KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-681 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinni

) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Tammsaare tee 47, Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. PPA lõpetas 30.03.2021 välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 5 ja § 52 lg 3 p 1 alusel ennetähtaegselt Moldova kodaniku viisavaba lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Seega viibib X Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 30.03.2021. PPA on 30.03.2021 isikule koostanud koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241250 ja kohaldanud sissesõidukeeldu Schengenisse viieks aastaks. 6. PPA esitas 31.03.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alused.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtvalt järgmiselt. Isiku suhtes esinevad

§ 15lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Isiku tegudes ei nähtu piisavat järjepidevust ja vastutustundlikkust kaasaaitamiskohustuse täitmiseks. Isik on vastavalt

§-s 264 kohustatud tegema PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. Isiku soov on küll lahkuda kodumaale, selleks ta käis Moldova saatkonnas reisidokumenti hankimas ning talle väljastati tagasipöördumistunnistus. Rahalist abi ta Moldova saatkonna poolt ei saanud. Olukorras esineb siiski vastuolu. Isik on töötanud ebaseaduslikult ja saanud selle eest ka tulu ning samas on isik omanud piisavalt raha, et tarbida alkoholi, kuid ei kasutanud seda ebaseaduslikult saadud tulu kodumaale naasmiseks. Isiku käitumine näitab, et ta pole teinud endast kõik olenevat, et kodumaale naasta. 2

§ 15

lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, kuna vabaduses viibides ei ole isik teinud endast kõike olenevat, et soetada endale tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Direktiiv 2008/115/EÜ art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 11). Isik on töötanud ebaseaduslikult ja saanud selle eest ka tulu ning samas on isik omanud piisavalt raha, et tarbida alkoholi, kuid ei kasutanud seda ebaseaduslikult saadud tulu kodumaale naasmiseks. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides on isik võimeline teenima tulu, kuid pole motiveeritud saadud tulu kasutama lennupiletite ostmiseks kodumaale naasmiseks. Seetõttu pole ta aidanud kaasa enda lennupiletite hankimisele, mis on samuti üks vajalik dokument tagasipöördumiseks kodakondsusjärgsesse riiki. Kuna isikule koostati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, soetas PPA koheselt isikule tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi. Kuigi isikul on olemas reisiks vajalik tagasipöördumistunnistus ja PPA poolt soetatud lennupilet, siiski võivad vabaduses viibides isiku asotsiaalse eluviisi tõttu dokumendid hävineda või need võidakse temalt ära varastada. PPA ei saa isiku varasema käitumise põhjal usaldada isiku kätte käesoleval juhul ostetud lennupiletit ega tagasipöördumistunnistust. X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna isikul puuduvad rahalised vahendid iseseisvalt tagasipöördumiseks koduriiki, tal puudub kindel elukoht. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ja isiku järjepideval vastutustundlikul käitumisel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust ega arusaama, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isikul puuduvad Eestis kindel elu- ja töökoht ning perekonnaliikmed. Isiku ütlustest selgus, et tal pole Eestis ka lähedasi, kelle juures viibida ning kes saaksid teda aidata. Samuti on isik asotsiaalsete eluviisidega (alkoholi tarvitamine, kindla elukoha puudumine ja tänaval elamine) ja temaga pole võimalik ka kontakti saada elukoha ja telefoni puudumise tõttu. PPA hinnangul ei tagaks lahkumisettekirjutuse tulemuslikkust, kui PPA kohaldaks isiku suhtes ka mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. PPA hankis isikule pileti 10.04.2021 toimuvale lennule TallinnIstanbul-Chisinau. Isik saadetakse vastavalt

§ 14lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 Eesti Vabariigist välja Moldova Vabariiki. 3

§ 23lg 1, § 26, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265 lg 1).

Kohus põhjendab seda järgmiselt. 10.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Käesoleval juhul on PPA tõendanud, et X puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. 11.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. X peeti kinni 30.03.2021 ning samal päeval koostas PPA isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli.

1. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole, kuivõrd esimene lend isiku koduriiki toimub alles 10.04.
2. Samas on isik kinnitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid, et ise vabatahtlikult varem Eestist lahkuda ja oma koduriiki naasta. Istungil selgitas puudutatud isik, et on teadlik, et bussiga saaks sõita tagasi koju, kuid tal puuduvad rahalised vahendid pileti ostmiseks. Seejuures ei saa ka tema lähedased teda majanduslikult aidata pileti soetamisel.
3. Direktiivi 2008/115 artikli 15 lg 1 p b kohaselt kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui asjaomase kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Olukorras, kus tagasipöördumiskohustust ei ole vabatahtlikuks lahkumiseks määratud tähtaja jooksul täidetud, tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 8 lõigetest 1 ja 4, et tagasisaatmismenetluse tulemuslikkuse tagamiseks panevad need sätted liikmesriigile, kes on teinud riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmisotsuse, kohustuse läbi viia väljasaatmine, võttes kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral sunnimeetmeid, ning tehes need proportsionaalselt ja eelkõige põhiõigusi austades (Euroopa Kohtu otsus asjas C-61/11, p 38). 14.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 4

§ 15

lg 2 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või (p 2) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Praegusel juhul taotleb PPA isiku kinnipidamist

§ 15lg 2 punktide 2 ja 3 alusel.

15. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb isiku kinnipidamiseks

§ 15

lg 2 punktis 2 sätestatud alus.

§ 15

lg 2 p 2 lubab isikut kinni pidada juhul, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust.

§ 264

lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, sh 1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; 2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmismenetluses tähtsust; 3) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele ning 4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele. Vabaduses viibides võib olla suurem tõenäosus, et isik jätab kaasaaitamiskohustuse täitmata ning ta võib takistada enda riigist väljasaatmist muu hulgas seeläbi, et ta hakkab väljasaatmistoimingutest kõrvale hoidma. Seda enam, et isik on öelnud 01.04.2021 istungil, et juhul, kui PPA sooviks temaga ühendust saada väljaspool kinnipidamiskeskust, siis see võimalik ei oleks, sest tal puudub telefon, püsiv elukoht Eestis ja ka tuttavad Eestis. Seega eelduslikult ei toeta ka isiku isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga seda, et isik oleks vabaduses olles motiveeritud kaasaaitamiskohustust täitma.

1. PPA on taotluses põhjendatult märkinud, et kuigi isik on avaldanud valmisolekut Eestist lahkumiseks, siiski esineb tema käitumises vastuolu. Nimelt väidab isik, et tal rahalised vahendid puuduvad, aga samas vabaduses viibides on isik töötanud ebaseaduslikult ja saanud selle eest ka tulu, kuid ei kasutanud seda tulu kodumaale naasmiseks. Samas on isik omanud piisavalt raha, et tarbida alkoholi. Usutav ei tundu seejuures puudutatud isiku väide, et ta alkoholi ei tarvita ning need olid üksikud korrad. PPA on detailselt kirjeldanud taotluses episoode seoses puudutatud isiku alkoholijoobes olekuga ning sellest tingituna ka politsei poole pöördumisi.
2. Isiku käitumisest võib järeldada, et suure tõenäosusega muudab isik vabaduses viibides väljasaatmise võimatuks. Nimelt on PPA selgitanud, et isik on varasemalt korduvalt end ohtu seadnud alkoholi tarvitamise, asotsiaalse eluviisi tõttu, ta on tugeva joobeseisundi tõttu lamanud väljas, olles õhukeselt riides ja asjad tema kõrval ilma järelevalveta. Samuti on X paigutatud politsei poolt kainenema ja alkoholijoobest põhjustatud seisundi tõttu ei ole olnud ta võimeline tegema avaldust tema suhtes toime pandud varguse ehk väärteo kohta. X puuduvad kontakteerumiseks vajalikud vahendid. Ta ei oma mobiiltelefoni, kindlat elukohta ega kontaktisikut, kelle kaudu temaga oleks võimalik ühendust võtta. Enne lennule asumist peab ta tegema ühe koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne, et pääseda lennule. Küll aga ei ole temaga võimalik ühendust võtta selleks, et teavitada testiks broneeritud ajast. Samuti on tema kalduvus tarvitada alkoholi takistuseks kodumaale naasmisel, sest lennuki peale ei lubata alkoholijoobes isikuid. Lisaks võib väljasaatmist raskendada asjaolu, et kui isik langeb vabaduses viibides uuesti varguse ohvriks ning talle väljastatud reisidokumendid varastatakse, siis uute dokumentide taotlemine võtab täiendavalt aega, mis omakorda pikendab väljasaatmismenetlust. 5

§ 15lg 2 p 3).

Lennupilet ei ole käsitletav dokumendina

§ 15lg 2 p 3 tähenduses.

Sellest olenemata piisab taotluse rahuldamiseks ka juhul, kui esineb üks

§ 15lg-s 2 nimetatud alustest.

Käesoleval juhul see nii on.

1. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lg 1 kohaselt peavad leebemad meetmed olema „piisavad“ ja neid peab olema võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes „tulemuslikult“ kohaldada. See tähendab, et kinnipidamise tulemuslike alternatiivide tagamise kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid siseriiklikus õiguses sätestama kinnipidamise alternatiivid, millega saavutatakse kinnipidamisega samad eesmärgid (st hoida ära põgenemine, vältida seda, et kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmisest või takistab seda), kasutades vahendeid, mis riivavad vähem üksikisiku õigust vabadusele (Tagasisaatmise käsiraamat, lk 58).
2. Praegusel juhul pole leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10

lg 2) kohaldamine põhjendatud, kuna eelduslikult ei aita need tagada kaasaaitamiskohustuse täitmist. Isikul puudub elukoht Eestis, samuti elatusvahendid ning ta on öelnud, et ka sugulased ei saa teda majanduslikult toetada. Samas on isikul alkoholisõltuvus, mille tõttu on ta varasemalt sattunud väidetavalt kuriteoohvriks (väidetavalt varastati dokumendid ja raha). Lisaks on taotlusest nähtuvalt isikul asotsiaalne eluviis. Isikul puudub ka telefon, mistõttu tema kättesaamine vabaduses viibides oleks komplitseeritud või lausa võimatu.

1. Väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist tuleks piirata ja selle suhtes tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega; kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav (direktiivi 2008/115 preambula punkt 16). Ülaltoodust ilmneb, et kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist taotletakse eesmärgiga tagada puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus ja võimalikkus. Seejuures on PPA kaalunud, kas esineb puudutatud isikut vähem riivavaid, kuid sama tõhusaid meetmeid ning õiguspäraselt järeldanud, et alternatiivid kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks puudutavad. Kohtu hinnangul on kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kaheks nädalaks proportsionaalne meede.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 31.03.2021 taotluse ning annab loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.04.2021 (k.a.). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 6