Obsah (5)

§ 12§ 33§ 32§ 31§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-11261 Kohtuasi XX avaldus

) § 32 lg-ga 1, sest avaldaja ei ole rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ega korteriühistu suhtes, s.o võõrandamisnõude esitamise eeldused ei olnud täidetud. Koosoleku protokollis märgitud etteheited avaldajale on üldsõnalised, otsitud ning avaldajat ei ole nendest varem teavitatud, etteheidetavad teod toimusid aastaid tagasi.

1. Otsus on vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 teise lausega, kuna korteriühistu juhatuse liige ja korteri nr 5 omanik FF kasutas oma hääleõigust eesmärgiga avaldajast vabaneda ning omandada avaldaja korter sundenampakkumiselt, et saada endale suurem osa kortermajast. Avaldajast vabanedes ei peaks FF vabastama tema poolt hõivatud korstnalõõri.
2. Võõrandamisnõue on vastuolus

§ 12

lg-st 2 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna teised korteriomanikud on käitunud ka avaldajale etteheidetaval viisil, kuid nende vastu ei ole võõrandamisnõuet esitatud. Maja kuuest korterist viis on asendanud vanad küttekolded kaasomanikelt nõusolekut küsimata, kuid tehnosüsteemi muutmist heidetakse ette üksnes avaldajale. Uus ventilatsiooniseade tuli paigaldada avaldaja korterisse hallitamise vältimiseks, selle tagajärjel ei saanud teiste korteriomanike õigused kahjustada ning avaldaja ei muutnud 2 2-19-11261 maja katust olemuslikult. Korter 4 on suunanud oma ventilatsioonitoru koridori, millisele tegevusele ei ole keegi vastu vaielnud, samuti on teised korteriomanikud paigaldanud oma kliimaseadmeid seintele. Avaldaja ei ole ehitanud oma korterisse vesiradiaatoritega küttesüsteemi. Asjaolu, et 14 aastat tagasi toimus õnnetus, mille tagajärjel alumine korter sai veekahjustusi, ei ole piisav korteri võõrandamise nõudmiseks. Kokkulepped aiamaja ehitamiseks olid suulised, teised korteriomanikud on ka endale paviljonid või grillimajad ehitanud, ehitamise ajal keegi ehitamisele vastu ei vaielnud. Puudutatud isiku seisukoht

1. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.
2. Otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Otsuse poolt olid kõik korteriomanikud, välja arvatud avaldaja. Seega ei ole õiged väited, nagu oleks otsus vastu võetud üksnes FF initsiatiivil. Otsus võeti vastu, kuna avaldaja ehitas omavoliliselt oma korterisse kergkamina, lammutades ahju, muutis ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning ehitas aiamaja koos seda piirava aiaga, mis hõivab 140 m2 kaasomandis olevat pinda. Avaldaja rikub ka pidevalt ühiselu reegleid ning on lugupidamatu teiste korteriomanike suhtes, näiteks parkides oma autot suvaliselt, ladustades kuuride taha olmejäätmeid ning jättes niitmata muru. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 29.01.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1553 eurot.
4. Maakohus tuvastas, et korteriomanikud otsustasid 09.06.2019 päevakorrapunktis 5 esitada avaldajale nõude korteriomandi võõrandamiseks. üldkoosolekul
5. Maakohus jättis nõude otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, kuna leidis, et esitatu ei võimalda teha järeldust, et otsusel 5 oleks avaldaja poolt väidetav heade kommete vastane eesmärk: anda korteri nr 5 omanikule võimalus omandada avaldaja korter sundenampakkumiselt ning vabaneda avaldaja nõudest õigusvastaselt hõivatud korstnalõõri vabastamiseks. Nimetatud avaldaja väited on paljasõnalised.
6. Arvestades

§-des 31–33 sätestatud võõrandamisnõude regulatsiooni, leidis maakohus, et vastuolu seadusega, mis annaks alust võõrandamiseks kohustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei saa seisneda selles, et korteriomanik, kellelt korteri võõrandamist nõutakse, ei ole tegelikult oma kohustusi rikkunud või need rikkumised ei ole piisavalt kaalukad võõrandamisnõude esitamiseks. Nimetatud asjaolusid peab kohus hindama

§ 33lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel ning tuvastama hagimenetluses.

12. Maakohus leidis, et protokollis väljatoodud asjaolud iseenesest on sellised, mis juhul, kui need vastavad tõele, annaksid alust järelduseks, et avaldaja on oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes rikkunud. Avaldaja ei vaidle vastu, et ta on teinud protokollis märgitud tööd, välja arvatud vesiradiaatorite paigaldamine, ning et tööde tegemise osas ei ole kaasomanike otsust ega kokkulepet. Asjaolust, et teised korteriomanikud väidetavalt tööde tegemise ajal töödele vastu ei vaielnud, ei saa tuletada tahteavaldust avaldaja poolt soovitud sisuga otsuse vastuvõtmiseks või kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja saab seega olla rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes, tehes korteriomanike otsuse või kokkuleppeta küttesüsteemi ja katust puudutavaid ehitustöid või ehitades kaasomandis olevale maale uue ehitise või rajatise. Seejuures ei oma tähendust, kas töödega on ühist küttesüsteemi või katust 3 2-19-11261 iseenesest kahjustatud või kas aiamaja takistab teistel maatüki kasutamist või kas vald oli nõus aiamaja ehitamisega ning kohus vastavate väidetega seoses esitatud tõendeid ei hinda. Küsimus avaldajapoolsest kohustuste rikkumisest ei seondu sellega, kas ka teised korteriomanikud võivad olla omavolilisi ehitustöid teinud ning samuti ei välista see võõrandamisnõude esitamist tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest üksnes avaldaja vastu, kui korteriomanikud leiavad, et just avaldaja poolt omavoliliselt tehtud tööd kujutavad endast sedavõrd olulist rikkumist, mistõttu ei ole tema kuulumine korteriomanike hulka enam võimalik. Nõude põhjendatuse üle otsustab

§ 33lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel kohus.

13. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus

§ 32lg-ga 1 ega § 12 lg-ga 2. Kohus ei nõustunud avaldajaga ka, et otsus saaks olla kehtetuks tunnistatav Ts

ÜS § 38 lg 1 teise lause järgi, kuna korteri 5 omanik väidetavalt kasutas oma hääleõigust eesmärgiga avaldaja korter sundenampakkumiselt võõrandada. Vaidlustatav otsus ei anna korteri 5 omanikule eelisõigust avaldaja korteri omandamiseks. Kohus jättis rahuldamata ka avaldaja alternatiivse nõude otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamiseks.

1. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda, kuna kohus jättis avalduse rahuldamata. Maakohus vähendas puudutatud isiku menetluskulusid 0,7h võrra, arvestades istungil osalemise reaalset ajakulu. Muus osas pidas maakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme, kui jättis menetlusse kaasamata kõik korteriomanikud. Vaidlus puudutab kõigi korteriomanike huve.
4. Maakohus oli menetluses läbivalt seisukohal, et asjaolusid, kas avaldaja on rikkunud

§ 31

sätestatud kohustusi, ja tõendeid kohus ei hinda, kuna seda tuleb tuvastada korteriomandi võõrandamisnõudega hagimenetluses, kuid samas asus maakohus määruses siiski koosoleku protokollis märgitud etteheiteid hindama. Lähtuvalt sellest, et maakohus selgitas menetlusosalistele, et võõrandamisnõude esitamise materiaalseid aluseid praeguses menetluses ei hinnata, ei esitanud avaldaja ka kõiki oma sisulisi väiteid ja tõendeid edasises menetluses. Seetõttu ei ole asja ammendavalt arutatud ja asi tuleb saata maakohtule tagasi.

1. Avaldaja ei nõustu maakohtu määruse sisuliste põhjendustega, mis on mh vastuolulised. Maakohus pidas ebaõigesti paljasõnaliseks avaldaja väidet, et vaidlusalune otsus on heade kommetega vastuolus. Määrusest ei selgu, millised avaldaja väited kohut ei veennud ja millised avaldaja põhjendused jäid puudulikuks. Puudutatud isik avaldaja esile toodud faktilistele asjaoludele vastu ei vaielnud.
2. Avaldaja on käitunud samal viisil nagu teised korteriomanikud ning kellelgi ei olnud pretensioone kuni puhkes konflikt korter nr 5 omanikuga. Selline oli elamus väljakujunenud käitumise tava, kus ka teised kaasomanikud ei ole kaasomanikelt enda tegevuseks ühisel maal või kaasomandi osade kasutamisel (nt välisseinad) nõusolekuid taotlenud, tegevus toimus mõistlikkuse põhimõttel ja austades teiste kaasomanike õigusi. 4 2-19-11261
3. Maakohus tõlgendas ebaõigesti TsMS § 172 lg 1, kui otsustas jätta menetluskulud avaldaja kanda.
4. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Reeglina on see avaldaja, kellel on vaja teatud õigussuhet tuvastada, muuta lõpetada ja tema on vaidluse algataja. Antud juhul tehti lahend puudutatud isiku kasuks ning eeltoodust lähtuvalt pidi kohus jätma menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule võimaluse otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus tugines nimetatud sättele ning nägi õiglust selles, et lahend tehti avaldaja kahjuks. Samas ei ole kohus kaalutlenud seda, kas on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda olukorras, kus: 1) korteriühistu tegi avaldaja suhtes otsuse, mida korteriomanik pidi oma omandi kaitsmiseks vaidlustama; 2) avaldaja ei olnud kogu vaidluse algataja; 3) hagi, mille tarvis otsus tehti, ei ole esitatud ja esitamise tähtaeg on möödas. Seega menetlus, mille pidi avaldaja oma kaitseks algatama, oli tarbetu ja selle eest pidi vastutama korteriühistu.
6. Maakohus luges kogu puudutatud isiku seisukohtadele kulutatud aja vajalikuks olukorras, kus puudutatud isik on enda väiteid korranud ja lisaks on esitanud selliseid sisulisi väiteid, mida kohtu selgituste kohaselt esitada polnud vaja. Menetluse edasine käik
7. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks avalduse rahuldamata jätmise osas määruskaebuses esitatud väidete põhjal alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele lausele märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10. Maakohus asus lõppjärelduses õigele seisukohale, et praeguses asjas esile toodud asjaoludel puudub alus Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus selgitas menetluse käigus pooltele õigesti, et

§ 32

lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust saab kohus kontrollida hagimenetluses

§ 33lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel.

Samas asus maakohus määruse põhjendustes otsuse kehtetuse kontrollimisel siiski avaldajale etteheidetud rikkumisi analüüsima, jättes sellega avaldajale ebaõige ettekujutuse asjaoludest, mis olid asja lahendamisel määravaks. Maakohtu määruse punktis 12 toodud põhjendused tuleb seetõttu välja jätta. 5 2-19-11261

1. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus selguse huvides, et avaldaja esitatud nõuet tuvastada otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks tuleb lahendada järgmiselt.
2. Esmalt tuleb kontrollida otsuse tühisust.

§ 29

lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid

ette ei näe. Kuivõrd praegusel juhul ei ole esile toodud rikkumisi seoses kokkukutsumise korra rikkumisega, siis ei ole otsus tühine

§ 29lg 1 järgi. 30. Lisaks võib ka korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine Ts

ÜS § 38 lg 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Avaldaja hinnangul on vaidlusalune otsus vastuolus heade kommetega, kuna koosoleku protokollis märgitud etteheited on üldsõnalised, otsitud ning avaldajat ei ole nendest varem teavitatud, etteheidetavad teod toimusid aastaid tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul saab praeguses asjas hinnata võimalikku vastuolu heade kommetega üksnes seeläbi, kas sellist otsust võib põhimõtteliselt korteriomanike üldkoosolekul hääletada ja vastu võtta.

§ 32

lg 1 järgi võivad korteriomanikud olukorras, kus korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

§ 32

lg 2 järgi võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata

§-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Eeltoodust nähtub, et võõrandamisnõude esitamise eelduste loetelu on jäetud lahtiseks. Seega, kui korteriomanike hinnangul esinesid alused võõrandamisnõude esitamiseks, oli neil õigus selline küsimus üldkoosolekul hääletusele panna ja kui otsus on kõiki teisi koosoleku pidamist ja otsuse vastuvõtmise korda puudutavate reeglite järgi nõuetekohaselt häälteenamusel vastu võetud, ei saa selline otsus iseenesest olla vastuolus heade kommetega. Seega maakohtu järeldus, et puudub alus tuvastada vaidlusaluse otsuse tühisus, on iseenesest õige. 31. Teisena tuleb kontrollida, kas on alust otsus kehtetuks tunnistada.

ei sisalda erisätteid korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta.

§ 29

lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Seega näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette TsÜS § 38 lg 1, mille järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist kui: 1) otsus on vastuolus seadusega, 2) otsus on vastuolus põhikirjaga või 3) kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Avaldaja ei toonud esile, et otsus oleks vastuolus põhikirjaga. 32. Avaldaja hinnangul on korteriühistu otsus vastuolus

§ 32

lg-ga 1, kuna võõrandamisnõude esitamise eeldused ei olnud täidetud,

§ 12lg-ga 2, kuna teda ei ole koheldud võrdselt teiste korteriomanikega, ning Ts

ÜS § 38 lg 1 kolmanda alternatiiviga, kuna korteriühistu juhatuse liige ja korteri nr 5 omanik kasutas oma hääleõigust eesmärgiga 6 2-19-11261 avaldajast vabaneda ja omandada avaldaja korter sundenampakkumiselt, et saada endale suurem osa kortermajast. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses kontrollida selle põhjal, kas tingimused võõrandamisnõude kohtus maksma panemiseks on täidetud. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleksid pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seega ei saa otsus olla kehtetu vastuolu tõttu

§ 32lg-ga 1.

Kuivõrd korteriomanike võrdse kohtlemise väite seob avaldaja samuti vaidlusaluse otsuse sisuliste eeldustega, ei ole alust lugeda otsust vastuolus olevaks ka

§ 12lg-ga 2.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlustatav otsus ei saa anda korteri 5 omanikule eelisõigust avaldaja korteri omandamiseks, mistõttu ei ole vaidlusalune otsus kehtetu ka TsÜS § 38 lg 1 kolmanda alternatiivi järgi.

1. Seega ei saa korteriomandi võõrandamiseks kohustavat otsust tunnistada kehtetuks käesolevas asjas esile toodud asjaoludel ja maakohtu määrus jätta rahuldamata avaldaja alternatiivne nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks on lõppjärelduses õige.
2. Vastuseks avaldaja määruskaebuse väitele, et maakohus on asja menetlemisel rikkunud menetlusõigusnormi, jättes teised korteriomanikud kaasamata, märgib kolleegium, et TsMS § 613 lg 1 p 4 ja § 614 lg 2 järgi on korteriühistu organi otsuse vaidlustamise menetluses menetlusosaliseks avaldaja ja korteriühistu (vt Riigikohtu 16.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7846, p 16).
3. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804, 25).
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas menetluskulusid jaotades diskretsioonipiire. Kuigi avaldaja avaldus jääb rahuldamata, ei saa asjas esile toodu alusel väita, et avaldaja esitas kohtule avalduse täiesti põhjendamatult. Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu. Arvestades, et

§ 33

lg 3 kohaselt tuleb korteriomandi võõrandamiseks hagi esitada kohtule enne ühe aasta möödumist võõrandamise nõude esitamisest ja

§ 29

lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates, on mõistetav, et avaldaja püüab enda õigusi ja omandit kaitsta ning tal on keeruline jääda tegutsemata ootama korteriühistu kohtule esitatavat täitmisnõuet. Ka puudutatud isik pidi arvestama, et avaldajal on ilmselgelt huvi oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Vaidlus keskendus maakohtu juhtimisel põhiosas võõrandamisnõude sisulistele eeldustele, mis asja lahendamise seisukohalt ei omanud määravat tähtsust, kuivõrd neid eelduseid saab kontrollida vastavas hagimenetluses. Ka puudutatud isik asus õigustama avaldaja korteriomandi võõrandamiseks tehtud otsust, kuigi hagi otsuse täitmise nõudes seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kohtule korteriühistu ei esitanudki. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et vaidluse mahu põhjustas vähemalt osaliselt nii maakohtu kui korteriühistu teataval määral eksitav käitumine. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu avaldaja määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7 2-19-11261 37. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8