Obsah (9)

§ 445§ 440§ 476§ 127§ 103§ 82§ 8§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Andres Suik 08.01.2

) § 444 alusel on keeld suurendada kindlustusriski. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.

§ 445

lg 2 tuleneb, et kui kindlustusvõtja rikub

§-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Kindlustusandja kohustuseks on tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12). Käesolevas asjas ei tugine kostja sellele, nagu oleks hageja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendanud kindlustusriski võimalikkust või lubanud selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. 6 2-20-16118

1. Ehitusinsener Janek Bahovski 25.12.2020 allkirjastatud asjatundja arvamuses järeldatakse seoses Ehitusmaakler OÜ hinnanguga, et „Kahjutoimikus nr. 1925134, Põlendmaa küla, Paikuse osavald, Pärnumaa antud hinnang olukorrale pole põhjendatud, on ebatäpne, üldistav, ebaselge ja ei anna pädevat informatsiooni probleemist. Hinnangu andjatel puudub pädevus ekspertiisi teostamiseks ja hinnangu andmiseks. Katus on maha kukkunud tugeva tormi tõttu 1960ndatel rajatud konstruktsioonide tõttu“ (tl 111). Kohtul puudub alus nimetatud asjatundja arvamuses kahelda. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et Põlendmaa sotsiaalmaja katus on rekonstrueeritud vähemasti rahuldava kvaliteediga vastavalt
2. aastal kehtinud normidele, ehitusprojekti on koostanud ning selle on realiseerinud valdkonna spetsialistid (tl 37-48). Kohtu hinnangul on ekslik kostja arvamus, nagu saaks ehitusloa menetlusega seotud hinnapakkumisest (tl 37 pöördel – tl 38) järeldada ebakvaliteetset ehitamist. Ehitamise järgselt kasutusloamenetluses on tuvastatud, et ehitis vastas mh ehitusprojektile ning ehituseeskirjadele ja –normidele (tl 49-52). Asjaolu, et Põlendmaa sotsiaalmaja katus oli rajatud nõuetekohaselt, kinnitab ka ehitusinsener J. Bahovski asjatundja arvamus, mille kohaselt katusetööd olid teostatud väga hästi (tl 110 pöördel). Põhjendatud on ka J. Bahovski seisukoht, mille kohaselt ei ole sobilik hinnata omaaegseid ehitusvõtteid tänapäevaste normide kohaselt: „Tegemist on 1960-70 aastatel ehitatud hoonega, mille ehitusvõtted on selle ajastu kohaselt sarnased kõigil sellistel majatüüpidel. Seega - kui maja on ehitatud 50-60 aastat tagasi, siis tänasel päeval, aastal 2020 anda hinnangut, kuidas pidanuks ehitama 60-70-ndatel, on mittemõistlik ja kasutu“ (tl 108 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et puudub alus kindlustusvõtjale ette heita, et ligikaudu 50 aastat tagasi rajatud hoone kavandamisel ei lähtutud praegustest ehitustehnilistest tavadest.
3. Samas märgib kohus, et kuigi kostja pole selgitanud, milline pädevus ehitusalaste ekspertiiside teostamiseks on Ehitusmaakler OÜ esindajal Villi Kimstol ning Ehitusmaakler OÜ arvamustes pole viidatud konkreetsetele normidele, mida Põlendmaa sotsiaalmaja katuse ehitamisel väidetavalt rikuti, ei oma katuse ehitamisega seotud asjaolud käesoleva tsiviilasja lahendamiseks määravat tähtsust. Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei tugine sellele ning ka Ehitusmaakler OÜ arvamustest ei nähtu, nagu oleks hageja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendanud kindlustusriski võimalikkust või lubanud selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastuta. Kohtul puuduvad andmed, et hageja oleks kindlustuslepingu sõlmimisel või pärast seda rikkunud talle kohustuslikke õigusakte või jätnud rakendamata käibes vajaliku hoolsuse. Seega on hageja kohtu hinnangul sõlminud Põlendmaa sotsiaalmaja kindlustuslepingu kostjaga heauskselt. Hagejal ei olnud alust seada kahtluse alla ehitise nõuetekohast rekonstrueerimist koos ehitisele kasutusloa väljastamisega.
4. Puuduvad igasugused andmed, et hageja oleks pärast kostjaga kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusriski suurendanud. Kohtu hinnangul on eelkõige kostja kui kindlustusandja kohustus olla täpselt kursis kindlustustava objekti ja selle võimalike puudustega kindlustuslepingu sõlmimise hetkel, mitte esitada sellekohaseid etteheiteid tagantjärele pärast kindlustusjuhtumi saabumist. Kui kostja hinnangul oli Põlendmaa sotsiaalmaja näol tegemist n-ö kindlustuskõlbmatu objektiga selle katuse väidetavate ehituslike puuduste tõttu, oleks kostja pidanud selle tuvastama juba lepingu sõlmimisel ja lepingu sõlmimisest keelduma. Kahtluse korral olnuks kostjal võimalik nõuda hagejalt lepingu sõlmimisel teavet vastavalt

§ 440lg 1 teisele lausele.

1. Arvestades eeltoodut, ei saa Põlendmaa sotsiaalmaja katuse väidetavad ehituslikud puudused olla kostjale aluseks kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemiseks. Samuti on oletuslikud ja tõendamata kostja väited selle kohta, nagu polnuks hagejale tekkinud kahju otseks põhjuseks mitte torm, vaid Põlendmaa sotsiaalmaja katuse väidetavalt ebakvaliteetne ehitus. Kostja väited on osaliselt ka vastuolulised, sest kostja ei eita kindlustusjuhtumi toimumise päeval 27.10.2019 tormi olemasolu, samuti selgitab kostja hagivastuses, et „katus ei saagi tuulele vastu pidada, kui see puhub õige nurga all ja piisava tugevusega.“ Seega kostja vähemalt osaliselt möönab tuule (tormi) rolli kindlustusjuhtumi toimumises. 7 2-20-16118
2. Riigikohus on oma 08.01.
3. a otsuse nr 3-2-1-173-12 p-s 18 selgitanud, et kahju hüvitamise nõuetes põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kohus nõustub eeltoodud põhimõtteid arvestades hagejaga, et 27.10.2020 tormi ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos – kui tormi poleks olnud, siis ei oleks Põlendmaa sotsiaalmaja katuse lõhkumist (äralendamist) toimunud. Tegemist oli ootamatu ja ettenägematu sündmusega, mida kinnitab ka asjaolu, et varasemalt, konkreetsele tormile eelnevalt, polnud katus purunenud. Kostja väide, et katus oli valesti ehitatud juba
4. aastal ning „katus ei saanudki tuulele vastu pidada“, ei ole eluliselt usutav, sest kostja ei selgita, kuidas seesama katus enne 27.10.2020 tormi ligi 13 aastat tuulele ilma purunemata vastu pidas. 31.

§ 476

lg 1 on sätestatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Seoses hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurusega märgib kohus, et

§ 127

lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud (vt nt Riigikohtu 30.04.

1. a otsus nr 3-2-1-20-14, p 13). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt „Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb müürivöö ehituse maksumus summas 2 321,28 eurot nõutud summast igal juhul maha arvestada, sest müürivöö puudus ka enne kahju tekkimist.“ Kostja märgib, et kahju hüvitamise eesmärgiks on eelneva olukorra taastamine, mitte asja parendamine täiendavate sõlmede ning konstruktsioonielementide ehitamisega. Kohus ei nõustu kostjaga, et müürivöö ehituse maksumus summas 2 321,28 eurot tuleks kahjuhüvitisest maha arvata. Kohus nõustub hagejaga, et ettevõtte varakindlustuse tingimuste (KT.0904.13) p-st 5.1.3 kohaselt tuleb hoone taastada tänapäevaste ehitusvõtetega, st taastada nii, nagu seda täna ehitustehniliselt mõistlikuks peetakse (tl 32 pöördel). Seetõttu ei pea kohus võimalikuks Virrex OÜ terviklikust katuse taastamistööde hinnapakkumisest (tl 53-53 pöördel) mingeid elemente või kulusid maha arvata. Müürivöö ehitus on ka kostja enda hinnangul vajalik (vt tl 81), mistõttu ei ole tegemist toredusliku vms kuluga, mille tegemisest võiks hageja loobuda. Muus osas kui müürivöö ehitus ei ole kostja Virrex OÜ katuse taastamistööde hinnapakkumist vaidlustanud ning ka kohtul puudub alus selles kahelda. Omavastutuse summas 640 eurot on hageja juba hagiavalduses nõutavast summast maha arvanud. Seega kuulub hageja põhinõue kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks rahuldamisele summas 25 247,04 eurot.
2. Kohtu ette pole toodud kostja kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid

§ 103

tähenduses.

§ 103lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Hageja nõue kostja on muutunud sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 on sätestatud, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 8lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Põhjendatud on ka hageja seadusjärgses määras viivisenõue.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja tegi kahjuavalduse osas otsuse 19.11.2019 (tl 36), 8 2-20-16118 on hagejal õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivise tasumist alates viidatud kuupäevast. Seadusjärgse viivise suuruseks põhinõude summalt 25 247,04 eurot perioodil 19.11.2019 – hagi esitamiseni 02.11.2020 on 1932,12 eurot. Samuti rahuldab kohus osaliselt hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (25 247,04 eurot) alates 03.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu (poliis nr 11843922/1) alusel kindlustushüvitise summas 25 247,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 02.11.2020 seisuga summas 1932,12 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu (poliis nr 11843922/1) alusel viivise alates 03.11.2020 protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (25 247,04 eurot) täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. Hageja palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lg 1 ja 2, § 143 p 1 ja 2, § 144 p 2 ning § 162 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hagimenetluses asja läbivaatamise kulu summas 1 000, riigilõivuna kantud menetluskulud summas 1 000 eurot ja riigilõivu tasumisel tasutud teenustasu 0.03 eurot, kokku 2 000.03 eurot. Menetluskulude kandmise tõendamiseks on hageja esitanud eksperdiarvamuse koostamise kuludokumendi ja hagiavaldusega riigilõivu ja teenustasu tasumist tõendava dokumendi. Lisaks eelnevale soovib hageja, et menetluskuludelt mõistetaks hageja kasuks välja ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohustuste täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele.
4. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks riigilõivu tasumise teenustasu kulu summas 3 senti. Ülejäänud osas on hageja menetluskulud kohtu hinnangul vajalikud. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus leiab, et hageja 29.12.2020 menetlusdokumendile lisatud asjatundja arvamus oli käesolevas asjas vajalikuks tõendiks ning selle tõendi saamise kulu summas 1000 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtu hinnangul kokku 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 eurot ning menetluskuludelt (2000 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust (kohtule ka ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud). 37. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 9