← Eesti

4-21-1135/43

Obsah (9)§ 218§ 262§ 87§ 32§ 33§ 203§ 121§ 199§ 266

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 07. aprill 2021. a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021. a, Haapsalu Väärteoasja number 4-21-1135 Koht

§ 218

lg 1,

§ 262

lg 1 järgi Istungil osalenud isikud K-M Ä - isikukood XXX, elukoht XXX, karistamata Kaitsja advokaat Mirjam Frey, Advokaadibüroo Lion Law, asukoht Mustamäe tee 5-708 Tallinn, e-post: menetlus@lion-law.ee Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu Politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Sigrid Siht RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K-M Ä AS § 71,

§ 218

lg 1 ja

§ 262lg 1 järgi.

2. Kohaldada K-M Ä suhtes mõjutusvahendina

§ 87

lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi paigutamist kuni vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauemaks kui 1 (üks) aasta.

  1. Jätta riigi kanda kaitsjale advokaat Mirjam Freyle hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud 601 eurot 25 senti.
  2. Asitõendid – salvestised plaatidel jätta väärteotoimikusse.
  3. Edastada kohtuotsus Haapsalu Linnavalitsusele, K-M Ä-le ja tema vanematele, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale, Maarjamaa Hariduskolleegiumile (emajoe@mhk.edu.ee) ja sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, K-M Ä vanemad, Haapsalu linnavalitsus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1.Väärteod, kohtus uuritud tõendid, kohtu seisukoht. 1.
  4. Väärteod alkoholiseaduse § 71 järgi. 1.1.
  5. Väärteoprotokolli (koostatud 17.02.2021) kohaselt /tl 5 I kd/ süüdistatakse K-M Ä selles, et tema 17.01.2021 kella 18.30-19.00 ajal XXX Läänemaal alaealisena tarvitas alkohoolset jooki. Rikkus AS §
  6. Väärteo kvalifikatsioon AS §
  7. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -K-M Ä ütlused /tl 7-9 I kd/, milles tunnistab, et tarvitas 17.01.2021 alkoholi, viina, mida jõi umbes 0,5 liitrit; -17.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 6 I kd/, mis näitab, et indikaatorvahendi näit oli positiivne, 0,81 mg/l; pöördel joobeseisundi kontrollimise protokollis on kirjas – reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, koordinatsioon kergete häiretega, rahutus, nutmine. 1.1.2 Väärteoprotokolli (koostatud 17.02.2021) kohaselt /tl 70 I kd/ süüdistatakse K-M Ä selles, et tema 22.01.2021 kella 19.30-21.15 ajal XXX Läänemaal alaealisena tarvitas alkohoolset jooki. Rikkus AS §
  8. Väärteo kvalifikatsioon AS §
  9. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -K-M Ä ütlused /tl 72-74 I kd/, milles tunnistab, et 22.01.2021 tarvitas alkoholi, viina, mida jõi teise isikuga kahepeale liitri; -22.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 71 I kd/, mis näitab, et näit oli positiivne, 1,21 mg/l; pöördel joobeseisundi kontrollimise protokollis on kirjas – parema käe sõrmedel marrastused, reaktsioonikiirus häiritud, tuigub, rahutu, nutab, alkoholi lõhn suust; -03.02.2021 vaatlusprotokoll /tl 77-78 I kd/ - abipolitseiniku vormikaamera nr P18670 salvestusel 22.01.2021 kella 22.13-22.45 ajal on näha K-M Ä leidmine XXX hoovist, kus tema vanemad ka kohal on. K-M Ä käitumine ja olek kinnitavad, et ta on joobes. 1.1.3 Väärteoprotokolli (koostatud 17.02.2021) kohaselt /tl 113 I kd/ süüdistatakse K-M Ä selles, et tema 05.02.2021 kella 18.00-19.30 ajal XXX Läänemaal alaealisena tarvitas alkohoolset jooki. Rikkus AS §
  10. Väärteo kvalifikatsioon AS §
  11. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -K-M Ä rääkis kohtus /tl 10 II kd/, et 05.02.2021 tarvitas alkoholi, Laua viina, seda oli 1 liiter, kui tahtsid välja minna, tuli politsei, oli käeraudades, istus politseiautos ja viidi haiglasse; -05.02.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 114 I kd/, indikaatorvahendi näit positiivne, 1,17 mg/l; pöördel joobeseisundi kontrollimise protokollis on kirjas – silmade punetus, reaktsioonikiirus vaheldub häiritud ja väga aeglane, seosetu jutt, kõne aeglane, jääb magama, ei seisa püsti ja ei kõnni ise, unine, nutab, oksenda, ärritunud, apaatne, alkoholi lõhn suust; -05.02.2021 vallasasja hoiulevõtmise protokoll /tl 115 I kd/ - võeti pudel „Laua viin“ 1 liitrine, põhjas ca 1-2 cm jagu läbipaistvat alkoholilõhnalist vedelikku ja 3 sigaretti ning 1 tikutoos 19 tikuga. Pudel oli K-M Ä käes, leitud turvakontrolli käigus. Tl 141 I kd õiendi kohaselt on nimetatud esemed ema nõusolekul hävitatud; -16.02.2021 vaatlusprotokoll /tl 129-130 I kd/– vaadeldud on abipolitseiniku vormikaamera salvestusi 05.02.
  12. Esimene salvestus on 05.02.2021 kella 19.25-19.49, kus on näha K-M Ä-ga suhtlemine, tema käitumine, politseiautosse paigutamine. Teine salvestus on 05.02.2021 kella 19.58-20.16, kus on näha K-M Ä toimetamine Läänemaa Haigla EMOsse. K-M Ä on ilmselgelt joobes; -06.02.2021 patsiendikaart /tl 135-138 I kd/ - alaealine alkohoolses joobes K-M Ä toodud politsei poolt, korteripeol noormees joonud laua viina, toodi kainenema. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäire – äge intoksikatsioon tüsistuseta. 1.1.4 Väärteoprotokolli (koostatud 17.02.2021) kohaselt /tl 149 I kd/ süüdistatakse K-M Ä selles, et tema 14.02.2021 kella 20.00 ajal XXX Läänemaal alaealisena tarvitas alkohoolset jooki. Rikkus AS §
  13. Väärteo kvalifikatsioon AS §
  14. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -K-M Ä rääkis kohtus /tl 10 II kd/, et 14.02.2021 tarvitas alkoholi, viina, oli liiter viina; -14.02.2021 kiirabikaart /tl 153-154 I kd/ - kiirabi saabudes K-M Ä kükitab koridoris põrandal, eelnevalt oksendanud. Tarvitas viina ja jõi peale 2 lonksu beebiõli. Viidud haiglasse. Tehtud proov etanoolile, näit 2,79 g/l. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et K-M Ä on tarbinud alaealisena alkohoolset jooki 17.01.2021, 22.01.2021, 05.02.2021, 14.02.2021, seega on toime pannud talle väärteoprotokollides süüks arvatud teod, millega rikkus alkoholiseaduse §
  15. K-M Ä poolt toime pandud teod täidavad alkoholiseaduse § 71 sätestatud teokoosseisu, teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et K-M Ä pani talle süüks arvatud väärteod toime otsese tahtlusega, ta teab, et ei tohi alaealisena alkoholi tarvitada, kuid tegi seda ikka. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K-M Ä on talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et KM Ä poolt toime pandud teod vastavad alkoholiseaduse § 71 sätestatud väärteole, tema teod on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. 1.2.Väärtegu karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli (koostatud 17.02.2021) kohaselt /tl 44 I kd/ süüdistatakse K-M Ä selles, et tema 17.01.2021 kella 19.30 ajal XXX Läänemaal rikkus avalikus kohas käitumisnõudeid, mis seisnes selles, et tema viibides 17.01.2021 kella 19.30 ajal Läänemaal XXX Haapsalu sotsiaalmaja juures, s.o avalikus kohas, kus käitus teisi isikuid häirival viisil, ropendades ja solvates. Samuti oli K-M Ä käitumine hirmutav. Oma käitumisega häiris K-M Ä sotsiaalmaja juures viibinud isikuid ja rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid. Rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2. Väärteo kvalifikatsioon

§ 262lg 1.

Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -K-M Ä rääkis kohtus /tl 10 pöördel II kd/, et tuli suitsu küsima A-lt, ta ei andnud, siis hakkas sellest väike tüli ja sel ajal kutsuti politsei, ei märganudki. Ei tea täpselt, mida tegi, hakkas vist karjuma, täpselt ei mäleta ise, mida rääkis. Ei ole päris kindel, kas ropendas ja sõimas isikuid, ei mäleta ise. Ei olnud kaine, oli enne alkoholi tarvitanud. -A N kirjeldas /tl 10 pöördel-11 II kd/, et läks suitsetama, üks vanem härra, kes on sotsiaalmaja elanik, tegi suitsu õues. Noored olid oma pundiga seal ja selle vanahärra kallal võtsid sõna ja norisid suitsu. Vanahärra ei julgenud midagi öelda ja siis Ä hakkas ropendama, tema käitumine oli agressiivne. On tähele pannud, kui Ä on kaine ja üksinda, siis ta on rahulik. Aga kui nad on pundiga ja alkoholijoobes, siis öeldakse seda, mida sülg toob ja on ennast täis. Sellel õhtul oli Ä purjus, jutt oli ebatsensuurne, terve rajoon pidi kuulma, valjusti oli. Tundis ennast häirituna Ä käitumisest. Palus Ä korra lahkuda, aga ei. Ta ei läinud enne ära, kui politsei tuli. Ja siis tal ema ja isa ka just otsisid teda ja siis nad läksid temaga koos koju. Valvur T T tegi ka Ä märkuse, see ei aidanud; -T T rääkis /tl 11-11pöördel II kd/, et oli tol päeval valves, turvakodu inimesed käivad nurga taga suitsetamas. Reageeris selle peale, et väljas on hääled, kisa, ütlemised. Seal oli kaks noorhärrat. Kõigepealt öeldi sotsiaalmaja elanikule, kes väljas suitsu tegi, midagi, aga tema läks vudinal tuppa tagasi ja siis oli A väljas. Ja jagelemise sisu - suitsu saamise küsimus ilmselt oli. Öeldi väga halvasti, see noormees, Ä. Kohe sekkus, siis vaatas, et tullakse tema nina alla ütlema, Ä tuli lähemale ja mõtles, et ründab teda. Läks võttis telefoni ja helistas 112. See Ä jutt oli täiesti ebatsensuurne. Kui konflikt tekkis, siis teine poiss oli kaugemal ja distantseerus. Politsei tuli, Ä oli seal. Politsei vestles temaga ja pärast ta pandi puhuma autos. Kohus leiab, et tõenditega on tõendamist leidnud, et K-M Ä on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud teo, rikkudes korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2, mis keelab avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul viisil solvata, hirmutada või ähvardada. Vaidlust ei ole selle üle, et sotsiaalmaja hoov on avalik koht, sinna on ligipääs kõrvalistel isikutel. A N ja T T olid noortekamba, kuhu kuulus ka Ä, jaoks kõrvalised isikud, kes tulid Ä korrale kutsuma kui ta tülitas sotsiaalmaja elanikku. Korrale kutsumisele reageeris K-M Ä ebatsensuurse sõimuga ja ähvardava käitumisega, palvele lahkuda ei reageerinud. Sellisest käitumisest tundsid A N ja T T ennast häirituna. K-M Ä rikkus seega avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja tema poolt toime pandud tegu täidab karistusseadustiku § 262 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et K-M Ä pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Sõimates ebatsensuursete sõnadega teisi isikuid, käitudes bravuurikalt, mitte reageerides korrale kutsumistele, sai ta aru, et tema käitumine häirib teisi isikuid. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K-M Ä on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et KM Ä poolt toime pandud tegu vastab karistusseadustikus § 262 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 1.3.Väärtegu karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli (koostatud 17.02.2021) kohaselt /tl 84 I kd/ süüdistatakse K-M Ä selles, et tema 22.01.2021 kella 22.00 ajal XXX Läänemaal lõhkus A N-le kuuluva mobiiltelefoni Huawei Y5, lüües selle A N käest labakäega maha, mille tagajärjel läks telefon katki. Oma tegevusega tekitas K-M Ä A N-ile varalise kahju 50 eurot. Rikkus

§ 203lg 1.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 218lg 1.

Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -K-M Ä sõnade kohaselt /tl 11 pöördel II kd/ läks sotsmaja juurde, eelmisest korrast, kui suitsuga asi oli A-ga, hakkas temaga mölisema, et miks politsei kutsus. Ta hakkas nagu filmima neid või tahtis midagi näidata, siis läks närvi ja lõi telefoni tema käest maha. Isegi seda hästi ei mäleta, sõbrad tuletasid meelde. Oli alkoholijoobes. Telefon on kinni makstud. Ema maksis kinni; -A N rääkis /tl 11 pöördel II kd/, et Ä nägi, et tuli suitsetama teise mehega, siis Ä juba kaugelt hõikas ta nime. Võttis telefoni, pani filmima, Ä lõi selle käest maha ja telefon läks katki, ei ole enam kasutuskõlblik, ekraan on nagu ämblikuvõrk. Kahju oli 50 eurot, selle hüvitas K ema; -telefoni ostuarve ja kaardimakse kviitung /tl 92-93 I kd/ - ostuhind 99 eurot; -vaatlusprotokoll /tl 101-103 I kd/ näitab, et mobiiltelefoni Huawei Y5 esiklaas on katki; -vaatlusprotokollis /tl 104-105 I kd/on vaadeldud A N poolt tehtud salvestust, kus on näha, et KM Ä lõi A N-i käest telefoni maha. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et K-M Ä on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud teo, ta lõi A N käest telefoni maha, mille tagajärjel läks telefoni ekraan katki, tekitades A N-ile varalise kahju 50 eurot. Sellega pani K-M Ä toime võõra väheväärtusliku vara rikkumise ja K-M Ä poolt toime pandud tegu täidab karistusseadustiku § 218 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et K-M Ä pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega, ta sai aru, et kui käes olevat telefoni lüüa, on suur tõenäosus, et see kukub maha ja Ä vähemalt möönis, et maha kukkumisel telefon puruneb. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K-M Ä on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et KM Ä poolt toime pandud tegu vastab karistusseadustikus § 218 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 2. Mõjutusvahendi kohaldamise taotlus ja kohtu seisukoht Kohtuväline menetleja on taotlenud kõikide väärtegude toimepanemise eest kohaldada K-M Ä-le

§ 87

lg 2 p 8 kohaldatud mõjutusvahendit, s.o kinnisesse lasteasutusse paigaldamist /I kd tl 34, 42-43, 68-69, 82-83, 111-112, 145-148/.

§ 87

lg 2 p 8 kohaselt kohus võib vähemalt neljateist, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellel arusaamisele juhtide, on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. 2.1.HAAPSALU LINNAVALITSUS on avaldanud oma seisukoha K-M Ä kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks koos tõenditega /tl 650-197 I kd/. K-M on Haapsalu Linnavalitsuse lastekaitseosakonnale tuttav alates

  1. a, mil pere sattus vaatevälja lähisuhtevägivalla teate kaudu. Lastekaitse spetsialist on hinnanud lapse abivajadust ning algatanud juhtumimenetluse. Lastekaitse spetsialist on teinud tööd juhtumikorralduse põhimõtetest lähtuvalt ning on seisukohal, et tegu on abivajava lapsega. K-M-il on keskmine puue kestusega kuni 17.12.
  2. a. Tervislik olukord Ta on viibinu XXX uuringutel SA Viljandi psühhiaatriahaiglas
  3. a augusti lõpp kuni septembri algus, XXX. Määrati raviskeem, mis ei sobinud. Korduvvisiitidele laps ei läinud.
  4. a alates on lapse raviarst Põhja-Tallinna Regionaalhaiglas. Ta on käinud XXX vastuvõtul ning ajavahemikul 04.05-07.05.
  5. a viibis XXX. Määrati uus raviskeem alates maikuust
  6. a. Ravimid on osutunud sobivaks ning lapse keskendumine on parem. Laps kardab meditsiinilist personali, on perearsti eest põgenenud. Satub sageli konflikti teiste lastega, on väga aktiivne, isegi kohati ekstreemne. Suureks probleemiks on liigne ärrituvus ning vahel ka ebaadekvaatne agressiivsus. On juhtunud, et laps on käsitsi kallale läinud ka oma emale. Kodus on lõhkunud mööblit, oma telefoni. Esineb ropendamist, sülitamist jmt ebatsensuurset käitumist. Riskikäitumine on ajas ainult süvenenud –tarvitab regulaarselt alkoholi, on tarvitanud kanepit, tema sõpradeks on teised kõrge riskikäitumisega noored. Hiljuti jõudis lastekaitse spetsialistini informatsioon, et ta XXX. Hariduslik olukord Esimest korda pöördus vanem lapse õppetöös esinenud raskuste ja käitumisprobleemide tõttu Innove Lääne-Eesti Rajaleidja keskusesse
  7. aastal. Innove Rajaleidja otsusega soovitati lapse õpetamist kuni III kooliastme lõpuni eritoe raames (väikeklassis) ning toetavate meetmetena psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja tugiisiku teenust. Pere tegi koostööd sotsiaalpedagoogi ja psühholoogiga. Haapsalu Linnavalitsuse lastekaitsetöötajad tegelevad K-M-iga juba aastaid. Probleemid lapse käitumise ja koolikohustuse täitmisega süvenesid
  8. a I poolaastal ning need on vaatamata rakendatud tugimeetmetele süvenenud. 2017-
  9. õppeaastal õppis K-M XXX klassis. XXX olles II poolaastal algasid lapsel tõsised käitumuslikud probleemid ning tõrked koolikohustuse täitmises, mis üha süvenesid, tema käitumine muutus kogu aeg halvemaks, ei andnud endale üldse aru, mida teeb ja oli kaasõpilastele ohtlik. Lisaks oli ohus XX klassi lõpetamine. Psühholoogi vastuvõtul 25.04.
  10. a väljendas lapsevanem muret, et lapse käitumine on kohati hirmutav ning leidis, et laps võib olla nii enesele kui ka teistele ohtlik. XXX otsustas 08.05.2018.a a K-M Ä ajutiselt õppetööst kõrvaldada ning suunas lapse 10 päevaks kodusele iseseisvale õppimisele. K-M Ä lõpetas juunis
  11. a XX klassi XXX. Ema soovil jätkas laps õpinguid XXX klassis, kus võttis õppetööst osas vaid üksikud päevad septembris
  12. a. Oli XXX õpilaste nimekirjas, kuid koolikohustust ei täitnud, sest keeldus koostööd tegemast nii kooli-, kui ka tugimeeskonnaga.
  13. a juuniks selgus, et K-M jäi klassikursust kordama (XX klass). 2019 a. sügisel alustas K-M kooliteed XXX. Vastavalt Rajaleidja nõustamiskomisjoni soovitustele ning lapse arengust lähtuvalt sai K-M-ile korraldatud individuaalne üks-ühele õpe. I trimestril K-M täitis koolikohustust hästi, õpitulemused valdavalt „4“ ja „5“ kõikides õppeainetes. Alates II trimestrist algasid koolist puudumised ning ta ei teinud koolitöid ka kodus. III trimestril, mis eriolukorra tõttu oli distantsõppena, osales õppetöös valikuliselt. Tulemuste puudumise tõttu õppetöös jäi klassikursust taas kordama. 08.05.
  14. a koolilt saadud e-kooli väljavõttest nähtub, et 2019/2020 õppeaasta I trimestril oli puudumisi 134, millest 52 põhjuseta. II trimestril oli puudumisi 214, neist põhjuseta
  15. I trimestril on hinnatud kõik ained peale kirjanduse ja ühiskonnaõpetuse. II trimestril on hinnatud vaid üks aine, inglise keel, muud kümme ainet hindamata. III trimestril on kooli esitatud vaid üksikud tööd.
  16. a juunikuus toimus ümarlaud lapse toetamisega seotud asjaolude üle. Ümarlaual arutleti muuhulgas lapse kinnise lasteasutuse saatmist. Kaardistati ohud, riskid. Vanemad ning laps viidi kurssi, et kaalumisel on kinnise lasteasutuse teenuse kohaldamine. XXX sõnul, kui laps on koolis, on ta aus, akadeemiliselt võimekas ning kui laps vähegi usaldab, teeb ka koostööd. Koolis on esinenud konflikte kaaslastega, kuid laps on õppinud koostöös kooli tugimeeskonnaga (sotsiaalpedagoog, klassjuhataja, direktor) konflikte lahkama ning analüüsima. Läbisaamine õpetajaga, eriti oma klassijuhatajaga, on hea. Kooli reeglitele valdavalt allub, oskab olla viisakas ning sõbralik. Peamine konfliktidesse sattumise põhjus on see, et ärritub kergesti ega oska oma emotsioone vaos hoida ning juhtida. 2020 a. juuni lõpuks selgus, et K-M jääb jälle XX klassi kordama. 15.06.
  17. a kohtus K-M Ä XXX direktori ning Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsetöötajaga koolivestluse eesmärgiga. Direktor oli nõus lapsele uue võimaluse andma
  18. aasta sügisest, kui laps teeb koostööd spetsialistidega, kes teda toetada tahavad ning võtab õppetööst osa, käib kohusetundlikult kohal.
  19. detsembri 2020.a XXX õpilase iseloomustusest nähtub, et K-M-il puudub täielikult õpimotivatsioon. Ta on sel õppeaastal puudunud 40% tundidest, millest pooled on põhjuseta puudumised. K-M õpib jätkuvalt ühele õpilasele suunatud õppel, kus kõikides ainetes lähenetakse individuaalselt ja vastavalt lapse edasijõudmisele. Kuna õpilane puudub väga palju, siis lähtutakse tema õpetamisel mitte õpetaja töökavast vaid õpilasest lähtuvalt, hinnatakse osaoskuste kaupa. Lapsega toimetab igapäevaselt koolis sotsiaalpedagoog. Vaatamata individuaalsele lähenemisele on lapse õpimotivatsioon jätkuvalt väga madal ning koolikohustuse täitmine mitterahuldav. K-M ei jõua õigeks ajaks kooli ega ka tundidesse, sageli lahkub koolist enne koolipäeva lõppu. Koduseid töid K reeglina ei soorita. K-M käib kolmandat aastat XX klassis ning suure tõenäosusega ei lõpeta klassi ka sel aastal. Lapsevanemad ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist ega tema hariduslikku heaolu. 2021.a aastal ei ole K-M koolis käinud ning on oht, et lapse haridustee katkeb vaatamata toetavatele meetmetele sootuks. Huviringides laps ei osale. Varasemalt on osalenud aktiivselt XXX, kuid tuli sealt ära, sest sattus kaaslastega konflikti. Huvideks on tõukeratas ning kendamo mängimine, hästi meeldib ka puutöö ja muu käeline tegevus. K-M viibib väga palju õues, varem käis sageli noortekeskustes. 2020/
  20. a peaaegu, et mitte, sest lapse reeglitele allumatus on takistanud koostööd ning suhete stabiilsust. Kuna noore vaba aeg on sihipäraselt arendava tegevusega sisustamata, siis tõstab see riskikäitumise süvenemise võimalikkust. Sotsiaalne olukord Elab koos ema ja isaga korteris, kus tal on oma tuba. Naabruskonnas elavad mitmed K-M-i sõbrad, kellega õhtuti ümbruskonnas ringi liigutakse, alkoholi tarvitatakse ja seaduserikkumisi sooritatakse, mis suurendab riski noore riskikäitumise süvenemiseks ja kriminogeensete käitumismustrite välja kujunemiseks. Peres on esinenud lähisuhtevägivalda, alkoholi tarvitamist isa poolt, on majanduslikud probleemid. Vanemate ja lapse suhted on heitlikud. Vanemad armastavad K-M-i, kuid neil puudub suutlikus toetada lapse positiivset enesetunnetust ning seadusekuulekat elustiili. Vanemad ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist ega arengut toetavate sotsiaalsete suhete kujunemist. Vanematel puudub poja üle mõjuvõim - laps ei allu reeglitele ega korraldustele ning seab end oma otsuste ja valikute tõttu ohtu.
  21. a lõpus ning
  22. a jooksul on K-M sõpruskond muutunud eelkõige negatiivses suunas. Tal on sõpru, kellega saab suitsu ja alkoholi tarbida, kelle juurde saab ööseks jääda, kellega niisama õues hulkuda ning kes koolikohustust ei täida. K-M on proovinud ka kanepit, enda sõnul poolkogemata (suunatud ennetusprogrammi „Puhas tulevik“). Olulisel kohal on kampa kuulumine, ta allub väga kergesti kaaslaste poolt tulevale survele ja soovidele. Enamasti ei pane K-M õigusrikkumisi toime üksi, vaid koos sõpradega, kes on erinevas vanuses ning XXX linnas tuntud eelkõige oma õigusrikkumiste tõttu. K-M koostöö erinevate spetsialistidega on kogu aeg olnud keeruline ja katkendlik. Ta ei soovi teha koostööd tugivõrgustikuga - kooliga (tugimeeskond, õpetajad), Papaver, arstid jt. Viimastel kuudel on K-M hakanud vältima igasuguseid kontakte nii kooli, lastekaitsetöötaja kui politseiga. Ta ei allu oma vanemate korraldustele ega aktsepteeri erinevaid ametnikke ning näitab seda oma suhtumisega ka välja. Näiteks lubab kokkusaamisele tulla, kuid ei tule või ütleb politseile, et teda ei huvita, et ta peab politseisse vestlusele tulema. Ta on loobunud täielikult koolikohustuse täitmisest. Tema seaduserikkumised sagenevad ning riskikäitumine süveneb. Tundeelu ja käitumine K M-il on suuri probleeme enda emotsioonide juhtimise ja käitumise kontrollimisega. Ärritub kergesti, ei tule toime viha juhtimisega, on olnud agressiivne ja vägivaldne. Peamine probleemidesse sattumise põhjus on olnud see, et laps ei oska oma emotsioone vaos hoida ning on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. K-M Ä käitumisprobleemid algasid juba aastaid tagasi. Tema suhtes on aastatel 2014-2017 Lääne maakonna alaealiste komisjonis kohaldatud mõjutusvahendeid kolmel korral. Politsei- ja piirivalveameti poolt edastatud informatsiooni kohaselt oli K-M Ä-ga
  23. a seotud 29 juhtumit, millest 6 juhtumit on seotud

§ 121

või

§ 199rikkumisega; 2019.

a 12 juhtumit, millest 4 juhtumit on seotud

§ 199, 121, 218, 266 rikkumisega; 2020.

a oli 13 juhtumit (neist 7 aprilli kuus). PPA poolt 10.12.

  1. a edastatud K-M Ä-ga seotud juhtumite kokkuvõttest nähtuvalt on ta ajavahemikul juuni
  2. a kuni detsember
  3. a seotud 12 erineva juhtumiga.
  4. aasta kahe esimese kuu jooksul on PPA poolt Haapsalu linnavalitsusele edastatud informatsioon nelja K-M Ä-ga seotud juhtumi kohta ning üks pöördumine Lasteabi telefonile. Tuginedes eelnevale, leiab Haapsalu Linnavalitsus, et K-M-i riskikäitumine on lapse kasvades märgatavalt süvenenud. Lapsel on välja kujunenud kõrge riskikäitumine - ta suitsetab, tarvitab alkoholi, on proovinud kanepit, paneb toime erinevaid kergemaid ja raskemaid seaduserikkumisi, sh hilisõhtuti hulkumine, vargused, ema ründamine, füüsiline vägivald jm. Õigusrikkumised on regulaarsed ja sagedased. K-M Ä seab alkoholi ja teisi sõltuvusaineid tarvitades järjepidevalt ohtu nii oma tervise kui ka elu. Lapse ja pere toetamiseks seni kohaldatud meetmed. Lapsele ja perele on kohaldatud aastate jooksul mitmeid tugimeetmeid - Innove Rajaleidja spetsialistid, pereteraapia, Papaveri sotsiaalse rehabilitatsiooni programm, kooli tugispetsialistid, tugiisik (ESF otsus 17-8/44614-2 kuni 21.10.
  5. a). Ta on XXX järelevalve all, kohtunud XXX, ning viibinud XXX uuringutel. Lapsevanem on pöördunud Innove Rajaleidja keskussesse 2015.a, 2017.a, 2018.a. Nõustamismeeskond soovitas rakendada K-M Ä osas erituge kuni III kooliastme lõpuni, kuna antud häired on ajas muutumatud ning toetavate meetmetena psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja tugiisiku teenust. Pere tegi koostööd sotsiaalpedagoogi ja psühholoogiga. Alates
  6. a sügisest õpib K-M XXX individuaalse õppekava alusel üks-ühele õppes. Käitumisprobleemide ja impulsikontrollihäirete tõttu määrati
  7. a sügisel lapsele tugiisik, kelle ülesandeks oli aidata lapsel koolis tulla toime ülemäärase ärevusega ja integreeruda koolikeskkonda, kuid laps keeldus koostööst. Kaalutud on pere tugiisikut, kuid sellest on keeldunud ema. 20.03.
  8. a kuni 18.12.
  9. a osutati K M perele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, et laps ning pere saaks täiendavat tuge psühholoogi ja muude spetsialistide tasandil. MTÜ Papaveri poolt 27.12.
  10. a edastatud informatsiooni kohaselt takistasid rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimist pereliikmete ebastabiilne motivatsioon teenusel osaleda, ema sage haigestumine ja isa tihe töögraafik. Kuna K-M ei osalenud psühholoogilistel nõustamistel järjepidevalt, siis takistas see püstitatud eesmärkide täitmist. Positiivse muutusena võib välja tuua selle, et vanemad hakkasid tegema koostööd psühhiaatriga. Laps on viibinud uuringutel XXX 2018.a. augusti. lõpp –septembri algus. 2019 .a alates on lapse raviarst Põhja-Tallinna Regionaalhaiglas. Ajavahemikul 04.05– 07.05.2020.a viibis laps uuringutel Põhja-Tallinna Regionaalhaigla XXX. Lapsel diagnoositi XXX. K-M riskikäitumine on ajas ainult süvenenud– ta suitsetab, tarvitab regulaarselt alkoholi, on tarvitanud kanepit. 13-aastaselt suunati K-M Ä ennetusprogrammi „Puhas tulevik“, kuna ta tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet THC. Alaealine osales programmis kuus kuud ajavahemikul 05.06.2020 – 05.12.
  11. a ning läbis selle. MDF-teraapiat ei ole K-M puhul rakendada saadud välistavate tegurite olemasolu tõttu (ebapiisav kodune tugi, järjepidevuse puudumine, ema vaimne tervis, isa suutlikkus-oskamatus toimida stabiilse vanemana jm). Pere on paaril korral osalenud pereteraapias EELK Perekeskuses (2018,
  12. a). 4-21-1135 Aastate jooksul on toimunud mitmeid võrgustikukohtumisi lapse, pere, kooli tugispetsialistide, piirkonnapolitseinike, Papaveri rehabilitatsiooni meeskonna ja lastekaitsetöötajate osalusel, kus on püütud leida parimaid viise pere motivatsiooni tõstmiseks ja lapse aitamiseks. Töö perega on osutunud väga keeruliseks. Viimane pere osalusega ümaralud toimus 12.03.
  13. a Haapsalu Linnavalitsuses. Ümarlauast võtsid osa lisaks lapsevanematele kooli tugimeeskond, piirkonnapolitseinik, Papaveri rehabilitatsiooni meeskond, kui ka lastekaitsespetsialist. Kohtumise käigus lepiti kokku, et lapsevanemad jätkavad kohtumisi psühholoogiga, laps kohtub psühhiaatriga ning tulevast haridusteed jätkab õpilaskoduga koolis. Paraku sobivata õpilaskoduga kooli lapsele leida ei õnnestunud. K-M Ä juhtumiga seoses taotles Haapsalu Linnavalitsus 23.04.
  14. a Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnalt nõustamisteenust, et leida lapse aitamiseks parimaid viise. Nõustamisteenus lõppes 16.12.
  15. a. Lapse arvamus Kinnise lasteasutuse teemal on lapsega vesteldud kahel korral. Esimesel korral toimus vestlus 05.06.
  16. a, viimati 10.12.2020.a, mil K-M kirjutas oma arvamuse paberile. Laps väljendas kirjalikult, et soovib elada kodus ja lubas hakata koolis käima ning mitte puuduma. Laps põhjendas, et ta ei suuda kodust ära olla ning teise kooli minek teeks olukorra tema jaoks veel raskemaks. Vanemate arvamus Lapsevanema arvamus lapse kinnisele lasteasutuse teenusele suunamisse osas on olnud väga kõikuv. Ema on korduvalt väljendanud muret lapse riskikäitumise, turvalisuse ja ohutuse tagamise pärast Haapsalus ning andnud mõista, et soovib lapse huve silmas pidades tema paigutamist turvalisse keskkonda. Siis on ema, aga ümber mõelnud ning leidnud, et peab eelkõige last toetama ega taha temaga tülli minna. Kuna K-M riskikäitumine on ajaga üha süvenenud ning tema ohutust ei ole võimalik enam muud meetmeid kasutades tagada, siis andis ema D M 11.02.2021.a lastekaitsetöötajale kirjaliku kinnituse, kus toob välja, et on K-M pärast väga mures ning mõistab, et poja jäämine Haapsalusse ja praeguste sõpradega jätkuv suhtlemine ei ole lapse jaoks turvaline. Ema avaldas soovi lapse paigutamiseks turvalisse kohta, kus ta saaks õppida ja mitmekülgset abi ning tuge. D M kinnitas kirjalikult, et nii tema, kui lapse isa mõistavad, et see aitaks lapsel elus edasi liikuda. Ülevaade meetmetest, mida kohalik omavalitsus plaanib kohaldada lapse ja tema vanemate toetamiseks lapse kinnise lasteasutuse teenuse saamise ajal ja järel. Kohaliku omavalitsuse hinnangul vajab laps kinnise lasteasutuse teenuse saamise ajal nii psühholoogilist- kui sotsiaalnõustamist ning psühhiaatri poolset konsultatsiooni, et vajadusel korrigeerida olemasolevat raviskeemi. Lisaks võiks kaaluda noore suunamist MDFT teraapiasse. Kohaliku omavalitsuse hinnangul võimaldab kinnises lasteasutuses viibimine MDFT teraapia kohaldamist, sest senised takistavad asjaolud (perest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevad) langevad ära. Teraapiasse võiks kaasata ideaalis aktiivselt ka mõlemad vanemad, sest lähedasemad ja stabiilsemad suhted pereliikmete vahel võiksid lapse ärevust ja riskikäitumist vähendada ning tuua pikemaajalised tulemused. MDFT teraapia eesmärk oleks vähendad lapse riskikäitumist ja antisotsiaalseid hoiakud ning tugevdada lapse ja vanemate omavahelisi suhteid. Lapse kinnises lasteasutuses viibimise ajal jätkab koostööd perega lastekaitse spetsialist, kes saab vanemaid nõustada, motiveerida ja toetada. Vanemate motivatsiooni olemasolu korral on võimalik taotleda uut sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (enne või pärast MDFT programmi rakendamist), mis võimaldaks peretöö käigus paranda vanemate omavahelist koostööd ning emotsionaalsete pingetega toimetulekut. Lapse teenuselt lahkumise järel on nii lapsele kui perele jätkutoena planeeritud lastekaitse spetsialisti poolne tugi ja sotsiaalnõustamine ning pere motivatsiooni ja nõusoleku korral 9 4-21-1135 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse jätkamine või pereteraapia. Perele on võimalik taotleda peretugiisikut. Seisukoht Haapsalu Linnavalitsus leiab, et K-M Ä vabaduse piiramine ja kinnisesse lasteasutusse paigutamine on vajalik lapse enda ja teiste turvalisuse tagamiseks ning haridustee jätkumise eesmärgil. Vanematel puudub poja üle mõju ning neil on raskusi piiride seadmise ja juhendamisega laps ei allu reeglitele ega korraldustele ning seab enda turvalisuse oma otsuste ja valikute tõttu ohtu. K-M seaduserikkumised on regulaarsed ja sagedased. Lapse sage alkoholi tarvitamine, hulkumine ja erinevate seaduserikkumiste sooritamine kujutab suurt ohtu lapse tervisele ja elule. Olukorra muudab eriti ohtlikuks alkoholi tarbimise süvenemine ning see, et laps tarvitab alkoholi ka siis, kui on võtnud arsti poolt määratud ravimit. Ravimi ja alkoholi koos tarvitamine võib tekitada eluohtliku olukorra. K-M ei mõista, et sedasi käitudes seab ta ohtu oma tervise ja tuleviku ning võib tekitada kahju ka teistele inimestele. Aastate jooksul on perega tehtud tööd juhtumikorralduse põhimõtete järgi, kaasates lapse ja pere aitamisse mitmeid erinevaid spetsialiste, kuid perele pakutud tugimeetmed ei ole kahjuks positiivset muutust nooruki käitumises suutnud tekitada. Võttes arvesse K-M Ä aina süvenevat riskikäitumist (ta on loobunud koolikohustuse täitmisest, on jäänud politseile vahele nii tubaka kui alkoholi tarvitamisega, on proovinud kanepit, on öösiti olnud vanemate teadmata kodust ära, lävib teiste riskinoortega ning on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav, tema poolt toime pandud seaduserikkumised on märgatavalt sagenenud, ta tarvitab ravimeid tarvitamine koos alkoholiga, on hakanud end vigastama lõikudes), leiab Haapsalu Linnavalitsus, et ohtu lapse heaolule, tervisele ja elule, ei ole võimalik muude meetmetega ära hoida, kui noore suunamisega kinnisesse lasteasutusse. Kinnise lasteasutuse teenusel viibimise ajal on lapsele tagatud kindel režiim, hariduse omandamine, järelevalve, mida kujunenud olukorras ei suuda pakkuda lapsele vanem, Haapsalu Linnavalitsus ega ka tugispetsialistid, kuna laps keeldub koostööst ja abist, mida talle oleks võimalik pakkuda. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku VII osakonna juhataja dr Irja Ivarinen, kinnitab 16.05.2020.a väljastatud vastuses Haapsalu linnavalitsusele, et K-M Ä terviseseisundist tulenevalt ei esine vastunäidustusi tema kinnise lasteasutuse teenusele suunamiseks. Haapsalu Linnavalitsus esitas 03.03.
  17. a Sotsiaalkindlustusametile taotluse arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme kohaldamise sobivuse kohta. Sotsiaalkindlustusameti kinnise lastasutuse teenuse koordinaator S.Sutting on kohalikule omavalitsusele kinnitanud, et K-M Ä jaoks on koht teenusele broneeritud. Eelnevat arvesse võttes on Haapsalu Linnavalitsus seisukohal, et K-M Ä suunamine kinnise lasteasutuse teenusele Maarjamaa Hariduskolleegiumisse on lapse huvidega kooskõlas. Haapsalu Linnavalitsus toetab K-M Ä 1 aastaks kinnisese lasteasutuse teenusele suunamist Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. 2.
  18. SOTSIAALKINDLUSTUSAMET on andnud Haapsalu linnavalitsuse taotluse alusel arvamuse K-M Ä-le lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta /tl 203-205 I kd/. Seisukoht on kujundatud tuginedes linnavalitsuse poolt esitatud taotluses toodud asjaoludele, viidatud Sotsiaaltoetuste ja teenuste andmeregistri (STAR) juhtumimenetluse raames tehtud hindamisele (sh lapse abivajaduse hindamine ning tegevuskava) ja menetluse toimingutele ning esitatud materjalidele). Sotsiaalhoolekande seadus § 130-2 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 10 4-21-1135 Sotsiaalkindlustusamet toetab K-M Ä suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist. Haapsalu Linnavalitsuse poolt esitatud materjalist, STAR menetlusest ja võrgustiku kohtumistest nähtub, et K-M Ä paneb oma käitumisega ohtu ise enda arengu, tervise ja elu ja teiste inimeste tervise ning seda ei ole võimalik ära hoida vähem piiravate meetmetega. 2.
  19. VANEMATE JA LAPSEGA OLULISEL MÄÄRAL KOKKUPUUTUVATE LAPSEGA TÖÖTAVATE ISIKUTE ARVAMUS Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Marju Pokrovski avaldas kohtus /tl 12-12 pöördel II kd//, et omavalitsus jääb taotluse juurde paigutada K-M Ä kinnisesse lasteasutusse, sest see on ainuke meede, kuidas last aidata. See oli arutusel juba 2020.a kevadel, vahepeal läks lapsel paremini, kuid juba selle saasta veebruarist on tegutsetud selle nimel, et ta kinnisesse lasteasutusse paigutada. Sel aastal on politseist saabunud juba 8 erinevat teadet rikkumiste kohta, viimane teade alkoholi tarvitamise kohta oli 30.03.
  20. Oma käitumisega seab K-M Ä ennast suurde ohtu. M R, kes on endine Haapsalu linnavalitsus lastekaitsespetsialist, avaldas kohtus /tl 12 pöördel-13 II kd/, et töötas Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsespetsialistina 2018 maidetsember 2020 K-M Ä-ga ja tema perega. Toimus kaks aastat intensiivset tööd, nii K-M Ä kui tema pere puhul olid rakendatud kõikvõimalikud programmid, et nõustada, toetada, aidata. Kuid lapse puhul probleemid süvenesid ja last enam muul viisil aidata ei ole võimalik. Kui teda kinnisesse lasteasutusse ei saadeta, siis see teeb noorele kahju, teda on vaja aidata, sest ta ei ole valmis vastutustundlik olema. Haapsalu XXX sotsiaalpedagoog Katre Roosvald avaldas kohtuistungil /tl 13-13 pöördel II kd//, et K-M Ä tuli XXX 2019/2020 õppeaasta sügiesel XX klassi, kohe kohaldati team suhtes üks-ühele õppekava. Sel aastal on koolis käinud ühel päeval. Mõlemal õppeaastal käis koolis esimesel trimestril, hinded saab tunnitöö alusel, kodus ei õpi. Kui koolis käib, edeneb õppimine hästi, on nutikas, töötab kaasa. Kooli mittejõudmine on põhiprobleem. On tehtud koostööd lastekaistega, vanematega, politseiga. Algul laps vastas telefonile kui kooli ei ilmunud, enam ei ole kontakti. Jaanuarist määrati toetama eripedagoog ja psühholoog, kuid meetmeid ei saa rakendada, sest laps kooli ei ilmu. K on haridusliku erivajadusega laps ja ka praegusel ajal peab ta koolis käima. Kui laps viibib vabaduses, siis ei ole enam meetmeid, et ta hakkaks vabatahtlikult koolis käima, tal pole ka motivatsiooni iseseisvalt õppida. Tl 19-23 I kd on K.Roosvald poolt 27.01.2021 koostatud K-M Ä iseloomustus. K-M Ä ema D M leidis /tl 14-15 II kd/, et viimased kaks aastat näitavad, et kinnine kool on K jaoks parim lahendus, tema turvalisuse pärast. See joomine on ka lähedastel raske ja tema enda tervisele. Seda joomist on palju rohkem kui see, millest kohtus räägiti. Mingi poolteist kuud on olnud väga tihe joomine. Teeb suitsu. Kui purjus on siis on endale ohtlik, on peksa saanud. Talle on ravimid välja kirjutatud, aga neid ei tohi koos alkoholiga võtta, aga tarvitab neid koos, tekivad mäluaugud. Laps on käinud arsti juures Viljandi Haiglas ja PERHis, kuis kirjutati lapsele ravimid, milliseid praegu võtab /tl 2-4 II kd/. Selleks, et koolis käiks, on proovinud igasuguseid vahendeid, lapse kooli saatnud, aga ta tuleb koolist ära. Selle asemel hulgub sõpradega ringi. Nii lastekaitsespetsialist, koolis K, nendega on K-l olnud väga hea läbisaamine. Teised on väga pingutanud, püüdnud teda toetada, aga läheb järjest halvemaks, ta käitub enda vastu. K-M Ä isa E Ä avaldas /tl 15 II kd/, et kõik võimalused on proovitud, ei pea mingitest reeglitest kinni, sõna ei kuula, laps vabatahtlikult koolis ei käi, probleemid on hulluks läinud. Kinnine kool oleks kõige parem lahendus. K-M Ä avaldas kohtuistungil /tl 15-15pöördel II kd/, et on valet teed läinud, alkohol on probleem. Kui alkoholi tarvitab, siis läheb seda enam viltu. Mõnikord on olnud ilma alkoholita, siis kui haiglasse sattus. Kui on sõpradega koos, siis tuleb selline adrenaliin ja võtab alkoholi. Kui alkoholi joob, ei mõtle sellele, palju joob ja jääb kuskile magama. 11 4-21-1135 Alles hiljuti käis ka vargil poes, et alkoholi saada. Kui midagi on juhtunud, mõtleb selle peale pärast, aga mitte enne. Loogiliselt mõeldes saab aru, et see kinnine kool aitab. Saaks alkoholist ja suitsetamisest lahti, saaks kooliga järje peale. Mõttetu on kogu aeg politseile vahele jääda, aga kui sinna erikooli ei läheks, ega siis paremaks ei läheks. 2.
  21. KOHTUVÄLINE MENETLEJA jäi taotluse juurde kohaldada K-M Ä suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist /tl 21-22 II kd/. K-M Ä on XXX klassi nimekirjas. Käesoleval 2020/2021 õppeaastal alustas K-M Ä kolmandat korda XX klassis. Kooli iseloomustusest nähtub, et ta õpib ühele õpilasele suunatud õppel oma õpikava järgi. Kodul puudub ülevaade kas ja millal K-M Ä koolis on. Lapsevanem K-M Ä-l puudub täielikult õpimotivatsioon. Tunnis ta küll toimetab, kuid koduste tööde tegemata jätmine ja koolist sage puudumine näitavad, et teda ei huvita haridus. Tänase seisuga on K-M Ä teistest väga palju maha jäänud ja hetkeseisuga on tema klassikursuse lõpetamine väga keeruline, praktiliselt võimatu. Kooli hinnangul vajab K-M Ä reegleid, kindlat päevakava, järjepidevat kontrolli ja pidevat positiivset toetust. Klassikursuse lõpetamiseks on vaja K-M Ä koolis käia ja õppida, mida praeguses keskkonnas ei suuda ta teha. Kohalik omavalitsus tegeleb K-M Ä-ga juba aastaid, on kasutanud erinevaid meetmeid tema mõjutamiseks. Seni on olnud kõik mõjutused tulemusteta. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole varem K-M Ä kordagi karistatud. Sellest hoolimata on ta politsei huviorbiidis olnud varajasest noorusest peale. K-M Ä-l on politseiandmebaasis seotud juhtumeid kokku
  22. Esimese kuriteo pani isik toime aastal 2014 (

§ 266lg 2 p 3), olles ise X aastane.

Aastal 2015 pani isik toime kehalise väärkohtlemise, olles ise vaid X-aastane. Ajavahemikul juuni 2020 kuni detsember 2020 on K-M Ä suunatud programmi "Puhas tulevik" kanepi tarvitamise eest. Ta on jäänud politseile tubakatoote tarvitamisega vahele. Lisaks on ta eelpool nimetatud ajavahemikul 2 korral (31.08.2020 ja 06.11.2020) toime pannud Karistusseadustikus § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Nende tegude toimepanemise momendiks ei olnud K-M Ä jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus, mistõttu kirjeldatud õigusvastaste tegude faktis menetlusi ei alustatud, kuna puudus kriminaalmenetluse alus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et senimaani kasutatud mõjutusvahendid ei motiveeri K-M A-d loobuma oma senistest harjumustest. Samuti ei täida K-M Ä koolikohustust ja lapsevanemad ei suuda tagada K-M Ä-le turvalist ja toetavat kasvu- ja õpikeskkonda, kuna vanematel puuduvad nii oskused kui ka motivatsioon, et tagada poisile režiim ning kord. K-M Ä on alkoholi tarvitamise tagajärjel sattunud kahel korral (05.02.2021 ja 14.02.2021) alkoholi mürgistusega haiglasse. Lisaks sellel on kõik tema joobed olnud rasked. Käesolevates asjades on K-M Ä alaealise isikuna rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, rikkunud avaliku korda ja lõhkunud võõra vallasjada, s.o mobiiltelefoni. Oma käitumiselt on K-M Ä ohtlik nii endale kui ka teistele kaaskodanikele. Peale kohtus arutatavate tegude on politseis veel menetluses kuus alkoholiseaduse rikkumist - 20.02.21; 23.03.21; 25.03.21; 30.03.21; 31.03.21; 03.04.21. Lisaks on menetluses veel süstemaatiline vargus ja avaliku korra raske rikkumine. Seega paneb ta jätkuvalt toime õigusvastaseid tegusid. Kinnise lasteasutuse teenus tagab K-M Ä-le struktureeritud keskkonnas eakohase arengu. Kinnine lasteasutus toetaks K-M Ä psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivaid muutusi, mis võimaldavad isikul pärast teenuse lõppemist tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumisega. 12 4-21-1135 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K-M Ä ei saa lõpuni aru oma tegude tõsidusest, seades järjepidevalt oma elu ohtu. K-M Ä on abivajav laps, kelle mõjutamiseks seadusekuulekale teele tuleb kasutusele võtta karmim mõjutusvahend. Arvestades ülaltoodut taotles kohtuväline menetleja kohtult väärteoasjas menetlusele isikule toimepandud väärtegude eest

§ 87lg 2 p 8 kirjeldatud mõjutusvahendit, so kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

2.

  1. KAITSJA leidis /tl 16 II kd/, et K-M Ä on kõikide tegude toimepanemist tunnistanud, teod on toime pannud alkoholijoobes. On tekkinud probleemid koolis, muu käitumisega. Vanemad on pöördunud abi saamiseks, ükski meede ei ole K aidanud. Kui K kooli jõuab, saab seal hakkama, aga suurim probleem on kooli mitte jõudmine, kui jäetakse tema otsustada, kas läheb kooli, siis kooli ei jõua. Kohtul tuleb kaaluda, kas vabaduse võtmine on põhjendatud ja tuleb kohaldada mõjutusvahendit, mis annaks talle võimaluse tagasi pöörduda ühiskonda ja resotsialiseeruda, täita õppimiskohustust ja mitte toime panna õigusrikkumisi. 2.
  2. KOHTU SEISUKOHT Sotsiaalhoolekandeseaduse § 130-2 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kohus leiab, et K-M Ä on jõudnud arusaamisele, et ta ise ei suuda ennast kahjustavat käitumist lõpetada ja seetõttu on ta nõus, et ta suunatakse kinnisesse lasteasutusse. Kohtus nõustusid K-M Ä suunamisega kinnisesse lasteasutusse tema vanemad, Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Marju Pokrovski ja lastekaitsespetsialistina Haapsalu linnavalitsuses K.M Ä kaks aastat töötanud M R ning XXX sotsiaalpedagoog Katre Roosvald. Nii K-M Ä vanemad kui temaga tööalaselt olulisel määral kokku puutunud isikud leidsid, et K-M Ä suhtes on rakendatud intensiivselt paari aasta jooksul abimeetmeid, kuid need ei ole kõrvaldanud tema ennast kahjustavat käitumist ja ei ole mõjutanud teda täitma koolikohustust. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kohtule on esitatud Haapsalu linnavalitsuse seisukoht K-M Ä suunamiseks kinnisesse lasteasutusse, mille omavalitsus on koostanud SHS § 130-2 lg 3 alusel ja sisaldab seaduses nõutud arvamusi ja seisukohti. Sotsiaalkindlustusamet toetab K-M Ä suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist kuni üheks aastaks. Kohus leiab, et nii linnavalitsus kui sotsiaalkindlustusamet on põhjendanud oma arvamust, et K-M Ä puhul esinevad SHKS § 130-2 lg 1 alused kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks, arvamuse kujunemine on arusaadav ja põhistatud lisatud tõenditega. Seisukohtades on antud ülevaade meetmetest, mida on rakendatud K-M Ä suhtes. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et täidetud on SHS § 130-2 lg 1 sätestatud eeldus K-M Ä kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Kohus nõustub linnavalitsuse ja sotsiaalkindlustusameti seisukohtades tehtud järeldustega, et K-M Ä käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu. Seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada vähem piirava meetmega, kuna vähem piiravaid meetmeid on kohaldatud, kuid need ei ole tulemust andnud. Kohus leiab, et K-M Ä puhul on vaja toetada tema psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Selline on SHS § 130-1 lg 2 kohaselt kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk ja seetõttu kohaldab 13 4-21-1135 kohus K-M Ä suhtes

§ 87

lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist kuni vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. 3.MENETLSUKULUD. Väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 601,25 eurot /tl 18-20 II kd/. K-M Ä on alaealine (VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumentlusest kaitsja osavõtt kohustuslik. Ta ise ei valinud kaitsjat, kohus määras talle VTMS § 22 lg 3 alusel kaitsja riigi kulul. Seega jääb kaitsja tasu ja kulu riigi kanda. (allkirjkastatud digitalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.