Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Menetluse käik ja asjaolud
lg 5 p-st 22, kuna kohus oli võtnud hagi ebaõigesti menetlusse, samuti kuna tagaseljaotsuse tegemisel esinesid hagi läbi vaatamata jätmise aluseks olevad asjaolud ning lisaks oli kostjal
Kostja on seisukohal, et maakohus võttis hagi ebaõigesti menetlusse ega võinud seda tagaseljaotsusega rahuldada, kuivõrd hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt oli see esitatud pärast seaduses sätestatud menetlustähtaja (õigust lõpetava tähtaja) möödumist. Hagiavalduse kohaselt toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek võlgniku OÜ Hexanor pankrotimenetluses 19.03.2019, kuid hagi sellel koosolekul kaitsmata jäänud nõude tunnustamiseks esitas hageja käesolevas asjas alles 18.11.2019, s.o 8 kuud pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Kuna praegusel juhul langes eelnimetatud 1-kuulise tähtaja viimane päev riigipühale (19.04.2019), millele järgnes nädalavahetus, pidanuks hageja vastavalt TsÜS § 136 lg-le 8 esitama nõude tunnustamise hagi järgmisel tööpäeval, milleks oli 22.04.2019. Sellel päeval esitas hageja nõude tunnustamise hagi tsiviilasjas nr 2-19-6185. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul üksnes ennistada. Hageja ei esitanud 18.11.2019 hagiavalduses taotlust hagi esitamise tähtaja ennistamiseks
alusel ega tasunud ka selliselt taotluselt
Maakohus ei ole tsiviilasja nr 2-19-18049 menetluses (sh tagaseljaotsuses) hagi esitamise tähtaega ennistanud ning sellena ei saa käsitleda ka hageja uue hagi menetlusse võtmist maakohtu poolt. Kostja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud hageja uue hagiavalduse menetlusse võtmisest
lg 2 p 2 alusel keelduma, mistõttu ei võinud maakohus
Kostja leiab, et maakohus ei võinud hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka põhjusel, et tsiviilasja nr 219-6185 menetlus ei ole lõppenud, st kohtu menetluses on endiselt hageja poolt varasemalt sama esemega ja samal alusel esitatud hagi kostja vastu.
lg 2 kohaselt, kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Sellises olukorras on menetlus peatunud (
Tsiviilasjas nr 2-19-6185 esitatud hagi läbi vaatamata jätmisel 24.10.2019 määrusega jättis maakohus kõik selle tsiviilasja menetluskulud hageja kanda märkides, et kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale määruse jõustumist. Hageja esitas käesolevas asjas uuesti sama hagi, mille maakohus oli jätnud tsiviilasjas nr 2-19-6185 läbi vaatamata. Tulenevalt
lg-st 2 oli kostjal seega õigus jätta käesolevale hagile vastamata ja menetluses osalemata seni, kuni ei ole määratud kindlaks hageja poolt kostjale hüvitamisele 2 kuuluvate tsiviilasja nr 2-19-6185 menetluskulude rahalist suurust ning hageja ei ole vastavat summat kostjale tasunud. Olukorras, kus kostjal on vastavalt seadusele õigus jätta hagile vastamata, ei või kohus ilmselgelt teha tagaseljaotsust põhjendusega, et kostja ei ole hagile vastanud vastupidise tõlgenduse korral oleks
Seega ei võinud maakohus teha praeguses asjas tagaseljaotsust ka sellel põhjusel. Menetluse taastamise korral leiab kostja, et kui kohus asub siiski seisukohale, et käesolev hagi on võetud õigesti menetlusse ning puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks, on kostjal
lg 2 järgi õigus jätta hagile vastamata ja menetluses mitte osaleda seni, kuni kohus ei ole määranud kindlaks tsiviilasja nr 2-19-6185 menetluskulusid ning hageja ei ole neid kostjale hüvitanud. Sellisel juhul tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus lugeda
5. Hageja esitas 23.03.2020 kohtule seisukoha kajale ning taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks. Hageja ei pea kaja põhjendatuks ning on seisukohal, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja tugineb kajas
lg 1 p-le 3, mille kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Hageja ei nõustu kostjaga, et kostjal on õigus esitada kaja, tuginedes
lg 1 p-le 3.
lg 1 kohaselt on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega hagile vastamata jätmise korral. Kostja väide, et tal oli õigus jätta hagile vastamata
Hageja on seisukohal, et
Esiteks eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et oleks kehtiv kohtulahend kostja menetluskulude osas, mis on hageja poolt jäänud tähtaegselt tasumata. Kostja väidab, et tema menetluskulude nõue hageja vastu tuleneb asjas 2-19-6185 tehtud lahendist, kuid Harju Maakohtu 24.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-196185 jäeti menetluskulud hageja kanda, kuid kostja menetluskulude rahalist suurist ei ole 23.03.2020 seisuga kindlaks määratud. Asjaomane määrus ei ole ka jõustunud. Seega puudub kostjal käesoleval hetkel menetluskulude nõue hageja vastu. Teiseks näeb
lg 2 teine lause ette, et kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama1 ega saa teatamata jätmisel sellele asjaolule hiljem tugineda. Käesolevas asjas võttis kohus hagi menetlusse 20.11.2019. Seega juhul, kui kostja soovis tugineda
Mõistlik aeg möödus kindlasti sellel päeval, kui oli hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei vastanud selleks tähtajaks kohtule ega viidanud soovile
Kuivõrd hagejal puudub kostja ees menetluskuludest tulene ja sissenõutavaks muutunud kohustus ning kuna kostja ei teavitanud kohut viivitamatult sellise väidetava kohustuse olemasolust, ei ole kostjal õigust tugineda
Kostjale oli hagi kätte toimetatud ja antud vastamiseks tähtaeg, mille jooksul kostja kohtule ei vastanud. Käesoleva tsiviilaja 20.11.2019 kohtumääruses oli ka kostjale selgitus hagile vastamata jätmise tagajärgede kohta. Hageja teatas maakohtule, et on nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Puuduvad seaduslikud alused, mis annaks põhjust väita, et hagi ei olnud õigesti menetlusse võetud. Kostja ei teatanud enne tagaseljaotsust mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hageja on seisukohal, et Harju Maakohtu 17.12.2019 tagaseljaotsus on õiguspärane ning puuduvad seaduslikud alused kostja kaja menetlemiseks ja tsiviilasja nr 2-19-18049 menetluse taastamiseks. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kaja menetlusse võtta, tuleb hageja hinnangul jätta see rahuldamata. Kostja ei ole kajas esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta jättis kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagiavalusele vastamata. Kostja on viidanud üksnes
lg-le 2, mis ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest kostja ei ole täitnud
Käesoleval juhul kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, kuigi oli kohtumenetlusest ning esitatud hagimaterjalidest teadlik ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule asjaolusid selle kohta, et tal oli hagiavaldusele vastuse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus. Kostja olid teadlik, et tema suhtes on algatatud kohtumenetlus ning ta oli teadlik, et ta on kohustatud hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitama. Kuivõrd kostja oli nimetatud asjaolust teadlik, oleks kostja saanud kohut teavitada, et ta ei vasta hagiavaldusele
3 § 426 lg 2 alusel seni, kuni hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud. Sellist teavitust aga kostja teinud ei ole. Seega ei ole hagile tähtaegselt mittevastamine ning kaja esitamine menetlusõiguste heauskne kasutamine ega ka mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks. Lisaks on hageja esitanud taotluse tsiviilasja nr 2-19-18049 menetluse peatamiseks. Tsiviilasja nr 219-6185 menetluses on hageja hagi Hexanori pankrotihalduri Martin Kurpi (Krupp) vastu nõude tunnustamiseks Hexanori pankrotimenetluses. Hageja hagi jäeti 24.10.2019 määrusega läbivaatamata. 22.11.2019 esitas hageja määruskaebuse 24.10.2019 määrusele koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kuigi maakohus jättis 16.12.2019 määrusega hageja taotluse rahuldamata, ei ole see lahendi jõustunud, sest hageja esitas sellele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 23.03.2020 seisuga hageja määruskaebust lahendanud. Pole välistatud, et Tallinna Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamine on põhjendatud ning hagi tuleb läbi vaadata. Eeltoodust nähtub, et tsiviilasja 2-19-6185 menetlus ei ole lõppenud. Kostja on kajas avaldanud, et käesolevat tsiviilasja ei ole võimalik menetleda, sest tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei ole veel lõppenud. Kostja hinnangul on tsiviilasja nr 2- 19-6185 ja tsiviilasja 2-19-18049 samade nõuetega hagiavaldused. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Juhul, kui hageja 02.01.2020 määruskaebust tsiviilasjas nr 2-19-6184 ei rahuldata, on tsiviilasjas nr 2-19-6185 menetlus lõppenud 24.10.2019, mil hageja hagi jäeti läbivaatamata ning tsiviilasjas nr 2-19-18049 esitatud hagiavaldus on õiguspäraselt menetlusse võetud, sest samas asjas ei ole pooleolevat kohtuvaidlust. Enne kui kohus kostja kaja käesolevas tsiviilasjas lahendab, on vajalik selgitada välja, millal lõppes tsiviilasja nr 219-6185 menetlus. Seni kuni tsiviilasja nr 2-19- 6185 menetluses olevat määruskaebust pole lahendatud, ei ole võimalik tuvastada, kas käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi osas on pooleli mõni teine kohtumenetlus või mitte. Selleks, et tuvastada, kas käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude osas on mõni pooleliolev vaidlus või mitte, on vajalik oodata ära tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtav lahend ja selle jõustumine. Eeltoodust tulenevalt palub hageja peatada tsiviilasja nr 2-19-18049 menetlus kuni tsiviilasjas 2-19-6185 lõpliku lahendi jõustumiseni. 6. Kostja palub oma 03.04.2020 seisukohas jätta hageja 23.03.2020 taotlused rahuldamata. Kostja on seisukohal, et puudub alus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-196185 tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja arvates ei ole
Kostja hinnangul tuleb kaja lahendamise kontekstis seda, kas kohtu menetluses on mõni muu sama hagi aluse ja esemega hagi, hinnata tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles osas, et tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks lõplikult läbi (hageja esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusest ja määruskaebusest tulenevalt). Seda asjaolu ei saa muuta ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt hageja 02.01.2020 määruskaebuse osas tehtav lahend tsiviilasjas nr 2-19-6185, mistõttu ei ole käesoleva tsiviilasja menetluse peatamine kuni hageja poolt tsiviilasjas nr 2-19-6185 esitatud määruskaebuse lahendamiseni põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused 7. Kohus, tutvunud esitatud kajaga, leiab, et kostja poolt 06.01.2020 kohtule esitatud kaja tuleb rahuldada ning käesolevas tsiviilasjas menetlus taastada. 8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 417 lg 1 lahendab kohus kaja määrusega. Vajaduse korral lahendatakse kaja kohtuistungil.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille 4 tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. 13. Käesoleval juhul ei ole hageja koos hagiavaldusega esitanud
Samuti oli hagiavalduse esitamise hetkeks möödunud ka
lg-s 2 sätestatud kuue kuu tähtaeg, mistõttu on kohus seisukoha, et kohus on võtnud käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ebaõigesti menetlusse kuivõrd hageja on mööda lasknud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja ning
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja kaja rahuldada ning käesolevas tsiviilajas menetlus taastada. 14.
lg 1 sätestab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 15. Kostja on esitanud kohtule taotluse kaja rahuldamise korral jätta hageja hagi läbi vaatamata. 16.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 17. Kohus on käesolevas määruses tuvastanud, et kohus on hageja hagiavalduse ebaõigesti menetlusse võtnud, kuivõrd PanrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja näo ei ole tegemist aegumistähtajaga, mis hagiavalduse esitamisel kohtusse peatuks, ning hageja ei ole koos hagiavaldusega esitanud tähtaja ennistamise taotlust ja möödunud on ka
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb
Muuhulgas puudub poolte vahel vaidlus, et tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks lõplikult läbi, mistõttu on kohtumenetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mis ei ole lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi läbi vaatamata. 18. Hageja on esitanud taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 219-6185 menetluse lõppemiseni, kuivõrd enne kui kohus kostja kaja käesolevas tsiviilasjas lahendab, on hageja hinnangul vajalik selgitada välja, millel lõppes tsiviilasjas nr 2-19-6185 menetlus.
lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus on käesolevas määruses leidnud, et esinevad alused hageja hagi läbivaatamata jätmiseks, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 19.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 20.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ning § 168 lõigetest 3-5 ei tulene erisusi. Käesoleval juhul ei esine
lg-tes 3-5 sätestatud erisusi ning seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 21. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus juhindudes
lg l p 2 ja lg 2 kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.