Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76§ 120§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8753 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 424lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

Tuginedes

§ 68

lg-le 1, loeti kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui T. Suits ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ega tarvita alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 30.11.

2. Tartu Maakohtu 18.08.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel T. Suitsule mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva 1 vangistust täitmisele, sest T. Suits tarvitas 03.06., 05.07., 06.
4. ja 07.07.2020 alkoholi. Määrus jõustus 02.11.2020, T. Suits asus karistust kandma 23.11.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 21.05.
6. Tartu Vangla esitas 16.03.2021 Tartu Maakohtule T. Suitsu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta T. Suitsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
7. T. Suitsu on kriminaalkorras karistatud 7 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vanglas karistust
8. korda. Varem on T. Suitsu karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, ähvardamise, varavastaste kuritegude ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest ning praegu kannab ta karistust samuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteod on olnud nii ette planeeritud kui ka ette planeerimata ning nende soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine, materiaalse kasu saamine, grupi mõju, tegevuse tagajärgedele mittemõtlemine, vilets probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. 3.
9. Vanglas on T. Suits olnud ametnikega suheldes viisakas ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. T. Suits on ohtlik konkreetsele täiskasvanule (elukaaslasele) ja avalikkusele. Oht seisneb tapmisega ähvardamises ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Ähvardamise ohu tekitab alkoholi kuritarvitamine ja vilets probleemide lahendamise oskus konfliktsituatsioonis. Liiklussüütegude toimepanemise oht on suurim juhul, kui T. Suits tarvitab alkoholi, mistõttu võib teha impulsiivseid otsuseid ja käituda liikluses riskeerivalt. Oht võib suureneda sõprade mõjutusel. 3.
10. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Suits ähvardas oma endist elukaaslast tapmisega, mida kohtuotsuse järgi oli kannatanul T. Suitsu varasema vägivaldse käitumise tõttu põhjust karta. Järelikult on suhetes elukaaslasega esinenud perevägivalda. Samuti on T. Suitsu üks tuttav kriminaalkorras karistatud ja kuigi T. Suits ei pea end teiste poolt mõjutatavaks, pani ta koos sõpradega toime varguse ja viimase kuriteo puhul allus sõbra mõjutusele tulla külla, kuigi teadis, et on alkoholijoobes. Mootorsõiduki joobes juhtimine ja mitmed liiklusseaduse rikkumised (juhtimisõiguseta juhtimine, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimine, joobes juhtimine, turvavöö kinnitamata jätmine, kiiruse ületamine) viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. 3.
11. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Suits on pannud alkoholijoobes toime kuritegusid (elukaaslase ähvardamine, joobes juhtimised). Ta tarvitas enda sõnul viimase aasta jooksul alkoholi 2-4 korda kuus korraga 3-4 annust. T. Suits pole suutnud kord kuus alkoholitarbimist lõpetada ja tööd on jäänud alkoholi tarvitamise tõttu tegemata. Harvem kui kord kuus on T. Suits pohmellist üle saamiseks hommikul alkoholi joonud, kahju- või süütunne on pärast joomist vaevanud samuti harvem kui kord kuus ning ka mäluauke on esinenud harvem kui kord kuus. Ema ja õed muretsevad T. Suitsu liigse alkoholi tarvitamise pärast, kuid vaatamata eeltoodule ei pea viimane oma alkoholi tarvitamist otseselt probleemiks. T. Suits osales kriminaalhoolduse alguses programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid lõpetas, sest ei näinud jätkamisel mõtet. 3.
12. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Suits ähvardas oma endist elukaaslast tapmisega. Korduvad joobes juhtimised näitavad, et T. Suits võib käituda 2 impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. T. Suits ei teadvusta oma probleeme ja väldib nendega tegelemist, sealhulgas pole ta motiveeritud oma võlgnevusi tasuma ja püüab kohustustest kõrvale hiilida mitteametlikult töötades. T. Suitsul puuduvad konkreetsed eesmärgid. Ta nimetab ühe eesmärgina ametliku töökoha leidmist, kuid ei nähtu, et ta selle nimel pingutaks. 3.
13. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Suits õigustab praegust kuritegu vajadusega minna sõbra kutsel külla. Samuti on T. Suitsu karistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, sest ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil mootorsõiduki juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. Eelnev väljendab kuritegelikku käitumist pooldavat hoiakut. Kuigi T. Suits käitub ametnikega viisakalt, jätab ta paljudele küsimustele vastamata või vastab väga napisõnaliselt, mistõttu jääb mulje, et ta soovib teha minimaalselt koostööd. T. Suits keeldus riskihindamises osalemisest, mis näitab täiendavalt puudulikku koostööd ametnikuga. T. Suits rikkus kriminaalhoolduse ajal käitumiskontrolli nõudeid ning korduv süütegude toimepanemine näitab, et ta ei järgi ega väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. T. Suits ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. 3.
14. Seoses T. Suitsu eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. Seoses töö ja majandusliku toimetulekuga esineb risk, kuid ohtu pole. T. Suitsul on pärast vanglast vabanemist võimalik naasta oma endisesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu, mis kuulub tema emale ning kus elavad ka T. Suitsu ema ja vanaema. T. Suitsul on kaks vanemat õde, kellega ta suhtleb paar korda kuus ning kaks alaealist last, kellega ta suhtleb samuti paar korda kuus ja kelle ees tal on suured elatise võlad. T. Suitsu perekonnaliikmed pole kriminaalkorras karistatud ja ta saab enda sõnul nendega hästi läbi. T. Suits on töötanud valdavalt mitteametlikult ja vahetanud suhteliselt tihti töökohti. Viimased aastad on olnud tööta ja tal on 04.02.
15. a seisuga 35 544 eurot rahalisi nõudeid. T. Suits pole motiveeritud võlgu tasuma ja suurte võlgade tõttu on tema majanduslik olukord halb. Kuna T. Suits keeldus riskihindamisel osalemast, pole teada, kas ja milline töökoht tal vabaduses on. Arvestades, et T. Suitsu on karistatud varguste ja varguse katse eest, säilib risk, et ta võib panna toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 3.
16. Juhul, kui kohus otsustab T. Suitsu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T. Suitsule katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. Samuti panna T. Suitsule käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ja võtta end kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist Eesti Töötukassas arvele või leida iseseisvalt ametlik töökoht.
17. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lily Sandel teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi T. Suitsu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ning edastas kirjaliku seisukoha, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Prokurör ei toeta T. Suitsu ennetähtaegset vabastamist.
18. Kohtuistungil ütles T. Suits, et ei soovi vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, sest karistusaja lõpuni on nii vähe jäänud. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu vastab tõele. T. Suitsul oli enne vanglasse sattumist mingil ajal alkoholiga probleeme, aga mitu kuud enne vanglasse sattumist ei tarvitanud ta üldse alkoholi. T. Suits ei tea, miks ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ja arvab, et tal tuleb pärast vanglast vabanemist alkoholi tarvitamist vähendada. 3 T. Suits ei tea, miks ta kriminaalhoolduse ajal vaatamata vastavale keelule alkoholi tarvitas, ju vist tuli isu. Tuleb proovida, et alkoholi tarvitamist kontrollida.
19. Kaitsja Aivar Kello leidis, et kuna süüdimõistetu ei soovi vangistusest ennetähtaegselt vabaneda, võib lugeda asja lõppenuks. Kaitsjatasu võiks jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht
20. T. Suits kannab vangistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 1) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. T. Suits on talle Tartu Maakohtu 14.11.2019. a otsusega karistuseks mõistetud 6-kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud veidi enam kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab T. Suits vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas emale kuuluvas xxxx talus. Seega on võimalik T. Suits allutada käitumiskontrollile. 9. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 4 10. T. Suitsu karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 21.02.2017. a otsusega nr 1-16-9354 tunnistati T. Suits

§ 120

lg 1 järgi süüdi selles, et ta ähvardas 26.05.2016 kella 21:30 paiku Võru linnas Vilja 8a-98 asuvas korteris alkoholijoobes olles oma endist elukaaslast tapmisega, öeldes, et lükkab kannatanu 3. korruse rõdult alla ja laseb ta jahipüssist maha. T. Suitsu varasema vägivaldse käitumise tõttu oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Selle kuriteo eest karistati T. Suitsu 5-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 21.08.

1. Seejärel tunnistati T. Suits Tartu Maakohtu 14.11.
2. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi süüdi selles, et ta juhtis 11.10.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit, ning Tartu Maakohtu 18.08.

1. a määrusega pöörati T. Suitsule karistuseks mõistetud vangistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele, sest ta tarvitas katseajal vaatamata vastavale keelule 03.06., 05.07., 06.
2. ja 07.07.2020 (s.o neli korda) alkoholi. Maakohtu hinnangul oli T. Suitsul väga tõsine alkoholiprobleem ning tema käitumine tingis politseiametnike sekkumise (kainenemisele toimetamine). Alkoholi tarvitamine ja liikluses osalemine olid T. Suitsu jaoks igapäevased. Ta alahindas alkoholi tarvitamisega seotud probleeme, polnud motiveeritud nendega tegelema ning paljud väärteokaristused viitasid väga madalale üldisele õiguskuulekusele. Vabadusse jäädes oleks T. Suits pannud arvestatava tõenäosusega toime uue liiklusalase kuriteo.
3. Käesoleva määruse tegemise ajaks on T. Suits viibinud vanglas veidi enam kui 4 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on T. Suits olnud vanglas ametnikega suheldes viisakas ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on T. Suits end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud. Kuna lühikese karistusaja tõttu ei koostatud individuaalset täitmiskava, pole võimalik talle uute kuritegude toimepanemise riski maandavates tegevustes mitte osalemist ette heita.
4. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et T. Suitsul on pärast vanglast vabanemist võimalik naasta ema ja vanaema juurde elama. Tema tugivõrgustikku kuuluvad eeskätt ema ja vanaema, kellega tal on head suhted. Kuigi T. Suitsul on ka kaks õde, kellega on samuti head suhted, suhtleb ta kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt nendega paar korda kuus, mis on kohtu hinnangul pigem harv. Seega on lähedasemad suhted ema ja vanaemaga, kelle poole saaks T. Suits vajadusel abi ja toe saamiseks pöörduda. Kuigi kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on T. Suitsul suured võlad, pole teada, kas ja milline töökoht teda vabaduses ootab, ning tema majanduslik olukord on halb, ei takista need asjaolud kohtu hinnangul T. Suitsu ennetähtaegset vabastamist. Arvestades, et T. Suits pole viimase enam kui 6 aasta jooksul varasvastaseid süütegusid toime pannud, pole vastav oht märkimisväärne. Kokkuvõtlikult on T. Suitsu elutingimused vabaduses rahuldavad.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib eeskätt T. Suitsu suhtumine. Nimelt ütles T. Suits kohtuistungil, et ei tea, miks ta juhtis 11.10.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit ning miks ta tarvitas katseajal vaatamata vastavale keelule neli korda alkoholi. Ju vist tuli isu. T. Suits arvab, et pärast vanglast vabanemist tuleb alkoholi tarvitamist vähendada, ja ta proovida alkoholi tarvitamist kontrollida. Pidades silmas eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses ja Tartu Maakohtu 18.08.
6. a määruses märgituga, et T. Suitsu puhul tingivad uute kuritegude toimepanemise ohu eeskätt vabaduses alkoholi kuritarvitamine ning oma alkoholiprobleemi alahindamine. T. Suits ähvardas alkoholijoobes olles 26.05.2016 (s.o ligi 5 aastat tagasi) endist elukaaslast tapmisega, juhtis 11.10.2019 (s.o veidi enam kui 1 aasta tagasi) alkoholijoobes mootorsõidukit ning tarvitas katseajal vaatamata vastavale keelule 03.06., 05.07., 06.
7. ja 07.07.2020 (s.o veidi enam kui 9-10 kuud 5 tagasi) alkoholi kuni talle mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Arvestades, et T. Suits ei suutnud vaatamata kriminaalhooldusele alkoholi tarvitamist kontrollida ja alkoholi tarvitamise keeldu järgida, on tal tõsine alkoholiprobleem, millest tuleneva ohu maandamine eeldab peamiselt T. Suitsu enda otsustavust ja motivatsiooni seniseid harjumusi muuta. Kohtuistungil seda ei ilmnenud. T. Suits ei püüdnudki analüüsida põhjusi, miks ta juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit ja miks ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ning avaldas vaid umbmääraselt, et edaspidi tuleb proovida alkoholi tarvitamist kontrollida. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust loota, et süüdimõistetu asub vabaduses pingutama varasema elustiili muutmise nimel, astub reaalseid samme alkoholi tarvitamise harjumuste muutmiseks ja hoidub kuritegude toimepanemist põhjustanud riskikäitumisest.
8. Lisaks sätestab

§ 76

lg 5, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. T. Suitsul on käesoleva määruse tegemise aja seisuga kandmata veidi enam 1 kuu vangistust, kuid

§ 76

lg 5 kohaselt tuleks ta ennetähtaegsel vabastamisel allutada käitumiskontrollile vähemalt 6 kuuks, s.o ärakandmata karistusajast kauemaks. T. Suits avaldas kohtuistungil, et ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kohus märgib, et kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu valmisolek täita käitumiskontrolli nõudeid ja teha kriminaalhooldajaga koostööd. T. Suitsu puhul pole see eeldus täidetud. Ta rikkus Tartu Maakohtu 14.11.

1. a otsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt kuni Tartu Maakohtu 18.08.
2. a määrusega pöörati karistuseks mõistetud vangistus täitmisele ega näidanud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks korraldatud kohtuistungil äratuntavat motivatsiooni alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Arvestades viimati märgitut, pole Tartu Maakohtu 18.08.
3. a määruse aluseks olnud asjaolud T. Suitsu vanglas viibimise ajal märkimisväärselt muutunud. Maakohtul pole alust arvata, et vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel kujuneb kriminaalhooldus edukaks.
4. Eeltoodud põhjustel jätab kohus T. Suitsu talle Tartu Maakohtu 14.11.
5. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
6. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. T. Suits taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 24.03.
7. a määrusega anti T. Suitsule riigi õigusabi ja kaitsja A. Kello esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 68,40 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Kohus rahuldas taotluse pealdisega täielikult.
8. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3). 6 18. Maakohtu hinnangul kohaldub ülal refereeritud mõttekäik ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses juhul, kui süüdimõistetu ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks vajaliku materjali kohtule pärast

§-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist sõltumata süüdimõistetu tahtest. Samuti on Riigikohus leidnud, et süüdimõistetu soovimatus vanglast ennetähtaegselt vabaneda ei õigusta vangla taotluse läbi vaatamata jätmist, vaid süüdimõistetu arvamus on üksnes menetlusosalise seisukoht, millega kohus on seotud kohtumääruse põhjendamise kohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2018. a määrus nr 1-14-10087, p-d 21 ja 23). Kuna eelnevast tulenevalt pole süüdimõistetul võimalik ennetähtaegse vabastamise küsimuse menetlemisel tekkivaid menetluskulusid vältida, tuleb need jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7