KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-475 Haldusasi OÜ X kaebus Eesti Töötukassa 01.03.2021 vaid

) § 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ X kaebus Eesti Töötukassa 01.03.2021 vaideotsuse nr 693 tühistamise ning vastustaja kohustamise (võtta kaebaja taotlus vastu ja menetleda seda sisuliselt) nõudes.
2. Menetlusosalised esitasid 05.04.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse 31.03.2021 allkirjastatud kompromissi kinnitamiseks ja

§ 152lg 1 punkti 3 alusel haldusasja menetluse lõpetamiseks.

OÜ X ja Eesti Töötukassa vahel on 31.03.2021 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.

1. Eesti Töötukassa võtab OÜ X avalduse töötasu toetuse maksmiseks ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest menetlusse ja teeb asjas sisulise otsuse, kaaludes otsuse tegemisel OÜ X tegeliku tegevusala vastavust Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 Tööhõiveprogramm 2021-2023 tingimustele vastavale tegevusalale. Ka teistele toetuse saamise tingimustele vastavust pole kompromissi sõlmimise ajal Eesti Töötukassa poolt kontrollitud ja seda tehakse avalduse läbivaatamise käigus. 2.
2. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. 2.
3. Pärast kompromissi Eesti Töötukassa poolset täitmist ehk töötasu toetuse otsuse andmist, ei ole OÜ-l X Eesti Töötukassa vastu mingeid nõudeid, mis on otseselt või kaudselt seotud haldusasjaga nr 3-21-
4. 2.
5. Kompromissi sõlmimist ei saa lugeda Eesti Töötukassa poolt OÜ X kaebuse omaksvõtmisena. Samuti ei saa kompromissi sõlmimist lugeda OÜ X poolt oma kaebusest loobumisena. 2.
6. Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisega. 2.
7. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval nõustumusel, kinnitusel ega kokkuleppel mingit õiguslikku tähendust. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides määruses kompromissi tingimused ning ühtlasi lõpetab asja menetluse. 4. Kohus leiab, et 31.03.2021 allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele, see kajastab poolte vaba tahet, selle täitmine on võimalik ning kompromiss ei riku teiste isikute õigusi ega kahjusta avalikke huve. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 2

§ 155

lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 154

lg-s 3 sätestatakse, et kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõikeid 8 ja 9. TsMS § 430 lõike 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Sama sätte teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Nimetatud normi viimase lause kohaselt, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 6.

§ 152lg 1 p-st 3 tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-21-475 menetluse.

7.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja tasutud riigilõiv (15 eurot) nimetatud summat ei ületa ning seega tagastamisele ei kuulu. 8. Muude menetluskulude jaotuse on pooled kompromissilepingus kokku leppinud. Seega jäävad poolte muud võimalikud menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 3