KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-196 Haldusasi XX kaebus Po

). Väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused (

§ 59lg 1).

Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale (

§ 59lg 2).

Pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale

§-s 76 ettenähtud korras (

§ 59lg 4). Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise 2

§ 77lg 1).

Kui isik ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 78

lg 1).

ei näe ette võimalust pöörduda halduskohtusse. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida, kas PPA pidi väärteomenetlust alustama ja kas PPA 21.01.2021 vastus nr 1.3-1/802 on õiguspärane. Lapsele kingituse tegemisest ja selle üleandmisest tekkinud vaidluse on vanemate ühise hooldusõiguse teostamist puudutav vaidlus. Kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, elab laps emaga, kellel on ka õigus otsustada lapse igapäevaelu puudutavaid küsimusi ainuisikuliselt ning lastekaitse vanemspetsialistil puudub õigus sekkuda hooldusõiguse teostamisse. Lastekaitse vanemspetsialist osutas omalt poolt igati kaasabi kaebaja poolt lapsele tehtud kingituse üleandmiseks lapse emale, kuid kingituse sobivuse ja faktilise üleandmise lapsele otsustab teda kasvatav vanem. Vaidluse lahendamine eeldab hinnangu andmist, kas hooldusõiguse teostamisse tuleb sekkuda, mis ei ole halduskohtu pädevuses. Hooldusõiguse teostamist reguleerib perekonnaseadus (PKS). PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus tulenevalt PKS §-st 119 vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Perekonnavaidlused on eraõigussuhtest tulenevad vaidlused ehk tsiviilasjad, mida vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Seega, kui kaebaja leiab, et lapse ema on hooldusõiguse teostamisel rikkunud lapse õigusi, siis on tal õigus pöörduda avaldusega Harju Maakohtusse. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus läbi vaatamata taotluse määrata kaebaja tütrele advokaadist esindaja ja selgitada välja tema menetlusseisund. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist, võtta kaebus menetlusse, saata asi halduskohtule menetlemiseks, kaasata menetlusse kaebaja tütre ema ja määrata tütrele advokaadist esindaja. PPA 21.02.2021 vastus on haldustoiming, millega kontrolliti asutuse sisest tööd. PPA ei ole kaebajale väljastanud dokumenti, mida oleks saanud

-i alusel ja korras vaidlustada. Kaebaja ei vaidlusta väärteomenetluse mitte alustamist, vaid PPA sisekontrollibüroo seisukohti ja menetluse käiku kui haldustoimingut. Halduskohus eksis, kui jättis lapse õigused kaitseta. Kui kaebaja maakohtusse ei pöördu, kuidas on lapse huvid kaitstud. Lünga täitmiseks on möödapääsmatu määrata advokaadist esindaja. Halduskohtu määrust tuleb parandada osas, milles viimane märkis, et kaebaja on kinnipeetav. Kaebaja on vahistatu. Selline eksimus on kohtuniku taandamise aluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). 3

-i alusel ja korras vaidlustada. Kaebaja pöördus PPA poole 06.07.2020 kirjaga, milles väitis, et tütre ema on toime pannud õigusvastase teo. PPA vastas 06.07.2020 kirjaga kaebajale, et PPA viis koos lastekaitsespetsialistiga läbi kodukülastuse ning lapse suhtes õigusvastase teo toimepanemist ei tuvastatud. Kaebaja pöördus PPA poole 17.08.2020 kirjaga, milles väitis, et tütre ema hävitas tütrele kuulunud kingitusena saadud vara. PPA vastas 17.08.2020 kirjaga, et PPA ei teosta kontrolli kingituse saatmise ega kättesaamise üle, samuti märgiti, et kingituse hävitamise fakti ei ole tuvastatud.

§ 59

ei sea väärteoteatele ega väärteomenetluse alustamata jätmise teatele kindlaid vorminõudeid. Kui kaebaja hinnangul tuli tema 06.07.2020 ja 17.08.2020 pöördumisi käsitada väärteoteadetena, oleks tal olnud võimalik hoolimata sellest, et PPA pole 06.07 ja 17.08.2020 vastuseid vormistanud väärteomenetluse alustamata jätmiste teadetena, esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile

§ 59lg 4 alusel ja korras.

PPA 06.07.2020 ja 17.08.2020 vastuskirjad kaebaja pöördumistele on üheselt mõistetavad – väärteomenetlust ei ole alustatud.

1. Ringkonnakohus ei jaga aga halduskohtu seisukohta, et halduskohus pole pädev praegust vaidlust lahendama. Kaebaja märgib määruskaebuses, et tema eesmärgiks on vaidlustada PPA sisekontrollibüroo 09.10.2020 vastust kui toimingut, milles selgitati kokkuvõtlikult kaebajale seda, et politseiametniku tegevuses ei leitud õigusrikkumist. Sealhulgas ka kaebuses väljendatud kaebaja tahtest ei ole võimalik järeldada, et ta soovib esitada kaebust tütre ema peale kingituse lapsele üle andmata jätmise tõttu. Kaebaja on vaidlustanud nii PPA kui ka LLOV tegevused. Halduskohus on pädev kontrollima seda, kas PPA ja LLOV tegevused kaebaja pöördumistele vastamisel olid õiguspärased.
2. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuse tagastamine pädevuse puudumise tõttu õige, ei too see kaasa halduskohtu määruse tühistamist. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel on kohtul õigus kaebus tagastada ka juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Kaebajat ajendas nii PPA kui ka LLOV poole pöörduma asjaolu, et kaebaja tütre ema ei andnud lapsele mõeldud kingitust lapsele üle. Tegemist on kaebaja ja tema tütre ema vahelise eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega, millesse PPA ja LLOV ei ole üldjuhul kohustatud sekkuma. Ka halduskohtult ei saa üldjuhul nõuda, et kohus kohustaks haldusorganit sekkuma eraõiguslike vaidluste lahendamisesse, v.a juhul, kui seadus sellise selgesõnalise õiguse ja kohustuse haldusorganile paneb. Seadus ei kohusta haldusorganeid lahendama vanemate vahelisi vaidlusi, mis on võrsunud vanema õigusest ja kohustusest lapse kasvatamise käigus kingituste üleandmisel. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et PPA sisekontrollibüroo algataks konkreetse politseiametniku suhtes (distsiplinaar)menetluse ja kohaldaks tema suhtes konkreetseid õiguslikke tagajärgi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1; HKMS § 44 lg 1). Viimati märgitud eeskätt olukorras, kus PPA-l puudus kohustus asuda lahendama kaebaja ja tema lapse ema vahel kingitusest võrsunud vaidlust. 4