Obsah (4)

§ 230§ 173§ 174§ 162

2-17-19042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-17-19042 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 18. veebruar 2021, kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja 2 2-17-19042 lahendamisega kirjalikus menetluses. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli kohustatud osutama hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Seega kohaldub asjas VÕS § 758 lg 1, mille järgi kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) tervishoiuteenuse osutamise lepinguga osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. 6. Riigikohus on selgitanud, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte (

§ 230

lg 1) järgi kumbki pool tõendama asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 770 lg-st 3, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient (RKTKo 2-1518182 p 10). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikkus kostja hagejale tervishoiuteenust osutades nii tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg-t 1 kui ka VÕS § 762, st. ei osutanud hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele tingimustele vastavat tervishoiuteenust, kui jättis hagejale tegemata 2014 aasta lõpuni vajaliku operatsiooni (xxx).

1. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ravivea olemasolu ja terviseriket. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga. Hageja peab raviveaks asjaolu, et talle ei teostatud 2014 aastal xxx. Toimiku materjalides olevast Ida Tallinna Keskhaigla hageja haigusloost (tl. 12, 13) nähtub, et xxx järgselt on vajalik xxx xxx raviks ja plaadi eemaldamiseks ca 9-12 kuu möödumisel. Ida Tallinna Keskhaigla 23.11.2015 vastusest (tl. 16) nähtub, et absoluutset näidustust implantaadi eemaldamiseks pole, hageja tuli vastuvõtule juba formeerunud xxx (operatsioon teostati teises haiglas) ja plaadi eemaldamine prognoosi ei paranda. Sama tuleneb Ida Tallinna Keskhaigla teisest 2016 novembri vastusest (tl. 26), mille kohaselt on ortopeediliste vahendite eemaldamine suhteline ning plaadi eemaldamine pole absoluutselt näidustatud.
2. Raviloo 23.10.2014 kandest nähtub, et hageja on nõudnud kohest operatsiooni, kuid liigese liikuvus rahuldav. Turse, punetus puudub, metalloosi ei ole. Implantaadi eemaldamine pole erekorraline lõikus, et peab minuti pealt opereerima. Võib opereerida ka plaanilises korras. Raviloost (tl. 111) nähtub, et 15.05.2014 on hageja nõudnud implantaadi eemaldamist, kuid enne aastat pole seda mõtet teha. 03.03.2015 kande järgi ei näe ortopeed vajadust erakorraliseks operatsiooniks (tl. 118), 28.05.2015 kande (tl. 120) järgi ei näe selleks vajadust ka kirurg. Ekspertiisiaktist nr xxx tuleneb, hageja xxx seisund ei ole ajavahemikus 23.10.2014-24.07.2017 muutunud ning seega xxx protseduuri tegemata jätmine ei toonud kaasa hageja tervise kahjustamist. Ekspertiisi teostamisel on aluseks võetud ka hageja meditsiiniandmed SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja AS Ida-Tallinna Keskhaiglast. Järeldada võib seda, et xxx tegemine ei olnud absoluutse iseloomuga, st. vältimatult näidustatud ja vajalik. Eeltoodu põhjal ei saa asuda seisukohale, et xxx ja plaadi eemaldamise teostamata jätmisel 2014 aasta lõpuni oleks käsitletav raviveana.
3. Hageja väitel on operatsiooni tegemata jätmise tagajärjeks xxx ja xxx xxx ning xxx piiratus ja valulisus. Kohus küsis hagejalt täiendavaid selgitusi, millel hageja selline väide tugineb, kuid hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Raviloo 09.12.2013 kandest nähtub, et hageja on soovinud kirurgi vastuvõtule, kuna arvas, et peale luumurdu on luu valesti kokku kasvanud. Järgnevalt on raviloos erinevate arstide kanded selle kohta, et hageja xxx liikuvus on rahuldav ning turse ja punetus puudub. Ka Ida Tallinna Keskhaigla 2015 ja 2016 aasta lõpu kahe vastuse ja hageja tervisekaardi kannete järgi (ortopeedi ja kirurgi seisukohad) implantaadi eemaldamise vajadust ei ole. Ekspertiisiaktist tuleneb, et hageja xxx seisund ei ole ajavahemikus 23.10.2014-24.07.2017 muutunud ning seega xxx protseduuri tegemata jätmine 3 2-17-19042 ei toonud kaasa hageja tervise kahjustamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hagejale osutatud tervishoiuteenus oleks olnud ebakvaliteetne ja hagejal on selle tagajärjel tekkinud tervisekahju. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja palub välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise 20 000 eurot. Järelikult on käesolevas asjas hagi hinnaks 20 000 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täies ulatuses rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4