4-20-2980/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse lahendamine istungimenetluses Harju Maakohus

1. oktoobril 2020.a, Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-20-2980 (2302,19,016857) Katre Poljakova Triin Pilberg Ülle Kasemaa, Maksim Tšurkin Irina Nesterova lepingulise esindaja vandeadvokaat Liis Suik Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 09.07.2020.a Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi Jaak Paju 22.06.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,016857 esitatud kaebus;
2. augustil 2020.a kell 12:20
3. septembril 2020.a kell 10:02 Kaebuse esitaja/menetlusalune isik Kaebuse esitaja volitatud esindaja Kohtuväline menetleja
4. septembril 2020.a kell 12:02 Irina Nesterova, isikukood: 47207140289, xxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx ; Vandeadvokaat Liis Suik, asukoht: Advokaadibüroo Liis Suik, Katusepapi 4, Tallinn, e-post: liis.suik@gmail.com; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju; RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 ja KrMS § 183 lg 1 maakohus otsustas:
5. Rahuldada menetlusaluse isiku volitatud esindaja koostatud ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 09.07.2020.a esitatud kaebus.
6. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 22.06.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,016857, millega Irina Nesterovat karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut s.o summas 600.- (kuussada) eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) s.o summas 600.- (kuussada) eurot.
7. Lõpetada Irina Nesterova suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.
8. Juhindudes VtMS § 23 hüvitada menetlusalusele isikule Irina Nesterovale tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega menetluskulu summas 350.(kolmsada viiskümmend eurot) riigi eelarve vahenditest.
9. Juhindudes KrMS § 183 käesolevas väärteoasjas liiklustrassoloogia ekspertiisi teostamisega kaasnenud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 19E-LT0091) summas 413.- (nelisada kolmteist) eurot jätta riigi kanda.
10. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteotoimiku juures olev 1 CD plaat fotodega kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja toimiku materjalide juurde.
11. Käesoleva kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks Irina Nesterovale, kaebuse esitaja volitatud esindaja vandeadvokaat Liis Suikile ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
12. novembril 2020 kell 16.
13. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuvälise menetleja otsus Väärteoprotokoll Irina Nesterova suhtes on koostatud selles, et tema 21.10.2019 kell 19.30 ajal juhtis mootorsõidukit Tallinnas, Pikri tänav 5 juures, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel riivas pargitud sõiduautot Peugeot reg. märgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju X1'le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus Irina Nesterova Liiklusseaduse § 16 lg 1; 169 lg 4 p 4, 5; 169 lg 5, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 223 lg 1; 236 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja otsusega 22.06.2020.a tunnistati Irina Nesterova neis väärtegudes süüdi ja teda karistati mõlema väärteo eest rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhistavast osast nähtub, et LS § 223 kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju ja/või tervisekahjustuse põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju mistõttu esinevad LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei nähtu liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi ja kokkupõrget oleks saanud ära hoida ainult Irina Nesterova, kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud ümbritsevat liiklust. Tulenevalt eeltoodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et Irina Nesterova põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, süüd välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toime pandud tegu kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 alusel. Samuti märkis kohtuväline menetleja oma otsuses, et seadusandja on LS § 223 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot) või aresti ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ühest 2 kuust kuni kolme kuuni. Lähtudes väärteoasjas kogutud materjalidest leidis kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale LS § 169 lg 5 loetletud kohustused, millised ta aga jättis täitmata. Oma taolise tegevusega tegi menetlusalune isik peaaegu võimatuks tuvastada kes on varalise kahju põhjustaja. Otsuse tegija leidis seetõttu, et Irina Nesterova´le LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele LS § 236 lg 1 alusel. Seadusandja on LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, ekspertiisiaktis nr. 19E-LT0091 on ekspert Jan Tapver juba piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ekspert arvab, et sõidukite vahel toimus kontakt. Eksperdi arvamus on täiesti erapooletu ja riimub muude kogutud tõenditega. Samuti ei ole ilmnenud ühtegi uut asjaolu, mis lükkaks eksperdi arvamuse ümber, seetõttu jätab otsuse tegija rahuldamata vastulauses toodud taotluse uue ekspertiisi määramiseks. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel muu hulgas isiku poolt toime pandud tegusid, tema süü suurust, vastulauses toodut ja asjaolu, et ta on varasemalt väärteokorras karistamata. Samuti arvestab otsuse tegija ka seda, et väärteoasjas puuduvad nii süüd kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tulenevalt kõigest eeltoodust asub menetleja seisukohale, et igati on põhjendatud menetlusaluse isiku range karistamine ning teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras. Lisakaristuse kohaldamist ei pidanud kohtuväline menetleja käesolevas asjas vajalikuks. Kaebuse sisu 09.juulil 2020 esitas Irina Nesterova vandeadvokaadist kaitsja vahendusel kaebuse kohtuvälise menetleja 22.06.2020.a otsusele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad. Kaebusest nähtub, et Irina Nesterova soovib otsuse vaidlustada nii tema karistamises LS § 223 lg 1 kui ka 236 lg 1 alusel, taotledes otsuse tühistamist täies ulatuses, kuna tema käitumises puuduvad väärteokoosseisu tunnused. Kaitsja märgib, et kohtuvälise menetleja otsuses on tuginetud 26.03.2020 teostatud ekspertiisiaktile. Selles aktis on ekspert on jõudnud järeldusele, et juhul, kui sõidukitel esinevate vigastuste kõrguslikud erinevused elimineeruvad tulenevalt sündmuskoha maapinna profiilist või muudest asjaoludest, on tehniliselt reaalne, et vigastused sõiduauto Peugeot 508 reg märk XXX tagumisel parempoolsel nurgal võivad olla tekkinud Peugeot Partner reg märk XXX parempoolse esiosa detailidega. Eelnevast järeldub kaitsja hinnangul, et tehniliselt on küll võimalik selliste vigastuste teke, kuid ainult juhul, kui on võimalik seletada vigastuste kõrguslikku erinevust nt maapinna profiiliga. Siit tuleneb otsesõnu, et tegelikult autodel olnud kriimustused olid erineva kõrgusega. Kaebuses tuuakse välja, et 21.10.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll annab muuhulgas teabe ka sõidutee katte ja tee tingimuste kohta – protokollist nähtub, et tegemist oli püsikattega teelõiguga, mis oli igati korras. Ka fototabelis olevatelt piltidelt on kaitsja hinnangul selgelt näha, et maapind on sileda, korraliku profiiliga, kus puuduvad pinnase kõrguslikud erinevused. Sellest järeldab kaitsja, et sündmuskoha maapind oli ühetasane ning juhul, kui oleks ühe auto esiosa kuidagi kontaktis olnud teise sõiduki tagaosaga, siis oleksid autodel esinenud 3 vigastused pidanud olema ühekõrgused. Eelnevast tuleneb kaitsja hinnangul see, et Peugeot Partneri juht ei saanud kohe kindlasti olla Peugeot 508 tagumisel parempoolse nurgal esinenud vigastuste tekitajaks. Kaitsja hinnangul on kohtuväline menetleja on põhjendamatult jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku antud seletused juhtunu osas. Irina Nesterova korduvalt selgitas, et tema juhitud Peugeot Partneril ei olnud mitte mingisugust kokkupuudet parkiva Peugeot
14. Ta manööverdas väga tähelepanelikult ja aeglaselt, veendudes iga oma liigutuse ohutuses. Juhul, kui ta oleks riivanud oma sõiduki esiosaga teist autot, siis oleks ta seda kohe ka juhina tundnud. Irina Nesteroval on juhiload juba seitse aastat ja selle aja jooksul pole tal olnud ühtegi liiklusõnnetust, igapäevase autojuhina on ta kogenud, kuid samas alati ettevaatlik juht. Kaebuses tõstataks kaitsja küsimuse Peugeot 508 omaniku X1i ütluste usutavuses, selles, et ta lihtsalt vaatas aknast ja fotografeeris olukorda, kuidas ligi kümme minutit üritab sammsammult üks teine sõiduk autode vahelt välja sõita. Kaitsja arvates oleks pidanud juhul, kui sõiduki omanikul tekib kahtlus, et ta autot on vigastatud või selleks on reaalne oht, pidanud sõiduki omanik kohe minema oma auto juurde toimuvat vaatama. Menetlus Harju Maakohtus 12.augustil 2020 toimunud kohtuistungil andis ütlusi menetlusalune isik Irina Nesterova, kes selgitas, et ta töötas 21.10.2019 õhtusel ajal Tallinnas, Pikri tänav 5 juures Omniva kullerina, umbes 15-20 minutit, tema juhitud sõiduk Peugeot Partner oli pargitud maja ette. Kui ta hakkas ära sõitma, siis sai aru, et üks sõiduk on valesti pargitud tema sõiduki taha. Ta hakkas sealt väga aeglaselt välja manööverdama, et mitte riivata teisi sõidukeid või lapsi. Kinnitab, et oli väga ettevaatlik, ülevaade ümbrusest oli hea, autotuled valgustasid ümbrust. Kinnitab, et ei tundnud kokkupõrget, samuti seda, et hommikuti on postisõiduk kaupa täis, aga kui ta õhtuti üksi on siis ei ole palju. Manööverdas sentimeetrite kaupa, kui oleks tundnud, et ta on mõnda teist autot riivanud, siis oleks kohe välja astunud ja vaadanud, kas on vigastusi. Seda Omniva sõidukit kasutasid ka teised juhid, kriimustusi oli palju, seepärast sõidukit 2020 aastal remonditigi. Tunnistajana üle kuulatud X2 andis ütlusi selles, et tema töötas 2019.aastal koos Irina Nesterovaga Omnivas, kasutasid vahetustega sama sõidukit Peugeot Partner. Tunnistaja kinnitab, et seda sõidukit kasutasid erinevad inimesed ning kui tema tegi sõidukist fotosid 29.04.2019.a, siis olid sellel sõidukil erinevad vigastused, mida hiljem remonditi. Kohtu palvel on tunnistaja saatnud enda tehtud fotod sõidukist kohtuvälisele menetlejale, kes on need välja printinud ja kohtule edastanud. Tunnistajana üle kuulatud X1 andis ütlusi selles, et tema oli 21.10.2019.a sõiduki Peugeot 508 reg. märgiga XXX omanik, sõiduki parkis oma kodumaja ette Pikri 5 kella 18.00 paiku. Kella 7-8 paiku õhtul vaatas aknast välja ja nägi, et Omniva märkidega Peugeot Partner pööras ümber ja sõitis tema sõidukile väga lähedale. Jälgis sündmusi oma köögiaknast viie minuti vältel, pildistas. Tema hinnangul on pildilt näha kokkupuudet. Pärast seda, kui Omniva auto sõitis ära, läks ta alla. Umbes tunni aja pärast helistas politseisse. Eksperdina üle kuulatud Jan Tapver andis ütlusi ekspertiisiakti selgitamiseks selles, et ta on ekspertiisiakti arvamuse osas märkinud, et juhul, kui sõidukitel esinevate vigastuste kõrguslikud erinevused elimineerivad tulenevalt sündmuskoha maapinna profiilist või muudest asjaoludest, on tehniliselt reaalne, et vigastused sõiduauto Peugeot 508 reg märk XXX tagumisel parempoolsel nurgal võivad olla tekkinud Peugeot Partner reg.märk XXX parempoolse esiosa detailidega. Ekspert selgitas, et kuna tegemist on riivavate jälgedega, siis 4 ei saa 100% öelda, et need jäljed on tekkinud nii. Kuna Peugeot Partneril on vigastus asub vigastus plastmassist nö profiilimuutuse koha peal, siis see koht on kõige tugevam. Erisus vigastuste suuna vahel (Peugeot 508- horisontaalne ja Peugeot Partneril vertikaalne) on tingitud sellest, et tegemist on riivava kontaktiga, kui üks sõiduk liigub ja teine seisab, siis ühele sõidukile jääbki vähemulatuslik vigastus vertikaalsuunas. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid: • Liiklusõnnetuse akti koos lisaks olevate fototabelitega (originaaltoimik lk 1-5); • X1i poolt menetlejale saadetud e-kirja koos fotoga (originaaltoimik lk 6-7); • Fotosid sõiduki Peugeot Partner vigastustest ja sõiduki vaatlusprotokolli (originaaltoimik lk 13-14 ja 16); • Fotosid sõidukist Peugeot 508 reg märk XXX (originaaltoimik lk 17-20); • Liiklustehnilise ekspertiisi akti koos lisadega (originaaltoimik lk 22-26); • Väärteoprotokolli (originaaltoimik lk 27); • Kohtuvälise menetleja ametniku poolt edastatud fotosid CDplaadil (kohtutoimikus ümbrikus lk 33); • X2poolt kohtuvälisele menetlejale edastatud fotosid sõiduki Peugeot Partner vigastustest (kohtutoimik lk 31-32). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, eksperdi selgitused ekspertiisiakti kohta, uurinud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, kuna ei ole tõendatud, et Irina Nesterova oleks toime pannud temale süüksarvatavad väärteod. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et X1ile kuulunud sõiduk Peugeot 508 reg märk XXX oli 21.10.2019 kella 19.30 ajal pargitud Tallinnas, Pikri tänav maja 5 juures. Seda kinnitas tunnistajana üle kuulatud X1 ja seda tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Samuti on tõendatud, et Irina Nesterova juhtis samal ajal ja samas kohas sõidukit Peugeot Partner reg.märk XXX. Seda kinnitas Irina Nesterova ise, kes andis ütlusi selles, et ta oli tööl Omnivas kullerina, töötas Pikri 5 maja I ja II trepikojas 15-20 minutit. Ära sõitma hakates märkas, et tema taha oli valesti pargitud üks sõiduk, kuna seal liikusid lapsed, siis otsustas ta oma sõiduki ringi keerata, et mitte lapsi riivata. Omnivale kuuluva sõiduki Peugeot Partner viibimis Pikri 5 maja ees kinnitab ka X1i poolt menetlejale saadetud foto (originaaltoimik lk 7). Kohus möönab, et seda fotot vaadates on Irina Nesterova juhitud sõiduk tõesti ebaharilikult keerulises positsioonis. Ise selgitas Irina Nesterova situatsiooni oma ütlustes selliselt, et ta hakkas väga aeglaselt ja tasapisi sealt välja manööverdama, liikus sentimeetrite kaupa, kokkupõrget teise sõidukiga ta ei tundnud. Kui oleks olnud kokkupõrge, oleks ta kindlasti välja tulnud ja vigastused fikseerinud. Tunnistajana üle kuulatud X1 jälgis toimuvat oma korteri köögiaknalt ja tegi toimunust pilte. Kohtus antud ütluste kohaselt ta otseselt ei näinud, et Peugeot Partner oleks tema auto vastu läinud, kuid arvab, et fotolt on kokkupõrge näha. Kinnitab, et Peugeot Partner oli tema sõidukile väga lähedal. Sõidukil Peugeot 508 fikseeriti sündmuskoha vaatlusel horisontaalne vigastus sõiduki parempoolsel taganurgal (kohtutoimik lk 4; foto 6). Sõidukil Peugeot Partner fikseeriti 31.10.2020 teostatud läbivaatusel vigastused parempoolsel esiosal (kohtutoimik lk 13-14; fotod 3,4,5). Ekspertiisiakti kirjeldavast osast on näha, et sõiduautol Peugeot 508 on vigastatud tagumine parempoolne nurk. Tagastange paremal nurgal kõrguste vahemikus 49-52 cm esinevad kraapenühkejälgede kogumid ning parkimisanduri kõrval, kõrgusel ca 56,5 cm nähtub horisontaalne intensiivne kraape-nühkejälg. Sõidukil Peugeot Partner on vigastatud parempoolne esinurk 5 Esistange parempoolsel nurgal struktuurse plastikuga kaetud alal kõrguste vahemikus 47-52 cm esinevad kraapejälgede trassid, mis on seostatavad sõiduauto Peugeot 508 kõrguste vahemikus 49-52 cm paiknevate kontaktjälgedega. Esistange profiilimuutuse kohal, kõrgusel ca 54,5 esinevad väheintensiivsed nühkejäljed. Ekspertarvamuse kohaselt juhul, kui sõidukitel esinevate vigastuste kõrguslikud erinevused elimineerivad tulenevalt sündmuskoha maapinna profiilist või või muudest asjaoludest, on tehniliselt reaalne, et vigastused sõiduki Peugeot 508 tagumisel parempoolsel nurgal võivad olla tekkinud Peugeot Partneri parempoolse esiosa detailidega (originaaltoimik lk 22-23, fotod lk 24). Kohtueelse menetluse käigus ei ole sõidukitel esinevate vigastuste kõrgusliku erinevuse elimineerimiseks kogutud ühtegi tõendit, seega saab kohus selles küsimuses oma hinnangut kujundada kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendite pinnalt. Sündmuskoha maapinna profiil nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, sündmuskohaks on korterelamu esine asfalteeritud parkimisplats, maapind on sile, ühetasase profiiliga, seega ei saa vigastuste kõrguslik erinevus olla tingitud maapinna profiilist. Vigastuste kõrguslik erinevus oleks võinud olla tingitud ka näiteks asjaolust, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli Peugeot Partner ilma koormata (Irina Nesterova ütlustest nähtub, et ta oli oma tööpäeva lõpetamas, sõiduk oli tühi), aga võis näiteks 31.10.2019, kui teostati sõiduki vaatlus politsei parklas Rahumäe tee 6/1 olla koos koormaga. Seda aga ei ole sõiduki vaatluse protokollis fikseeritud. Samas ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kui palutakse sõiduk toimetada ettenäitamiseks politseisse, siis viidaks sinna sõiduk koos postipakkide ja ajalehtedega, kuid kuna tõendid selles osas puuduvad, siis sellist võimalust täielikult välistada ei saa. Rohkem tõendeid osas, mis võimaldaksid elimineerida sõidukitel esinevate vigastuste kõrgusliku erinevuse kohtu käsutuses ei ole. Eksperdi arvamus on antud vormis, mis kohtu hinnangul oleks eeldanud menetlejalt täiendavate tõendite kogumist vigastuste kõrgusliku erinevuse võimalike põhjuste kohta, kuid seda ei ole tehtud. Eksperti selgituste kohaselt ei ole kõrguste erinevus ca 2 cm kuigi suur, kuid kohus leiab, et kogumis kõigi teiste tõenditega piisav, et tekitamaks kohtul kahtlusi selles, kas Irina Nesterova on isik, kes tekitas tema juhitud sõidukiga vigastused X1i sõidukil. Üheks argumendiks, mida kohus väga oluliseks peab, on lisaks vigastuste erinevale kõrgustele ka nende erinev intensiivsus. Fotodelt ja ekspertiisiaktist on näha, et sõidukil Peugeot 508 on parkimisanduri kõrval horisontaalne intensiivne kraape-nühkejälg, kahjustatud on sõiduki värv, kraapejälg ulatub metallkereni välja. Samas sõiduki Peugeot Partneri vigastus esistange profiilimuutuse kohal on väheintensiine, vertikaalne, kahjustatud ei ole sõiduki värv, enamuselt fotodelt ei ole vigastus üldse silmaga nähtav, digitaalfotodel nr IMG_3945.jpg, IMG_3946.jpg ja IMG_3948.jpg on see nähtav. Kohtul on seega tekkinud põhjendatud kahtlused, et X1i sõidukil tagaosal tekitatud vigastused ei ole põhjustatud Irina Nesterova poolt juhitud sõiduki Peugeot Partner poolt ning neid kahtlusi ei kummutanud ka eksperdi selgitused selles, et sõidukitel on erinevat liiki värve, samuti et Peugeot Partneril on vigastus esistange profiilimuutuse koha peal, mis isegi arvestades seda, et selle sõiduki esistange on plastmassist, on kõige tugevam koht selles vormis. Fakt on, et sõidukite vigastused on erinevatel kõrgustel ning X1i sõiduki vigastus on oluliselt intensiivsem, kui Irina Nesterova juhitud sõidukil Irina Nesterova eitab liiklusõnnetuse põhjustamist, tunnistaja X1 jälgis sündmust piisavalt kaugelt ja ei näinud kokkupõrget, nägi et Irina Nesterova auto oli tema autole väga lähedal, tõendatud on ka see, et postiautol oli kogu aeg erinevaid vigastusi, kuna seda kasutas mitu isikut. Ei ole välistatud, et liiklusõnnetuse sündmusest 21.10.2019 kuni sõiduki läbivaatuseni politsei parklas 31.10.2019 kulunud kümne päeva jooksul oli Omnivale kuulunud sõiduk Peugeot Partner igapäevaselt kasutuses ning vigastused, mida ekspert pidas võimalikult 6 seostuvateks 21.10.2019 X1i sõidukile tekitatud vigastustega, olid tekkinud hoopis ajavahemikul pärast 21.10.2019 kuni vaatluseni. Tunnistajana üle kuulatud X1 vastuseks kaitsja küsimusele kinnitas, et sel õhtul kella 17-18 ajal sõidukit parkides ei vaadanud kogu sõidukit üle, et veenduda, millised kriimustused autol olid, seega ei ole tõsikindlalt välistatud ka võimalus, et vigastused, mida vaadeldi sündmuskoha vaatluse käigus, olid tekitatud enne, kui X1 sõiduki 21.10.2019.a õhtul ära parkis. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et ei ole tõsikindlat tõendatud, et Irina Nesterova põhjustas 21.10.2019 kell 19.30 liiklusõnnetuse ja tekitas varalist kahju X1ile. Seega ei saa talle ette heita ka seda, et ta oleks lahkunud sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Kohtul tekkinud kahtlusi Irina Nesterova süüs ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate tõendite kogumisega ning kuna kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada isiku kasuks, tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus Irina Nesterova karistamises LS §-des 223 lg 1 ja 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest ning lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna Irina Nesterova teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 23 hüvitada näeb ette kohustuse hüvitada menetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega menetluskulu riigi eelarve vahenditest. Kohtu hinnangul on Irina Nesterova tasutud kaitsjatasu summas 350.- eurot mõistlik ja kuulub hüvitamisele täies ulatuses. Arvestades, et kohus oma otsusega lõpetab Irina Nesterova suhtes väärteomenetluse, jääb liiklustrassoloogia ekspertiisi teostamisega kaasnenud ekspertiisikulu summas 413.- eurot riigi kanda. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 7