← Eesti

3-21-96/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Anu Maria Brenner 18. jaanuar 2021, Tallinn 3-21-96 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagav

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (

§ 1361lg 1).

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

5.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 29.10.2020 korraldusega nr 12.2-3/053961-1 (taotluse lisa 1)

  1. aasta augusti käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ja käibemaksu ning muude maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil jaanuar kuni august
  2. Lisaks alustas MTA 01.12.2020 korraldusega nr 12.2-3/054287-1 ettevõtlusega tegelemise 2

(5)3-21-96 kontrolli KMS tähenduses perioodil 01.09.2020 kuni korralduse täitmise tähtpäevani ning maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil september kuni oktoober
  1. Kohtule esitatud taotluses asus maksuhaldur seisukohale, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse (maksu) määramine kogusummas 7936,49 eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline. Taotluses (vt taotluse p 2) ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.
  2. Esitatud selgitusi ja tõendeid arvestades nõustub kohus maksuhalduriga, et tõenäoliselt on ühingu eesmärgiks olnud alusetute tagastusnõuete tekitamine ning kõik asjaolud kogumis viitavad maksupettusele. Vaatamata maksuhalduri korduvale vastutulekule (dokumentide esitamise tähtaja pikendamine jms) ei ole ühingu juhatuse liige esitanud KMD-de aluseks olevaid dokumente. Ühingu pangakontole laekunud raha on edasi kantud ainukese juhatuse liikme isiklikule pangakontole (vt taotluse p 2 alapunkt 2 ja seal viidatud tõendid). Tõendeid kogumis hinnates ei saa MTA kahtlust ettevõtluse puudumise osas pidada alusetuks. Kohtu hinnangul toetab MTA hinnangut võimaliku maksupettuse osas ka teiste X seotud juriidiliste isikute maksukäitumine. On väheusutav, et mitmel mittetulundusühingul tekib pikemal perioodil regulaarselt samas suurusjärgus tagastusnõudeid. Põhjendatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et kohe pärast maksukontrollide alustamist maksustavat käivet ja sisendkäibemaksu enam ei deklareeritud (vt taotluse p 2 alapunktis 8 esitatud selgitust). Ka kõik muud taotluses väljatoodud asjaolud toetavad MTA seisukohta.
  3. Kohtu hinnangul on usutav, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 12.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
  3. Põhjendatud kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.
  4. MTA on selgitanud, et esitades valeandmetega KMD-d, on ühing toime pannud maksupettuse. Ühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid, mistõttu puudub MTA-l ülevaade isiku varadest ja kohustustest. 07.01.2021 seisuga oli ühingu arvelduskonto saldo 0 eurot. Kuivõrd perioodil 01.09.2020-07.01.2021 ei nähtu kontolt tehingute tegemist, on vähetõenäoline, et ühingul tekiks piiavalt vaba raha, et võimalikku maksukohustust tagada. 3

(5)3-21-96 Lisaks on ühingu senist käitumist eeldades vähetõenäoline, et juriidiline isik tasuks tulevikus määratavad maksukohustused.
  1. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid viitavad võimalikule maksupettusele. Sellises olukorras ei ole välistatud, et maksukohustuslane asub ka tulevikus maksukohustusest kõrvale hoidma. Seda järeldust toetab ka ühingu ainukese juhatuse liikmega seotud teiste juriidiliste isikute maksukäitumine (vt taotluse p 2 alapunkt 8). Arvestades taotluses viidatud asjaolusid ning esitatud tõendeid kogumis, peab kohus usutavaks, et tulevikus määratava maksukohustuse täitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
  2. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-28-13 p-s 13 märkinud, et võimalik on arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude tuvastamine), maksuhalduri poolt aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) kui ka ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid.
  3. Maksuhaldur on taotluses palunud luba aresti seadmiseks ühingu ettemaksukontole ühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses (993,17 eurot) ning aresti seadmiseks ühingu ettemaksukontole kokku 7936,49 euro ulatuses.
  4. Taotluse lisast 3 (KMD 01-11.2020) nähtub, et võimalik maksukohustus kokku on 7936,49 eurot ning see hõlmab ka
  5. a augusti KMS enammakset/tagastusnõuet (s.o 993,17 eurot). Seega mõistab kohus MTA taotlust viisil, et MTA taotleb ühingu ettemaksukonto arestimist 7936,49 euro ulatuses.
  6. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne meede. Tegemist on vajaliku meetmega, kuna maksukohustuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Maksuhaldur on kaalunud teiste

§ 130

lg 1 nimetatud täitetoimingute sobivust ja leidnud õigesti, et teised täitetoimingud ei taga maksukohustust piisavalt. Ühingul puudub muu registervara (väärtpaberid, sõidukid, laevad). Seejuures on ettemaksukontole aresti seadmine üheks kõige vähem riivavamaks, kuid sellele vaatamata tõhusamaks, täitetoiminguks. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isegi kui maksumenetluse käigus selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkub ettemaksukonto arestimisel raha tagastamine üksnes edasi. Ühingul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 7936,49 euro suuruse tagatise esitamisel.

  1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotlus XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Ühingu ettemaksukonto arestimiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX Ühingu ettemaksukontole arest summas 7936,49 eurot. 4

(5)3-21-96 (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.