) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 sätestab: “Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“
lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. 2 Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“ Laenu tagastamine pidi toimuma maksegraafiku alusel (hagiavalduse lisa 2). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ühtegi osamakset ei tasutud; et enne lepingu ülesütlemist saatis hageja kostjale kuus teadet (25.04.2020, 11.05.2020, 10.06.2020, 17.07.2020, 10.08.2020 ja 18.08.2020; hagiavalduse lisad 5-10); et hageja hoiatas 18.08.2020 kirjaga kostjat lepingu ülesütlemise eest, kui kostja võlgnevust ei tasu ja leping on üles öeldud 18.09.2020 (04.09.2020 kiri, hagiavalduse lisa 3). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suurusele. Kuna kostja ei ole teinud hagejale ühtegi makset oma kohustuse täitmiseks, siis on põhinõue 12 400 eurot põhjendatud. Lepingu punktis 2 on kokku lepitud lepingutasu 248 eurot tasumine, mis on samuti tasumata ja seetõttu on tegu põhjendatud nõudega. Intressinõue kujuneb kuni ülesütlemiseni tasumata graafikujärgsete intressimaksete alusel – 09.04-09.09.2020 maksetähtajaga tasumisele kuulunud intressid 1 318,78 eurot ning 10.09-18.09.2020 arvestuslik intress 61,54 eurot (09.10.2020 makse intress 211,98:31 päeva x 9 päeva) ehk kokku 1 380,32 eurot. Sissenõudmiskulu 5 eurot ühe kirja saatmise eest ei ole vastuolus
Viivisearvestuses on hageja korrektselt võtnud aluseks põhinõuete sissenõutavaks muutumise ajad, arvestuse lõppkuupäeva (hagi esitamise aeg 26.10.2020), sissenõutavaks muutunud põhisummad ja lepingu punktis 2 kokkulepitud intressimäära – viivisenõue 191,68 eurot on põhjendatud. Kostja väited töö ja rahaliste vahendite puudumise kohta ei mõjuta asja lahendust. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina üldse vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 225 eurot (12 400 eurot põhivõlg, 1 380,32 eurot intress, 191,68 eurot viivis, 248 eurot lepingutasu ja 5 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest). Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide pinnalt (TsMS § 174 lg 1 teine lause). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 14 225 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 650 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. Muid menetluskulusid hagejal kohtule arusaadavalt ei ole. Hageja esindajaks on töötaja, kelle puhul hüvitataks üksnes sõidukulud (TsMS § 175 lg 2). Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 650 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.