ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse (
lg 1 p 1).
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-191178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). Maksuhaldur on XXXXXXXXXXXXXX OÜ maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust eeldades tuvastanud, et äriühingul on tasumata maksustamisperioodide 03-12.2020 maksudeklaratsioonidel (vormid KMD ja TSD) deklareeritud maksukohustused summas 50 321,66 eurot (taotluse lisa 6). Maksuhaldur selgitas, et X oli XXXXXXXXXXXXXXX OÜ juhatuse liige ajavahemikul 02.04.2019-30.11.2020. Alates 08.10.2020 on XXXXXXXXXXXXXXX OÜ juhatuse liikmeks on Z. Ajal, mil äriühingul tekkisid maksuvõlad summas 50 271,51 eurot (taotluse 01.04.2021 esitatud täpsustus), oli X juhatuse ainuliige. Ajavahemikul 08.10.2020-30.11.2020 oli äriühingul 2 juhatuse liiget (sel ajal tekkis maksuvõlg summas 50,15 eurot). Tulenevalt
§-st 8 oli X kohustuseks tagada äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal esitatud maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ning ka maksude tasumine. Maksuhaldur on esitanud tõendid (taotluse lisa 4), millest nähtub, et vaatamata deklaratsioonide esitamisest tekkinud tasumiskohustusele (vrd taotluse lisa 6 tabelid) võttis X järjepidevalt välja äriühingu kontole laekunud sularaha. X kasutuses olevate kaartidega võeti ajavahemikul 19.01.2020-11.08.2020 välja 20 708 eurot ja maksti sisse 1455 eurot (vt taotluse lk 4 teine lõik). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda
lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-11717, p-d 11, 13; 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus asjas nr 3
lg 1 ja
Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (
Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingule ei kuulu ka registervara ning maksuhalduri taotluses esitatud selgituste (vt ka taotluse p 6) põhjal on alust arvata, et XXXXXXXXXXXXXXX OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Sellele viitab asjaolu, et äriühingu nimel deklareeriti viimati käivet ja töötasu makseid 2020. aasta oktoobrikuu kohta ning 22.01.2021 kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Kuna
lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50383, p 8; 03.07.2018 määrus asjas nr 3-18-1082, p 6 ja 20.12.2018 määrus asjas nr 3-18-1788, p 7). Maksuhaldur märkis, et kõigi pankadele edastatud arestikorralduste osas on seadusest tulenev vähemalt kolmekuuline sissenõudmise kohustus täidetud. Kohus selgitab, et äriühingult maksukohustuse sissenõudmise nõue kehtib üksnes vastutusotsuse väljastamise ajal, mitte vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse algatamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 määrus nr 3-18-1788, punkt 7). Seega ei pea praegusel hetkel olema täidetud kolmekuuline sissenõudmise kohustus. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et maksuhalduri tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Maksuhaldur on selgitanud, et 50 271,51 euro suurune võlg tekkis ajal, mil äriühingu tegevuse korralduse kohustus oli X. Lisaks tekkis ajavahemikul 08.10.202030.11.2020, s.o ajal, mil X oli juhatuse liikmeks koos Z maksuvõlg summas 50,15 eurot. Maksuhalduri esitatud info annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud tema tegevusega. Seega võib eeldada, et X puudub soov ka isiklikult äriühingu maksukohustust täita. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-31-23-12, p 15). Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et X võib sarnaselt suhtuda võimaliku koostatava vastutusotsuse täitmisse. MTA poolt analüüsitud asjaoludest nähtub, et X sissetulekute arvelt vastutuskohustuse täitmine tõenäoliselt võimalik ei ole. Nimetatut arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et 4
Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (
Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). Maksuhaldur taotleb käsutamise keelumärke seadmist X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga XXXXXXX tee XX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXX), selliselt, et ühisomandi käsutamine oleks keelatud üksnes X. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud kinnisasja ligikaudne väärtus 70 000 (ja X kuuluva osa väärtus seega 35 000 eurot). Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et ühisomandis olevale kinnistule kohtulikku hüpoteeki seada ei saa. Seega leiab kohus, et ühisomandis olevale kinnistule keelumärke seadmine on kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks proportsionaalne abinõu. Sama on kinnitanud ka Riigikohus (Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17). Seetõttu puudub alus väita, et keelumärke seadmine oleks Y suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Lisaks taotleb maksuhaldur käsutamise keelumärke seadmist X ainuomandis olevale korteriomandile asukohaga XXXXX tee XX-XX, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXXX). Kohus leiab, et ka selles osas on käsutamise keelumärke seadmine praegusel juhul põhjendatud. Maksuhaldur on selgitanud, et arvestades 22.11.2008 ja 12.11.2018 seatud hüpoteekide suurust ning asjaolu, et MTA-le ei ole teada, millised on pandipidajate nõuete jäägid taotluse esitamise seisuga, on kohtuliku hüpoteegi suuruse määramine pea võimatu. Kohus nõustub MTA-ga, et sellises olukorras saab ka käsutamise keelumärke seadmist põhjendatuks ja proportsionaalseks pidada. Maksuhaldur on kaalunud ka sõidukite osas täitetoiminguteks loa sooritamist, kuid leidnud, et sõidukite hinnangulisest väärtusest tulenevalt see tulemuslik ei oleks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et sõidukid, mille ehitusaasta jääb vahemikku 1980-1982, omavad väärtust pigem n-ö retroklubide liikmetele ning nende turuväärtust oleks seetõttu väga raske määrata. Samuti on MTA asjakohaselt märkinud, et 2015. aastal ehitatud Toyota Land Cruiser on panditud ning seega selle väärtusega arvestada ei saa. Eeltoodut arvestades on maksuhalduri taotletud täitetoimingud eesmärgipärased ja sobivad meetmed. Kinnisasjadele käsutamise keelumärke seadmine maksuvõla ja eeldatavate 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.