Obsah (8)

§ 162§ 637§ 405§ 122§ 442§ 459§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14444 Ko

§ 162lõike 1 alusel kostja kanda.

Kohus leidis, et hageja taotletavad õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude katteks 32 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist väljamõistetud summas, sh tagasiulatuvalt. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kohtuistungil ei arvestatud tema seisukohtadega. Kohtudokumentide koostamisel vastas jurist kostjale, et mingeid dokumente lisada ei ole vaja. Kostja on alates 04.01.2021 haiguslehel, nüüdseks on määratud ka töövõimetus 22.03.2021–21.03.2025, tervislik seisund on ebakindel. Kostja elukaaslane on samuti puuduva töövõimega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lõike 21 järgi menetlusse võtmata.

19.

§ 405

lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kompromissiga välja mõistetud elatist 2000 krooni (s.o 127.82 eurot) kuus suurendada 235 euroni kuus. Hagi hinnaks on kompromissiga väljamõistetud ja käesolevas asjas taotletud suurendatud elatise vahe, s.o 107.18 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et

§ 122

lõikest 2 juhindudes tuleb lihtmenetluse jaoks

§ 405

lõike 1 ja § 637 lõike 21 mõttes arvestada asja hinnana kogu eelduslikult nõutavat elatist hageja täisealiseks saamiseni (lahend nr 3-2-1-35-17, punkt 16). Antud juhul on elatist nõutud alates hagi esitamisest 02.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2022, s.o 16 kuu ja 19 päeva eest. Seega ei ületa vaidlusalune elatise summa kogumis 2000 euro piiri (16 x 107.18 = 1714.88, millele lisandub 19 päeva eest arvestatav summa). Eeltoodust tulenevalt on tegemist

§ 405lõikes 1 nimetatud asjaga.

4 2-20-14444 Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lõige 21).

Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 20. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on kaebuses esile toonud, et talle on alates 22.03.2021 määratud töövõimetus ning tervislik seisund on ebakindel. Esmalt märgib kolleegium, et tegemist on uue asjaoluga, mille puhul ei ole teada, kas ja millisel määral see võib hakata kostja varalist olukorda tulevikus mõjutama. Maakohus tuvastas, et kostjal on majanduslikult võimalik tasuda nõutud summas elatist, mh kostja Coop Panga pangakontol olevaid rahalisi vahendeid arvestades (t lk 69–80; 22.12.2020 seisuga oli jääk 58 359.70 eurot). Kostja töövõimetus mõjutab eelduslikult tema igakuist sissetulekut, kuid arvestades pangakontol olevat summat, on kostjal piisavalt rahalisi vahendeid hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni elatise tasumiseks, sh tagasiulatuvalt. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja elukaaslase ülalpidamine ei ole seadusest tulenev kohustus ega saa antud juhul mõjutada kostja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuses esiletoodu alust maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kui asjaolud muutuvad, on kostjal õigus

§ 459lõike 1 alusel pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks.

Samuti selgitab kohus, et praeguseks tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks on kostjal hageja seadusliku esindajaga võimalik leppida kokku maksegraafikus. 21. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 5