kinnitab ka katseajal uue samalaadse kuriteo toimepanemine. Kõik see tekitab keskmisest suuremaid kahtluseid sellest, kas K. Vesmes tegelikkuses oleks vabaduses suuteline kuritegudest hoiduma, s.o temast lähtuv retsidiivsusrisk on tema vabastamiseks liiga suur. Seda ei maandaks ka tema allutamine elektroonilisele järelevalvele, sest varasemalt on K. Vesmes alaealisi korduvalt enda elukohta kutsunud, kus pani nende suhtes toime nimetatud kuriteod. Järelevalvet sellise tegevuse üle elektrooniline järelevalve ei tagaks. K. Vesmese ennetähtaegne vabastamine on seega välistatud.
  46. Määruskaebuses viidatakse muuhulgas vangla poolt koostatud riskihinnangule. Juba juurdunud kohtupraktika pinnalt ei võeta aga uue kuriteo tõenäosuse protsente arvesse (vt RKKKm nr 109-14104, p-d 26-27), mistõttu jäävad sellekohased vastuväited määruskaebuses tähelepanuta. 4
  47. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  48. märtsi
  49. a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.