Süüdistatav IMRE REIGO, isikukood 36803145225, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; emakeel eesti keel; keskharidusega; ei tööta, xxxx. 1 kehtiv kriminaalkaristus - 04.01.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsesega
lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning
lg 1, § 68 lg 1 ja § 74 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti tingimisi vangistus 5 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat. Otsus jõustus 22.01.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 7 kuud vangistust. 1 IMRE REIGO süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.03.-28.03.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks laristuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.01.2020 kohtuotsusega nr 1-19-53 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, lugedes seega lõplikuks, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 24 päeva vangistust Karistuse kandmise algust arvestada alates IMRE REIGO poolt karistuse kandmisele asumisest. Viru Maakohtu 04.01.2020 kohtuotsusega nr 1-19-53 ühes karistusega mõistetud lähenemiskeeld jätta kehtima selles kohtuotsuse määratud tingimustel ja ulatuses. Menetluskulud Välja mõista IMRE REIGOlt menetluskulu riigituludesse: - 876,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel, - 765,00 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel, - 1368,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulu kokku summas 3009,00 tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi elukaaslase I M kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest tingimisi vangistusega, tungis 26.03.2019 kella 16.30 paiku Xxxx korteris kallale oma endisele elukaaslasele I Mle - lükkas naise oma kehaga vastu köögi uksepiita sellise jõuga, et põhjustas kannatanule füüsilist valu vasakul pool rindkeres ja sügaval 2 hingamisel ning rindkerepõrutuse. Lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega isikuna, kellel on kehtiv karistus lähedase isiku kehalise väärkohtlemise eest, pani IMRE REIGO toime
Samuti süüdistatakse IMRE REIGOt selles, et tema on alates 22. jaanuarist 2019 kuni 26.03.2019 korduvalt rikkunud tema suhtes 04.01.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-19-53 kohtuotsusega (otsus jõustus 22.01.2019) kohaldatud lähenemiskeeldu. Kohtuotsuse kohaselt oli IMRE REIGOl keelatud läheneda I Mle, I M elukohale Xxxx ja töökohale Xxxx lähemale kui 50 meetrit ning võtta I Mga ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Lähenemiskeeld kohaldati tähtajaga 3 aastat. Kohtuotsuse jõustumise järgselt on IMRE REIGO rikkunud ajutist lähenemiskeeldu sellega, et viibis veebruaris 2019 ja ajavahemikus 20.03-26.03.2019 I M elukohas Xxxx ning helistas ja saatis sõnumeid ajavahemikus 22.01.2019- 26.03.2019 tema kasutuses olevatelt telefoninumbritelt xxxx ja xxxx I M telefoninumbrile xxxx kokku vähemalt 162-l korral. Samuti põhjustas IMRE REIGO ohu I M tervisele, mõjutades I Mt 26.03.2019 kella 16.30 paiku lubama end naise elukohta, kus solvas naist ja kui naine nõudis tema lahkumist ja soovis telefoni teel abi kutsuda, ähvardas naist öeldes, et naine sureb varem kui tema. 26.03.2019 lähenemiskeelu rikkumine päädis I M kehalise väärkohtlemisega, mistõttu oli naine sunnitud oma 4 kodust lahkuma. IMRE REIGO jätkuv, s.o ka pärast lähenemiskeelu kohaldamist jätkunud I M alandamine, ähvardamine ja naise mõjutamine teda oma elukohta lubama, seal viibima ja naise nõudmisel mitte lahkuma on viinud I M psühhiaatrilise abi vajaduseni. Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise ja sellega teise isiku tervisele ohu põhjustamisega, pani IMRE REIGO toime
II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav IMRE REIGO end kummaski süüdistuse episoodis süüdi ei tunnistanud ja kuna tema kasutas oma õigust ütlusi mitte anda ning keeldus kohtus ütluste andmisest, siis tema eeluurimisel antud ütlused avaldati: „Kahtlustuse sisu on mulle arusaadav ja süüdi end nendes tegudes ei tunnista. Ma ei saanud sellest aru, et mul on lähenemiskeeld ja et miks kasutati ainult I sõnu ja mind karistati selle eest ja miks mind ei kuulatud. Siin on kirjas nii ja kõik niisama oligi, nagu ka eelmisel korral, ma siis ei ähvardanud ka noaga ja siis öeldi, et on kiire ja siis kästi kuhugi alla kirjutada aga ma nüüd enam seda ei taha. Nagu nüüdki, siis mina seisin köögiukse peal ja kuidas ma sain teda lüüa, kui mul käed olid niiviisi (näitab käed rinnal risti) ja siis kui tema hakkab minust mööda minema ja siis kui ta läks minule pihta siis sain mina enne valu, mina ei teinud midagi ja kui tema hakkas mööda minema siis ta vabastas mind pingest. Ta hakkas ennast minu ja uksepiida vahelt läbi suruma aga tema läks, minust mööda ja kui pinge vabanes siis ongi palju õnne, keegi saab haiget. Mul on paberid olemas, et mul on paremas õlas (seal on kõik meditsiiniliselt kirjas). Minul on need dokumendid kambris, sest ma tean mis rohud mul on vaja võtta ja rohud antakse mulle täpselt selle järgi, mis vaja võtta on. Kui sul on keelatud I korterisse minna, siis miks sa seal olid? See on sellepärast, et me Iga armastame teineteist, sest Il ei ole raha, mina olen maksnud kõik tema võlad. I ise tuleb mulle Xxxx autoga vastu, siis kui ma laeva pealt tulen. Meil viimane kord läks vaidluseks, et tema oli teinud liha ja kartuleid aga mina ei tahtnud kolmandat päeva järjest seda süüa. Tahtsin poest osta hakkliha ja makarone aga hakkliha ei ostnud, mõtlesin et teeme siis liha ja makarone ja siis meil läkski vaidluseks ja mina läksin bussiga ja I sõitis ise autoga. Minul olid I korteri võtmed, I ise andis, võibolla ühel päeval mul neid jah ei olnud. Miks I andis sinule korterivõtmed? Ta andis need võtmed et ma saaksin ukse lukku keerata, et uks lahti ei jääks. Kas sa pidid need võtmed pärast kuhugi panema? Jah pidin küll. 3 Uuri välja kuupäevaliselt niiviisi, millal pandi Il pangakonto kinni, millal ta mulle Xxxx helistas, siis kirjuta mulle üles see, sest ma lähen varsti magama, sest ma olen väsinud, siis miks ta mulle ise vastu tuli kui ma xxxx tulin, seda on võimalik kõik xxxx kaamerast vaadata. Ma räägin, et seda asja ei olnud, mis oli tagantjärgi aga ma nüüd enam ei lase midagi, mitteühtegi asja. Millisele telefoninumbrile I helistas? Ma ei mäleta, mina kasutan mõlemaid numbreid. Mul on igasuguseid muid numbreid ka mul on neli numbrit aga mul on ka kaks xxxx numbrit ja sellepärast ma ütlen, et ma ei tea milline kaart mul hetkel sees oli. Kuidas I teab helistada sulle, kui sul on niipalju numbreid? Ma ei tea eks ta siis kontrollib. Pean minema T juude 23.05, siis ma annan dokumente, mis puudutavad minu õlga 4-l lehel ja siis ma olin vastu uksepiita, kui I hakkas trügima ja tema tegi mulle esimesena haiget, mina olin parema õlaga vastu uksepiita. Ma olen T juures käinud juba aastaid. Ma tahan lisada, et mina ei läinud It kuidagi tõukama ja mina ei tahtnud Ile haiget teha, tema tegi minule esimesena haiget.“ Kannatanu I M keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 1 ütluste andmisest ja tema poolt kohtueelsel uurimisel 26.03.2019 antud ütluste tõendina vastuvõtmine toimus KrMS § 291 lg 3 p 1-3 alusel ning ka tema ütlused avaldati: „Eelmise kriminaalasjaga, kus R mõisteti süüdi minu löömises ja ähvardamises, soovisin ka lähenemiskeeldu. Ile pandi lähenemiskeeld kolmeks aastaks, et ta ei tohi tulla minu üüritud korterisse Xxxx, ta ei tohi mulle helistada, sõnumeid saata ega tulla ka lähemale kui 50 meetrit. R teab seda kõike. R oli siis kinni peetud ning kui ta vabanes tuli siis minu juurde ja peale seda oli ta Xxxx (tal on seal vist tütar, ma ei tea kus ta seal elab või kelle juures on). Rl oli seal vahepeal mingi töö ka. Rl siis võtit ei olnud. R ütles mulle, et ta võtab oma mõned asjad ja läheb kohe ära, mul hakkas siis tast jälle kahju. Siis ta läks praktiliselt kohe ka Xxxx. Kui ta Xxxx läks siis tal ei olnud ka korteri võtit. Korterivõti on Rl olnud umbes nädala. R ütles, et tal oli vaja arstil käia ja oli vaja ka Xxxx vist käia. Ma jätsin talle siis ise korterivõtme ja käskisin tal võtme postkasti panna. Ühe korra ta isegi pani võtme postkasti aga siis ta ütles, et toob võtme ise minu kätte. Nüüd on R Eestis olnud vist nädala jagu ja on jalutanud koguaeg Xxxx ja Xxxx vahet. R küsis nüüd jälle võtit, et tal on vaja arstil käia ja nii jäigi võtImre Reigo kätte. Rl jääb praegu ülbust üle arugi ja peale lähenemiskeelu panemist on ta veel julgem ja ta ei hooli sellest, et ta võib vangi minna. Ma tuletasin Rle seda iga päev meelde aga R ütles mulle, et ma teda ei ähvardaks. Ma lasin Rl elada, kuna kuhu ma ta viskan, ma olen öelnud talle, et hakaku astuma Xxxx poole. R on väga manipuleeriv, ta on väga hea kuni saab ukseni ja siis ta juba on toas. Ma tulin täna töölt ja R helistas vist kella 15 paiku. R oli siis vist Xxxx isa juures ja ta ütles, et ma ootaks tema ära ja võtaks ta peale. Nägin Rt siis xxxx poe ees, R tuli minu juurde ja ütles, et käime poes ja siis lähme minu juurde, mina vastasin, et unustagu ära. Oli juba aru saada et R oli purjus, ta ise ütles, et tal on ainult kaks õlut sees. R istus ka minu autosse, ma ütlesin, et ma ei sõida kuhugi et astugu välja. Siis läks R minema ja ta ütles, et ta tuleb nagunii Xxxxle. Ma ei tea mis valemiga aga me olime praktiliselt samal ajal minu korteri ukse taga. Ma ei saanud veel ust kinnigi panna, kui ta juba minu selja taga oli (siis tal olid veel võtmed olemas). Mina panin ukse kinni ja R praktiliselt vajutas siis juba linki. Läksime siis koos korterisse, ta tuli minu järgi sisse, ta ütles, et tal on nii suur nälg ja ei tea veel mida ja hakkas majandama. KuImre Reigo on näljane ja joonud, siis ta tahab kõiki asju, ta hakkab otsima igasugu vabandusi, siis ta hakkas mulle ütlema, et ei tea kust joobari juurest mina tulin, ta hakkas ise ennast üles kütma. Samas ta koguaeg õiendas minuga, üks teema lõppes, teine hakkas. R läheb selle peale närvi, et ma ütlen, et ta on purjus ja et ta teab ju et tal on ka lähenemiskeeld ja ta ülbitseb ka veel. Siis R ütlebki, et ma olen lits ja loomulikult ma hakkasin talle ka vastu ütlema, et mis sa tuled selle litsi juurde, mine minema. Siis ma hakkasin ise enda asju pakkima, et minna ära tütre juurde. Ma kõndisin toa ja köögi vahet edasi-tagasi. Ma hakkasingi panema ja ma ütlesin Rle ikka, et astu minema kui ma olen niisugune või naasugune. Kui ma telefoni hakkasin võtma, siis ta ütles, et mina suren enne kui tema. R ütles 4 veel ka, et kes seda tõestab, et ta mind ähvardab. See oleks võinudki sinna jääda aga ta lükkas mind tugevalt pärast ka enda ja köögiuksepiida vahele. Tema psüühikat ei tea, ta võibki ükskord ära panna, ma ei tea millal tal mõni kiiks võib käia. Ma olin siis parasjagu köögis, kuImre Reigo tõmbas köögiukse kinni. Mina ütlesin Rle, et tuleks eest, et tahan temast mööda minna. Võtsin siis oma asjad ja läksin ära tütre juurde, kes elab ka Xxxxl. Tütre juurest helistasin ka politseisse. Ma arvan, et helistasin politseisse umbes pool tundi hiljem. Lükkamine võis olla kuskil kella 16:30 paiku. Soovin, et R ei sekkuks minu ellu, jätku mind rahule, ma ei soovikski tema karistamist. R põhjustas minule valu, R võiks midagi saada, talle ei mõju mitteükski asi. Tsiviilhagi ei esita. Mulle on selgitatud kokkuleppemenetluse korda ja tingimusi ning olen sellega nõus. Ma kindlasti pöördun täna või homme kiirabisse, juba praegu on raske hingata, tunnen vasakul pool sügavalt hingates valu ja ka vasakut kätt on mingi nurga alt valus liigutada.“ 27.03.2019 kohtueeleses menetluses andis I M kannatanuna ütlusi: „Eile õhtul läksin ka xxxx erakorralise meditsiini osakonda, kus mind vaadati üle, tehti ka röntgen ülesvõte aga see ei näidanud midagi. Mul soovitati võtta valuvaigisteid. Visiiditasu minult ei võeta, kuna ma olen haigla töötaja.Ma olen kindel, et lähenemiskeeldu ma ei tühista ja isegi ei soovi muuta mingis osas, kuna ma tean tema manipuleerimisi. I on mulle helistanud ka peale seda, kui lähenemiskeeld peale pandi. Olen kustutanud enamus kõnesid ära, kuna see võtab telefoni mälu. Praegu tänase seisuga on mul olemas järgmistel aegadel I poolt tehtud kõned telefonilt nr xxxx - 22.03.2019 kell 12:15; 24.03.2019 kell 14:48; 24.03.2019 kell 16:29; 24.03.2019 kell 18:03; 25.03.2019 kell 12:12; 26.03.2019 kell 14:35; 26.03.2019 kell 15:23; 26.03.2019 kell 15:
lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning
lg 1, § 68 lg 1 ja § 74 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks tingimisi vangistuse 5 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat. Otsus jõustus 22.01.2019. Lähenemiskeelu kohaselt on IMRE REIGOl keelatud läheneda I Mle, I M elukohale Xxxx ja töökohale Xxxx lähemale kui 50 meetrit ning võtta I Mga ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Kohus selgitas IMRE REIGOle, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona
IMRE REIGOt mõisteti süüdi selles, et tema tungis 02.01.2019 kella 17.00 paiku xxxx Xxxx korteris kallale elukaaslasele I Mle, lükkas kannatanu nurka ning lõImre Reigousikaga korduvalt õla piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Lähisuhtes olevale isikule löömisega füüsilise valu tekitamisega pani IMRE REIGO toime
Veel mõisteti IMRE REIGO süüdi selles, et tema 02.01.2019 kella 17.00 ajal xxxx Xxxx korteris, olles eelnevalt kallale tunginud oma elukaaslasele I Mle, haaras I Mlt käest mobiiltelefoni, kui viimane rääkist telefoni teel tütrega ja palus tütrel politsei kutsuda, võttis siis köögilaualt noa, suunas selle I M poole, hoidis nuga ähvardavalt kannatanu kohal ning ähvardas noa pähe kinni lüüa. I Ml oli alus karta tapmisähvarduse täideviimist, kuna IMRE REIGO oli ärritunud olekus, naist äsja löönud ja takistanud abi kutsuda. Tapmisega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani IMRE REIGO toime
Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on IMRE REIGOl üks kehtiv kriminaalkaristus ja seitse kehtivat väärteokaristust. /kd II, tl 50-51/ Kohtueelne ettekanne – , milles kriminaalhooldusametnik on avaldanud, et IMRE REIGO käesolev kriminaalhooldus kulgeb keeruliselt. IMRE REIGO on suhtlemisel väga endasse tõmbunud, väldib silmsidet, tema vastused ametnikule on napisõnalised, ta ei suuda rahulikult toolil istuda ega vestlust ametnikuga pidada. Hoiak kriminaalhooldusesse on negatiivne, mis 7 väljendub ka tema verbaalses ja sõnalises käitumises. Isik leiab, et teda on alusetult süüdi tunnistatud ja määratud kriminaalhooldus ja ametniku poolsed nõudmised (kontrollnõuded) takistavad ja segavad tema elukorraldust. Hooldusalune süüdistab otse ametnikku kõiges, mis temaga on juhtunud ning ütleb otse välja, et ametnik on tema elu ära rikkunud. Sisulist tööd isikuga ei ole võimalik teostada. Kui isiku kannatus katkeb, kõnnib ta kabinetist minema. Korduvalt annab isik mõista, et ta on väsinud kõigest, väsinud kriminaalhooldusest. Tulenevalt isiku tervislikust seisundist ja käesoleva kriminaalhoolduse teostamise tulemuslikkusest ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul IMRE REIGO sobilik kriminaalhooldusele ega võimeline sooritama ÜKT-d või alluma elektroonilisele järelevalvele. Kriminaalhooldaja ettepanek on vangistus /kd II, tl 30-33/. Väljavõte Maksukohuslaste registrist, mille kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad anmed IMRE REIGO 2018 ja 2019 aasta tulude kohta /kd II, tl 54/ Elisa Eesti AS Seadme tasuta kasutamise leping 14.03.2019 – IMRE REIGO käes olevast mobiiltelefonist võeti välja tema SIM kaardid ja telefon anti üle I. M. Lepingu kohaselt on mobiiltelefoni Elisa Eesti AS-lt vastu võtnud I M /kd II, tl 57/. Psühhiaater M V 16.03.2020 vastus kohtu päringule , mille kohaselt I. M pöördus psühhiaatrile 23.01.2019 kaebustega unehäiretele, mis olla kestnud juba 4-5 aastat ja mida ise seostas vahetustega tööga. Foonis olevatest probleemidest nimetab vaid rahaprobleeme. Pereelu nii ja naa. Mees olevat psüühiliselt ebastabiilne. Käis visiidil 30.04.2019, 10.06.2019 ja 22.08.2019, lisaks suhtlemine telefoni teel. Pideva kombineeritud toetusraviga käesolevani, pikendatud ravimeid telefonitsi /kd II, tl 58-59/. IMRE REIGO ambulatoorne epikriis ja uuringu vastus, mille kohaselt IMRE REIGO pöördus 05.03.2019, probleemiks õlaliigese valu peale traumat. 24.09.2018 tehtud uuring /kd II, tl 60-61/. Viru Maakohtu 11.09.2020 vastus päringule –, mille kohaselt kannatanu I. M esitas kohtule taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks, milles on märkinud vaid, et kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, kuid ei täpsustanud avalduse sisu ega lisanud tõendavaid dokumente. Istungile kannatanu kohale ei ilmunud ja kohus jättis taotluse läbi vaatamata /kd II, tl 66-68/. III KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas isikul on motiiv, et valetada. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. 8 Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hinnates kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti, jõudis kohus järeldusele, et tegemist on IMRE REIGO katsega välistada tema poolt kuritegude toimepanemine ja vältida karistust.
lg 2 p 2, 3 sätestab vastutuse tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest järgi, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, s.o näiteks löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käesolevas asjas on kannatanul tuvastatud vigastus ehk rindkerepõrutus ning tuleb hinnata, kas jõuga tugevalt vastu uksepiita lükkamine põhjustas füüsilist valu rindkeres ja hingamisel. Puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tegemist on
lg 1 ühe koosseisu alternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub kahtlus selles, et kannatanu ka valu tundis ning on ka fikseeritud arsti poolt vigastused. Seega on tõendamist leidnud see, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine, samuti on fikseeritud kannatanu vigastused. Kohus on seisukohal, et süüdistatav IMRE REIGO poolt kannatanu jõuga lükkamine vastu uksepiita on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Ta sai aru, et jõuga, ka oma keharaskusega teise isiku surumine vastu uksepiita võib põhjustada valu. Süüdistatava viiteid tema õlavigastuse kohta ei pea kohus käesolevalt asjakohaseks, kuna oma keharaskusega kannatanu surumine vastu uksepiita ja sellega temale valu põhjustamine ei saa süüdistatava õla vigastuse tõttu takistatud olla. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna vahetult peale sündmuse toimumist on kannatanu korduvalt rääkinud ja kinnitanud, et IMRE REIGO takistas tal korterist lahkuda ja hetkel, kui ta ütles, et ei ole ukse ees ja kannatanu püüdis väljuda, lükkas IMRE REIGO ta oma keha jõuga vastu uksepiita, nii et käis läbi tugev raks ja oli valus hingata. Seejärel kommenteeris IMRE REIGO veel, et käsi kannatanul ju liigub ja ei ole häda midagi. IMRE REIGO ei ole ei kriminalhooldajale ega eksperdile ega ka ülekuulamisel menetlejale öelnud, et ta tegevus oli juhuslik ja liikumine reflektoorne ning põhjustatud tugevast valuaistingust. IMRE REIGO eitust teo toimepanemises tõlgendab kohus tema kaitsetaktikana, et vabaneda vastutusest. 9 Hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leiab kohus, et IMRE REIGO süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süütegu on toime pandud otsese tahtlusega ja on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 2, 3 järgi.
sätestab vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. Sellise teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastase vangistusega. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab kriminaalmenetluses määratud lähenemiskeelu rikkumine. Täiendavalt peab rikkumine olema toime pandud korduvalt või sellega peab olema põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut ehk isikut, kellele on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeld. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus nõustub prokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas on põhiliseks vaidlusaluseks teemaks see, et kas kannatanu nõusolek tema õiguste kaitseks kohaldatud lähenemiskeelu rikkumiseks on teo õigusvastasust välistav asjaolu korduva rikkumise korral ja kas oli olemas kannatanu nõusolek lähenemskeelu eiramiseks. Kohtuistungil leidis tõendamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine IMRE REIGO tegevuses eelkõige häirekeskuse kõnesalvestise ja sideettevõtjalt saadud andmetega, aga ka kannatanu ütlustega ning politsei poolt koostatud erinevate tõenditega. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda pelgalt kohtueelsel uurimisel antud ja avaldatud ütlustele, vaid ka teistele tõenditele. Käesolevas kohtuasjas on sellised tõendid olemas ning need kattuvad kannatanu avaldatud ütlustega. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et IMRE REIGO oli teadlik lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest konkreetsetest piirangutest ning rtikkudes lähenemiskeeldu, käitus ta tahtlikult. Ei ole tõepärane ega eluliselt usutav, et IMRE REIGO ei saanud sellest aru, et tal on lähenemiskeeld. Tema suhtes on lähenemiskeeld kohaldatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega, milles kokkuleppe läbirääkimisetel ja kokkuleppe sõlmimisel selgitab prokurör põhjalikult ja räägib süüdistatavaga läbi, millised saavad olema lähenemiskeelu tingimused. Järgnevalt selgitab seda ka kohus ning kriminaalhoolduses ka kriminaalhooldaja. Seda, et IMRE REIGO selles osas tõtt eImre Reigoäägi, kinnitab ka ekspertiis, millest nähtub, et IMRE REIGO teadis väga hästi, et kaks kuud tagasi määras kohus talle lähenemiskeelu ja lähenemiskeeld määrati seepärast, et ta riidles naisega. IMRE REIGO oli ekspertiisiakti kohaselt selgel teadvusel ja igakülgselt õigesti orienteeritud. Luulusid, meelepetteid ja muid psühhootilistele häiretele omaseid sümptoome tal ei ilmnenud. Ekspertiisi läbiviimisel oli IMRE REIGO igati ennast õigustav, enesekriitika puudub. IMRE REIGO on võimeline aru saama lähenemiskeelu asjaoludest. Seega on IMRE REIGO vastupidised väited kantud soovist ennast õigustada ja vastutusest vabastada. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et käesoleval juhul on täidetud ka alternatiivsena nõutav tingimus - kannatanu tundis ennast IMRE REIGO tegevuse tõttu oluliselt häirituna, samuti tundis ta hirmu, kuna IMRE REIGO väljaütlemistes oli nii ähvardusi kui ka solvanguid. I M oli teadlik IMRE REIGO manipuleerimisoskusest ning tal oli alust karta oma tervise pärast, kuna viimase kohtuotsusega karistati IMRE REIGOt sama kannatanu löömise eest füüsilise valu tekitamisega ja tapmisega ähvardamise eest 02.01.2019, kasutades nuga, mille R suunas I M poole, hoidis nuga ähvardavalt kannatanu kohal ning ähvardas noa pähe kinni lüüa. I Ml oli alus karta tapmisähvarduse täideviimist, kuna IMRE REIGO oli ärritunud olekus, naist 10 äsja löönud ja takistanud abi kutsuda. Kriminaalasja tõenditest nähtuvalt tunneb kannatanu IMRE REIGO ees hirmu ja on vajanud psühhiaatri abi. Kohtul puudub alus kahelda salvestisel kuuldus ja nähtus, sest kannatanu on täiesti adekvaatne, räägib selgelt, arusaadavalt ja loogiliselt. See, et kannatanul on ka muid probleeme, ei välista, et IMRE REIGO tegevus on tema psüühilist seisundit kahjustanud. Seda on ta rääkinud ka psühhiaatrile, et tema pereelu nii ja naa ning mees olevat psüühiliselt ebastabiilne. Süüdistatav IMRE REIGO kaitsja tõi kohtuasjas esile asjaolu, et kannatanu aktsepteeris teatud olukordades süüdistatava temale lähenemist või võttis ise ühendust, mis on vastutust välistavaks asjaoluks. Selles osas on põhjendatud märkida, et. õigusalases kirjanduses (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 102-103) ja kohtupraktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.12.2011 otsus 3-1-1-89-11 p 16.1 ja 22.09.2010 otsus asjas nr 3-1-160-10 p 17.2) on kannatanu nõusolekut tõesti teatud juhtudel loetud õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Riigikohus on viidatud lahendites selgitanud, et kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine, kusjuures kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Kannatanu nõusolekuna ei ole käsitatav lihtsalt õigushüve kahjustamise toimuda laskmine või vägivallateo kannatamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2001 otsus asjas 3-1-1-109-01 p 6.1). Nii ei ole näiteks teo passiivne talumine hirmust teo toimepanija ees vaadeldav nõusolekuna. Samas ei saa enesestmõistetavalt nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet - näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama -, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. Et tegu toimub pärast nõusoleku andmist, võib paratamatult esineda olukordi, kus kannatanu andis nõusoleku teole, mis erines olulisel määral hiljem aset leidnust. Kui teo toimepanija saab aru, et ta teeb rohkem kui kannatanu nõusolekut andes eeldas, on toimepanija tegu õigusvastane. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kannatanu ei ole andnud IMRE REIGOle nõusolekut talle pidevalt läheneda ja temaga suhelda. I M teadis IMRE REIGO manipuleerimise oskusest ja isegi kui lugeda tõeseks, et kannatanu on mõnel korral lubanud IMRE REIGOl kasutada tema korterit, siis pärast seda pidImre Reigo panema võtme kokkulepitud kohta ja lahkuma ning kui kannatanu ei lubanud IMRE REIGOl seal viibida ja palus lahkuda, siis IMRE REIGO seda ei teinud. Kohus on seisukohal, et lähenemiskeeld on siiski absoluutne, ka siis kui kannatanu ise rikub seda vahel. Kannatanu enda poolt initsieeritud episoodides on see süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb IMRE REIGOle esitatatud süüdistusest välja jätta. Kui kannatanu ise rikub lähenemiskeeldu, siis Eesti lähenemiskeelu regulatsioon sellisel juhul kannatanu osas eraldi meetmeid ette ei näe. Kannatanule korduvate helistamistega on IMRE REIGO ikkagi korduvalt rikkunud talle kehtestatud lähenemiskeeldu ning seda ei muuda olematuks või kehtetuks kannatanu I M poolsed ühenduse võtmised, mida on kahe kuu jooksul tuvastatud 20 korral. Ka see asjaolu, et kannatanu on ostnud mobiiltelefoni, mida IMRE REIGO kasutas, ei anna see õigust rikkuda lähenemiskeelu tingimusi ega ei vabasta teda vastutusest. Kõnede analüüsist nähtub, et IMRE REIGO on abonentnumbrilt xxxx ajavahemikus 05.-07.03.2019 teinud 22 korral kokku kõnesid ja saatnud SMSe kannatanu abonentnumbrile xxxx. Kannatanupoolsed kõned ja SMS-id IMRE REIGO numbrile xxxx päringu ajavahemikul puuduvad. 11 IMRE REIGO abonentnumbrilt xxxx on ajavahemikul 04.01.-26.03.2019 kannatanu abonentnumbrile xxxxt tehtud kokku kõnesid ja SMS-e 173 korral. Kannatanupoolsed kõned ja SMSid IMRE REIGO numbrile xxxx on tehtud 27 korral /kd II, tl 52-53/. Kuna lähenemiskeeld jõustus 22.01.2019, siis lähenemiskeelu korduva rikkumise arvestamiseks tuleb võtta andmed alates sellest kuupäevast ja siis on IMRE REIGO teinud I Mle kõnesid ja saatnud SMS-e 138 korral. Käesolevas asjas ei oma tõenduslikku kaalu see, et kannatanu on vahepeal esitanud kohtule taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks ja on märkinud vaid, et kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, kuid ei täpsustanud avalduse sisu ega lisanud tõendavaid dokumente. Ei ole teada, mis asjaoludel see avaldus koostati ning kas kannatanu on sinna alla kirjutanud vabatahtlikult või kellegi survel. Aluse olla seisukohal, et I M kardab IMRE REIGOt, annab ka asjaolu, et kannatanu ei ilmunud lähenemiskeel tühistamise taotluse läbivaatamiseks määratud kohtuistungile, mistõttu jättis kohus taotluse läbi vaatamata. Ka on asja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, et IMRE REIGO ütlusi ei saa pidadaa usaldusväärseteks ja usutavateks, kuna ka kriminaalhooldaja poolt koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub, et IMRE REIGO leiab, et teda on ka eelmine kord alusetult süüdi tunnistatud ning määratud kriminaalhooldus ja kontrollnõuded takistavad ja segavad tema elukorraldust. Hooldusalune süüdistab ametnikku kõiges, mis temaga on juhtunud ning ütleb otse välja, et ametnik on tema elu ära rikkunud. Sisulist tööd isikuga ei ole võimalik teostada. Kui isiku kannatus katkeb, kõnnib ta kabinetist minema. Korduvalt annab isik mõista, et ta on väsinud kõigest, väsinud kriminaalhooldusest. Tulenevalt isiku tervislikust seisundist ja käesoleva kriminaalhoolduse teostamise tulemuslikkusest ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul IMRE REIGO sobilik kriminaalhooldusele ega võimeline sooritama ÜKT-d või alluma elektroonilisele järelevalvele. Kriminaalhooldaja ettepanek on vangistus. Seega on IMRE REIGO eesmärk ükskõik mil viisil ja milliste vahenditega vältida uut karistust, mis tooks kaasa kas kriminaalhoolduse jätkumise võImre Reigoeaalse vanglakaristuse. Kokkuvõtlikult, hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leiab kohus, et IMRE REIGO süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süütegu on toime pandud otsese tahtlusega ja õigesti kvalifitseeritud § 3312 järgi, IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12 IMRE REIGO tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega. IMRE REIGOl on üks kehtiv kriminaalkaristus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada IMRE REIGO süüd, mis on keskmine. Süüd suurendab see, et IMRE REIGO omab kehtivat kriminaalkaristust, olles kuriteo toime pannud katseajal sama kannatanu, s.o I M suhtes. Seega pole IMRE REIGO eelmisest karistusest teinud vajalikke järeldusi, kuna ta paneb jätkuvalt I M suhtes toime uusi kuritegusid.
lg 2 p 2, 3 ja § 3312 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuriteod, mis võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergema liigilist karistust, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub prokuröriga, et IMRE REIGOt ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette, kuna temale määratud varasem tingimuslik vangistus ei ole avaldanud mõju, siis on selline karistus liiga leebe, et mõjutada süüdlast edaspidi õiguskuulekalt käituma.. IMRE REIGO ei ole ennast süüdi tunnistanud éga ole ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel näitab, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väga väike, mil saaks kehalise väärkohtlemise ja korduva lähenemiskeelu rikkumise puhul reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada IMRE REIGOt vangistusliku karistusega. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Seega välistab juba süüdistatava isik ja tema eelnev käitumine tema suhtes karistuse tingimusliku kohaldamata jätmise ja puudub ka alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist või vangistuse asendamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ärakandmisele täies ulatuses. Lisaks nõustub kohus prokuröri seisukohaga selles, et IMRE REIGO puhul ei ole võimalik kohaldada ka elektroonilist valvet ega vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna need eeldavad süüdistatava nõusolekut. Karistuse mõistmisel on põhjendatud toetuda ka kriminaalhooldusametniku arvamusele, et IMRE REIGO ei ole sobilik kriminaalhooldusele ega võimeline sooritama ÜKT-d või alluma elektroonilisele järelevalvele. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmine määr on
lg 2 p 2,3 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust ja
Arvestades IMRE REIGO süü suurust ja seda, et puuduvad nii vastutust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud, tuleb pidada proportsionaalseks mõista käesolevas kohtuasjas karistus reaalse vangistuse näol alla sanktsiooni keskmise määra, pidades seda piisavaks, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuna IMRE REIGO on süüteod toime pannud katseajal, siis tuleb
lg 2 alusel mõistetavat karistust suurendada Viru Maakohtu 04.01.2020 kohtuotsusega nr 1-19-53 mõistetud ära kandmata karistuse võrra. 04.01.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega nr 1-19-53 ühes karistusega mõistetud lähenemiskeeld jätta kehtima selles kohtuotsuses määratud tingimustel ja ulatuses. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. 13 Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 876,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga seotud kulu 765 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 1368,00 eurot kaitsetasu adv. Siim Mõistliku poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 17.11.2020 kohtuotsus 1-19-10088 jõustus osaliselt 22.03.2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ KaImre Reigoosar referent 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.