← Eesti

3-21-65/2

Obsah (5)§ 1361§ 130§ 40§ 96§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-65 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagav

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). 4.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

5.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva vastutusmenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

  1. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmine, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s
  2. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
  3. Kontrollinud MTA 11.01.2021 taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab

1 § 136 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks asjakohased selgitused ja tõendid (sh XXXXXXXXXXXXX OÜ-le 23.07.2020 koostatud maksuotsus ja asjaomane kontrolliakt). 2

(4)3-21-65 9. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-191178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

10. Maksuhalduri 23.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051527-32 on tuvastatud XXXXXXXXXXXXX OÜ maksukohustus 39 192,02 eurot. Maksukohustus on seotud maksustamisperioodidega august kuni detsember 2019 (käibemaks) ning september kuni detsember 2019 (tulumaks), mil XXXXXXXXXXXXX ainukeseks juhatuse liikmeks oli X. Seega oli tulenevalt

§-st 8 X kohustuseks tagada ka maksustamisperioodil august kuni detsember 2019 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kohus nõustub maksuhalduriga, et XXXXXXXXXXXXX OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja XXXXXXXXXXXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1; taotluse p 3, lk 4-5).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksuhaldur nõuab XXXXXXXXXXXXX OÜ endiselt juhatuse liikmelt X menetluse käigus sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal. 11. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et XXXXXXXXXXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi (vt taotluse p 8, lk 6-7). Kohtule esitatud andmete kohaselt ei kuulu äriühingule ka registervara ning maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal on alust arvata, et XXXXXXXXXXXXX OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga (vt taotluse p 8, lk 7).

  1. Maksuhaldur on usutavalt põhistanud taotlust osas, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine X tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (taotluse p 4, lk 5-6). XXXXXXXXXXX OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolud annavad alust kahtlustada, et äriühing vältis maksukohtusi teadlikult. Sellel ajal oli äriühingu tegevuse korralduse kohustus juhatuse liikmel X. Maksuhalduri esitatud info annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud X tegevusega. Seega võib eeldada, et X puudub soov ka isiklikult äriühingu maksukohustust tasuda. MTA poolt analüüsitud asjaoludest nähtub, et X sissetulekute arvelt vastutuskohustuse täitmine tõenäoliselt võimalik ei ole. Nimetatut arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et X võib talle kuuluva kinnisasja võõrandada. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.
  2. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et praeguses asjas ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise.

Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud MTA 23.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051527-32, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg. 3

(4)3-21-65
  1. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming sobiv ja proportsionaalne meede taotletava eesmärgi saavutamiseks. Hüpoteegi seadmine ei takista X igapäevatoimingute tegemist ega riiva seega ebaproportsionaalselt tema omandiõigust. Puudutatud isikul säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik MTA-ga kokku leppida kinnisasja käsutamise tingimustes. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid õigustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Praegusel juhul ei ole nimetatud avalikku huvi võimalik muul viisil kaitsta. See tähendab rakendada mõnda muud puudutatud isikut vähem koormavat meedet, mis aitaks tagada tulevikus tehtava vastutusotsuse sundtäitmise võimalikkust.
  2. Kohtu hinnangul on hüpoteegi seadmine summas 47 581,30 eurot põhjendatud. Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas 3263,98 eurot (s.o 2592 eurot kohtutäituri tasu + 671,98 eurot täitmiskulude katteks) ei saa pidada ülemääraseks. MTA-l on õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluse esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks. Seega ei ole tegemist nõude ületagamisega. X on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 44 317,32 euro suuruse tagatise esitamisel.
  3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotlus hüpoteegi seadmiseks X kuuluvale kinnisasjale olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitmiskulude tagamiseks on proportsionaalne ning põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
  4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 47 581,30 eurot X omandis olevale kinnisasjale aadressil XXXXX tn X-XX, XXXXXX alevik, XXXXX-XXXXX vald, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXXX). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.