KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-689 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinni

) § 282 lg 5 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti dokumendieksperdi poolt 48-tunniks kinni aadressil Tartu mnt 101, Tallinn, Tallinna lennujaam ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikule koostati sisenemiskeelu otsus nr 33/2021 ning vastavalt riigipiiriseadusele (RiPS) §-le 91 keelduti teda riiki lubamast, kuna tal puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. 3. PPA esitas 01.04.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

§ 282lg-te 5 ja 6 alusel kuni kaheks nädalaks.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks olema seaduslik alus. X käesoleval ajal selline alus puudub. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks, tal puudub eritaotlus PPA-lt piirilt sisenemiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele nr 169 ja nr 282, tal puudub seos firmaga XXXXXXX OÜ. Samuti puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud dokumendid. Lisaks puudub PPA-l veendumus, et isik lahkub õigeaegselt Eestist/Schengeni territooriumilt. Isiku selgitused Eesti Vabariigis viibimise kohta on ebausaldusväärsed. Isik on ise ka öelnud, et kavatseb Eestisse jääda kauemaks, kui talle pakutakse tööd. Arvestades asjaolu, et isik töötab enda sõnade kohaselt ka Ukrainas ebaseaduslikult, võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik Eestist ei lahku ning asub siin ebaseaduslikult tööle. RiPS § 9 lg 2 sätete kohaselt välispiiri ületamiseks annab politsei loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestis lahkumise nõudeid.

§ 282

lg 1 kohaselt PPA keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1-52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). 31.03.2021 X ei saanud luba Eestisse sisenemiseks ning talle on piiripunktis koostatud ja väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 33/2021. RiPS § 91 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati.

§ 282

lg 5 alusel sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni

§des 19-192 sätestatud korras. Vastavalt RiPS § 91 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist tagasi Ukrainasse. PPA andmetel lähim reis, millega on võimalik isikut välja saata, toimub 04.04.

1. Seega pole käesoleval hetkel võimalik sisenemiskeelu otsust 48 tunni jooksul täita.
2. Kohtuistungil 01.04.2021 selgitas PPA vastuseks kohtu küsimusele

§ 23

lg 1 ning § 15 lg-te 1 ja 2 kohaldumise osas, et isik ei ole väljasaadetav

mõistes, talle väljastati 2

§ 15lg-d 1 ja 2.

Varem ootas isik lennujaamas tagasilendu 48 tunni jooksul. PPA ei soovinud oma taotlust muuta ega täiendada seoses

§-ga 23 ning § 15 lg-tega 1 ning 2, vaid jäi oma taotluse juurde.

1. X selgitas 01.04.2021 toimunud kohtuistungil, et 2 aastat tagasi oli Eestis, tegutses ettevõtte juhina XXXXXXX OÜ-s, mis tegeleb koristusteenuste osutamisega. Isikule helistati, et ta tuleks Eestisse. Isik ostis edasi-tagasipiletid, 31.03.2021 saabumine Eestisse ja 04.
2. tagasilend Ukrainasse. Isik elab Ukrainas ja tal on Ukraina elamisluba. Puudutatud isik kinnitas, et tal on raha olemas. Kokku on isikul 4 pangakaarti, ühel umbes 100 dollarit, teisel 70 eurot, kolmandal umbes 3000 grivnat ja neljandal umbes 47 eurot. XXXXXXX OÜ-st oleksid esindajad isikule vastu tulnud, sest nemad helistasid talle. Need inimesed on küll selle firma maha müünud, kuid tahtsid mingeid allkirju minu käest saada ja sellepärast ostsin edasi-tagasi piletid. Isik ei mõistnud, miks teda kinnipidamiskeskusesse pandi, kuivõrd ta ei ole midagi teinud. Kui isik 2 aastat tagasi 3 kuu jooksul Eestis oli, siis oli tema viibimine õiguspärane. Ta ei rikkunud seadusi ega plaaninudki seda teha. Isik märgib, et ei ole politseisse sattunud. Ka praegusel juhul ei plaaninud ta illegaalina elada. Isik selgitas, et tal elab Eestis sugulane Y, kelle juures oleks ta viibinud. Seda, aga mis Y aadress on, ta ei tea, kuid telefonis on tal olemas Y telefoninumber. Hiljem selgitas isik, et ettevõttel oli vaja mingid paberid alla kirjutada, nad helistasid puudutatud isikule, kes ostis seejärel lennupiletid. Isiku sõnul oleks siin selgunud, kas ta oleks neile meeldinud ja kas neil oleks olnud isikule tööd pakkuda. Kui läbirääkimised oleksid edukad ja neil oleks tööd pakkuda, siis läheks isik õiguspäraselt tagasi koju, vormistaks kõik dokumendid, tuleks tagasi ja hakkaks tööle. Selle 4 päeva jooksul ei olnud isikul plaanis töötada. Isik arvas, et tal oli siin viisa 2 aastat tagasi ja tal ei ole muud vaja selleks 4 päevaks. Praegu ei ole isikul plaanis siin tööd teha, vaid plaanis oli arutada ettevõttega, seejärel oleks ta tagasi läinud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tuleb rahuldada (

§ 23lg 11, § 282 lg 6, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265 lg 1).

Kohus põhjendab seda järgmiselt. 7.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Käesoleval juhul on PPA tõendanud, et X puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Nimelt on isikule 31.03.2021 koostatud piiril sissesõidukeeld nr 33/2021 (PPA 01.04.2021 taotluse lisa 3). RiPS § 91 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati. Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni

§-des 19-192 sätestatud korras (

§ 282lg 5).

Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (

§ 282lg 6).

Käesoleval juhul on asjaoludest nähtuvalt olnud PPA-l võimatu sisenemiskeelu otsuse täitmine 48-tunni jooksul, kuivõrd esimene lend riiki, kust isik saabus, toimub 04.04.2021. 3

§ 282lg 6 alusel.

Kohus selgitab, et kuigi viidatud säte ei tee viidet

§-le 23, siis on seadusandja eesmärk olnud, et ka

§ 282

lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel kohaldub § 23 koos selles viidatud normidega. Nii on

§ 282

lg 6 lisatud

-s väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) § 1 punktiga

1. Viimati nimetatud seaduse 110 eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ,
2. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi naasmisdirektiiv), artikkel 18, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on lubatud näha ette erisused ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalaste kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada neid kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest
3. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 44 (

§ 283

) kohta selgitatakse eelnõu 110 SE seletuskirjas järgmist: „Kui välismaalane ei vasta Schengeni alale sisenemise tingimustele, vormistatakse välismaalase riiki mittelubamise otsus Schengeni piirieeskirja V lisa B osas esitatud standardvormile, milles märgitakse keeldumise põhjused. Liikmesriikidel on õigus jätta piiriületusjuhtumid naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja. Samas tuleb riikidel ka edaspidi järgida riigisisestes menetlustes rahvusvahelise avaliku õiguse üldpõhimõtteid, asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõigusi ja naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatisi. /…/ Eelnõuga viiakse välismaalase riiki mittelubamise regulatsioon vastavusse naasmisdirektiivis sätestatuga. Nii nagu lahkumisettekirjutuse vaidlustamise puhul, ei saa ka sisenemiskeelu otsust vaidlustada vaidemenetluse korras. Kui on vaja kinni pidada välismaalane, kelle sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik kohe täita, kohaldatakse

-i §-des 19-192 sätestatut. Kui välismaalast peetakse kinni üle 48 tunni, kohalduvad

-i §-des 23 ja 25 kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad ja kinnipidamiskeskuses ettenähtud tagatised.“2 9. Nii nähtub eelnevast, et seadusandja on sidunud ka

§ 282

lg 6 alusel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa taotlemisel

§-ga 23. Põhjendamatu ja meelevaldne oleks mõista eelnõu seletuskirja ning seadusandja tahet viisil, et soovitud on üksnes kohaldada

§-s 23 sätestatud loa andmise tähtaega (maksimum kaks kuud;

§ 23

lg-tes 1 ja 11), kuivõrd

§ 282lg-s 6 on juba loa kahe kuuline tähtaeg sätestatud.

Ühtlasi ei oleks selline lähenemine kooskõlas direktiiviga 2008/115, mille artikli 18 ülevõtmist eelnõuga kavandati.

1. Vastavalt direktiivi 2008/115 preambula punktile 6 peaksid liikmesriigid tagama, et kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine toimub õiglase ja läbipaistva korra kohaselt. Vastavalt ELi õiguse üldistele põhimõtetele tuleks direktiivi 2008/115 alusel tehtavad otsused võtta vastu juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumitest, mis tähendab, et arvesse tuleks võtta muud kui üksnes ebaseadusliku riigisviibimise asjaolu. Tagasisaatmisega seotud otsuste, nimelt tagasisaatmisotsuste ja, kui 1 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine) 110 SE seletuskiri, lk
2. Kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ddd2439-ebbe-48c0-b2402 b5e5941a0f/V%C3%A4ljas%C3%B5idukohustuse%20ja%20sisses%C3%B5idukeelu%20seaduse%20ning%20v %C3%A4lismaalasele%20rahvusvahelise%20kaitse%20andmise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(massili s e%20sisser%C3%A4nde%20t%C3%B5kestamine) 3 Samas, lk
3. 4

§ 282

lg-t 6 tõlgendada viisil, et halduskohtu luba antakse üksnes lähtuvalt asjaolust, et isikule on tehtud sissesõidukeeld ning isikut ei ole võimalik 48-tunni jooksul riigist välja saata, oleks ainukeseks kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise kriteeriumiks isiku seadusliku aluseta riigis viibimine. Selline lähenemine aga ei oleks kooskõlas direktiiviga 2008/

1. Eelistada tuleb tõlgendust, mis oleks kooskõlas ELi õigusega.
2. Lisaks on Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak selgitanud 05.05.2020 toimunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil (protokoll nr 45) seoses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine) eelnõuga, et kinnipidamine on äärmuslik meede ja alati enne, kui otsustatakse kinnipidamise kasuks, hinnatakse kinnipidamise vajalikkust ja võimalikkust ka muid alternatiivseid kinnipidamise meetmeid kohaldada
4. Eeltoodust lähtuvalt jääb kohus 01.04.2021 istungil väljendatud seisukoha juurde, et

§ 282

lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel tuleb lähtuda ka

§ 23lg-dest 1 ja 11 ning § 15 lg-dest 1 ja 2.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamisel on puudutatud isiku õigustele mõju sama, sõltumata sellest, kas kinnipidamiskeskuses kinnipidamise eesmärgiks on lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus või sissesõidukeelu otsuse täitmise tulemuslikkus. Seetõttu tuleb mõlemal juhul analüüsida esmalt, kas esineb kinnipidamiseks

§ 15

lg-s 2 sätestatud aluseid, kas on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning kas kinnipidamine on proportsionaalne, arvestades välismaalasega seotud konkreetseid olulisi asjaolusid (

§ 15lg 1).

14. Välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 15. Asjaoludest nähtuvalt on puudutatud isikul tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid olemas. Samuti ei ole PPA esile toonud piisavaid asjaolusid, mis annaks alust järeldada kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Seega kontrollib kohus alljärgnevalt, kas kinnipidamiseks annab alust

§ 15lg 2 p 1 (esineb välismaalase põgenemisoht).

16. Vastavalt

§ 68

punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisoht esineb ka juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (

§ 68p 8).

17. Käesoleval juhul on PPA asunud taotluses seisukohale, et PPA-l puudub veendumus, et isik lahkub õigeaegselt Eesti/Schengeni territooriumilt; isiku selgitused Eesti Vabariigis viibimise kohta on ebausaldusväärsed; isik on ise öelnud, et kavatseb Eestisse jääda kauemaks, kui talle pakutakse tööd ning arvestades asjaolu, et isik töötab enda sõnul ka Ukrainas ebaseaduslikult, võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik Eestist ei lahku ning asub siin 5