MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-196 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ja Lasnamäe Linna

). Muuhulgas on

-s sätestatud väärteoteate lahendamise kord. Väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused (

§ 59lg 1).

Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale (

§ 59lg 2).

Pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale

§-s 76 ettenähtud korras (

§ 59lg 4).

Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses (

§ 77lg 1).

Kui isik ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 78

lg 1).

ei näe ette võimalust pöörduda halduskohtusse. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida, kas PPA pidi väärteomenetlust alustama ja kas PPA 21.01.2021 vastus nr 1.3-1/80-2 on õiguspärane. 8. Kohus nõustub Lasnamäe LOV 02.02.2021 vastuses avaldatud seisukohaga, et lapsele kingituste tegemisest ja üleandmisest tekkinud vaidluse puhul on tegemist vanemate ühise hooldusõiguse teostamist puudutava vaidlusega. Lasnamäe LOV on selgitanud, et kuivõrd kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, siis elab laps emaga, kellel on ka õigus otsustada lapse igapäevaelu puudutavaid küsimusi ainuisikuliselt ning lastekaitse vanemspetsialistil puudub õigus sekkuda hooldusõiguse teostamisse. Lastekaitse vanemspetsialist osutas omalt poolt igati kaasabi kaebaja poolt lapsele tehtud kingituse üleandmiseks lapse emale, kuid kingituse sobivuse ja faktilise üleandmise lapsele otsustab teda kasvatav vanem. Eeltoodust tulenevalt eeldab vaidluse lahendamine hinnangu andmist, kas hooldusõiguse teostamisse tuleb sekkuda, mis ei 2

(3)ole halduskohtu pädevuses. Hooldusõiguse teostamist reguleerib perekonnaseadus (PKS). PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus tulenevalt PKS §-st 119 vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Perekonnavaidlused on eraõigussuhtest tulenevad vaidlused ehk tsiviilasjad, mida vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Seega, kui kaebaja leiab, et lapse ema on hooldusõiguse teostamisel rikkunud lapse õigusi, siis on tal õigus pöörduda avaldusega Harju Maakohtusse. 9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale. 10. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus läbi vaatamata taotluse määrata kaebaja tütrele advokaadist esindaja ja selgitada välja tema menetlusseisund. 11. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.