Obsah (6)

§ 130§ 127§ 128§ 134§ 1043§ 1045

lov Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Prokurör Kelly Kruusimägi, Katrin Paesoo Kaitsja Alar Neiland Arutas 20. jaanuaril, 10., 15., 19. veebruaril 2021 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldme

§ 130

lg-st 1 lähtudes tuleb kannatanule hüvitada tema tervise kahjustmisest või talle kehavigastuste põhjustamisest tingitud põhjendatud ravikulud täiest ulatuses (RKKKo 3-1-131-13 p 12). Kannatanu on pidanud kandma kulusid nii ravimitele, taastusravile kui ka 11 igapäevaseks hakkama saamiseks vajalike inimeste palkamiseks. Hagi avalduse kohaselt on kannatanu peale kehavigastuste tekitamist pidanud kandma järgnevad kulud:

1. Tervisesalong YY - Füsioteraapia, massaaž. 89€
2. Kulud ravimitele 97,89€
3. Terapeudi kliinik RB - Hiina meditsiin, nõelravi. 566,50€
4. Koristamise teenuse aadressil xxxx 240€
5. S erakliinik füsioterapeut 45€
6. Psühhiaatri konsultatsioon - 115€
7. Toidu kohale toimetamine pereliikme ettevõttest. 175,38€ XX nõuab tulevikus tekkivate kulude hüvitamist, seoses sellega, et XX ootab järjekorras, et minna taastusravile SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusesse. Kuna XX kannatab tõsiste tervise kahjustuse käes ning ta igapäevane hakkama saamine on raskendatud ning vajab kõrvalist abi igapäevaste toimetuste juures oli kannatanu sunnitud peale kehavigastuste tekitamist palkama enda koju koristaja. XX oli enne kehavigastuste tekitamist töövõimeline isik, kellel oli oma ettevõtte Hispaaniasse ning ta soovis tulevikus müüa seal mööblit. XX oli registreerinud ettevõtte, mille registreerimine maksis 750€. XX soovis minna oma sünnipäeva puhul, mis oli 12.05.2019, Hispaaniasse Barcelonasse jalgpalli võistlust vaatama ning ta oli ostnud pileti maksumusega 176.50 eurot ning broneerinud ja teinud ettemaksu ööbimiskoha kohta (AirBnb-s) 324.50 eurot. XX selgitas, et varaline kahju koosneb esitatud dokumentidest. Oli töövõimetuslehel, hetkel 100 % töövõimetu, on läbinud taastusravi, taastas käte ja jalgade normaalset liikumist, peaaju funktsioone. Ei suuda normaalselt käia ja ei tunne keha paremat poolt alates haiglas teadvusele tulekust. Oli oma firma, kus tegeles turistide teenindamisega A OÜ-s, mille tegevus on hetkel peatunud. Olid lepingud Hispaaniaga, hakkas õppima hispaania keelt. Tahtis avada Barcelonas esinduskaupluse. Ei saa iseseisvalt liikuda, ei suuda mõelda nagu varem, ei suuda midagi teha. Probleemid mäluga ja probleemid oma mõtete väljendamisel. Tarvitab ravimeid. YY oli nõelravi protseduurid, et taastada tundlikus käes ja jalas, ei mäleta mitu korda seal käis. Ostetud retseptiravimid olid seotud unega. Enne rünnet unega probleeme ei olnud. Antidepressandid määrati suvisel ajal
8. TA oli erimassaaž, et taastada jalgade ja kätte liikumine. Graanulid olid vereringe taastamiseks ja üldise enesetunde taastamiseks. Puhastusteenused olid koristaja teenuste eest, kuna ise ei suuda seda teha. Ei saa kummardada, ega teatud liigutusi teha. S. erakliiniku arve maksis kannatanu kuigi arve väljastati poja nimele. M. kliinikusse pöördus neuroloogi juurde, arvel on teenustasu ja ravimite maksumus. Lk 117-121 teenust ei mäleta. 750 eurot on seotud A OÜ asutamisega ja arve avamise ja FIE-na registreerimisega Barcelonas. Jalgpallivõistlustele ei saanud minna aga kulud olid kantud, seepärast tahab hüvitamist. Raha kulub toiduainetele, ravimitele ja koristamisele 60 eurot kuus. Enne oli tema tegevus maksuvaba tegevus. Tervislik seisund on halvenenud, tasakaaluhäirete tõttu ei saa jalutuskäike teha. Igakuine sotsiaaltoetus 450 eurot töötukassast ja 45 eurot sotsiaalametist Apteegis käis poeg või tütar. Pensionile jääb maist
9. Tunnistaja X7 ütluste kohaselt oli isa Mustamäe haiglas 2 nädalat ja sealt viidi Kopli taastusravikeskusesse. Tol ajal oli isa ainult voodis. Taastusravis oli 1,5 kuud. Peale seda isa juba natuke liikus ja rääkis. Kodus hakkas tasapisi ise hakkama saama. Üks tüdruk käis regulaarselt koristamas. Pärast traumat ei saanud magada. Käisid terapeudi ja psühhoterapeudi juures. Proovisid tava- ja alternatiivmeditsiini meetodeid. Isa on enda jaoks avastanud spirituaalset maailma. Ravi eest maksis isa rahade eest, mis tal varasemast oli. Isa sai igakuiselt raha projekti eest. Tunnistaja omab toitlusettevõtet ja organiseeris isale toidu saamise nii, et isa ei peaks tasuma. Arved tasus tunnistaja ettevõte, kellele on sellega seoses kulu tekkinud. Isa töötas FIE autojuhina ja tegeles projektiga. A oli seotud autojuhi tööga. Autojuhi pool on 12 seotud turismiga, väikestele gruppidele ja peredele. Isa teenis ise ikka 2000 eurot kuus ja elas hästi. S kliiniku arve tasuti X6 rahade eest, mitte isa rahade eest. Hetkel elab isaga õde. Isa ei sõida enam autoga, ta parem käsi ei ole piisavalt taastunud ja parem jalg tudiseb all. Ise poes ei käi. Hetkel on isa rohkem toas. Isa oli umbes pool aastat tagasi Haapsalu rehabilitatsiooni keskuses. Psühhoterapeut määras diagnoosiks depressiooni ja antidepressandid olid seotud sellega. Õde tuli 2020 detsembris Rootsist Eestis. Vahepeal elas isa üksinda, koristaja käis kord kuus. Tunnistaja X6 ütluste kohaselt sai isaga juhtunust teada 10 päeva hiljem venna käest. Elab juba 20 aastat Rootsis. Tuli ja oli Eestis 2-3 nädalat. 2019 augustis tuli Eestisse tagasi. Isa kirjutati siis koju. Oli Eestis kuu aega ja elas isa juures. Isa oli võimeline käima, aga võis tasakaalu kaotada. Isa püüdis teha kõike ise. Kord kuus käis koristaja. Söömine ja muu tegevus raskendatud. Parem pool toimis halvasti. Vend tegeles isa nõelraviga. Arstid ütlesid, et ei ole garantiid endise seisundi saamiseks. Isa hakkas aru saama, et ei saa enam endist seisundit. Isal oli raske WC-s käia, probleemid tasakaaluga, külmatunne ja ei tunne keha paremat poolt. Ta ei tunne, et teeb ise sammu parema jalaga. Parema käega asju haarata, hambaid pesta ei saa. Palkasid koristaja. 2020 oktoobrist on Eestis, elab isa juures. Suvel lootis paremuse poole, aga praegu on kõik halvemuse poole. Isa ei maga peaaegu üldse. Kuna elab Rootsis, on Eestis lühiajaliselt käinud. Isa ei ole 5 kuud üldse väljas käinud, kardab kukkuda. Tütar toob poest toitu. Vend müüs isa auto ära. Pärast traumat pole isa rooli istunud. Isa istub päevad läbi ja depressioonis. Süüdistatav tunnistas kannatanu tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmise nõude osas osaliselt. Tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. XX taotles süüdistatavalt välja mõista kuni pensioniea saabumiseni igakuiste maksetena 350 eurot kuus seoses sissetuleku kaotuse ja igapäevase hoolduse vajadusega. Süüdistatav sellega nõus ei olnud. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada varasemate aastate tuludeklaratsioonid, mille põhjal saaks kohus hinnata XX võimalikku sissetuleku kaotust, XX vastavaid dokumente ei esitanud. XX ütlustest nähtub, et ta ei saa tõendada varasemat igakuist 1500 eurost sissetulekut. Äriühingust töötasu ei saanud enne sündmust. Enne sündmusi ei olnud pidevalt palka saanud. Oli iseenda peremees. Tegeles ettevõtlusega maksuvaba tegevus, ei deklareerinud. Raha tuli varasemast tegevusest. Arvestades, et kannatanu poolt nimetatud OÜ A registreeriti alles aprillis 2019 s.o üks kuu enne sündmusi, ei olnud kannatanul kõnealuse äriühingu kaudu võimalik eelnevalt tulu teenida. Eeltsiteeritud kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et kannatanu ei ole ametlikult oma tulusid deklareerinud. Samuti ei ole kohtule esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid kannatanu sissetulekuid enne vahejuhtumit. Seega on kannatanu ja tunnistaja X7 väited XX ametlike sissetulekute kohta paljasõnalised, mida ei kinnita ükski tõend. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 11 kohaselt on õigus vanaduspensionile 1957 aastal sündinud inimesel 64-aastaseks saades. Seega tekib XXl õigus saada vanaduspensioni alates 12.05.2021 Kannatanu puhul oli 2019 aastal tegemist pensioni eale läheneva tööealise meesterahvaga, kel oli võimalik teenida ametlikku sissetulekut. Ametlikud sissetulekud kajastuvad MTA andmetes. Kannatanu ei ole esitanud kohtule dokumente, millest nähtuks tema igakuine väidetav sissetulek 1500 eurot kuus ja et sellelt sissetulekult oleks tasutud seaduses ettenähtud maksud. Kannatanu kinnitas, et saab töövõimetustoetust 450 eurot ja sotsiaaltoetust 45 eurot kuus. Eesti Töötukassa otsus kinnitab, et kannatanule on seoses puuduva töövõimega määratud töövõimetustoetus ühe kalendripäeva eest 13,79 eurot s.o ca 413 eurot kuus kuni pensionieani 13 11.05.
10. Seega on kannatanul süüteo järgselt alates 10.07.2019 olnud olemas igakuine sissetulek. Hagiavaldusest ega kohtuistungil antud ütlustest ei selgu, millega seoses tekivad kannatanul tulevikus kulud summas 350 eurot kuus ja need kulud on sellised, mis kestavad üksnes pensioniea saabumiseni. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et need kulud on igapäevase hoolduse kulud. Samas selgus tunnistajate ütlustest, et alates oktoobrist aitab kannatanut igapäevaselt tema tütar, kes elab temaga koos. Tunnistaja X7 ütlused kinnitavad, et hagis osutatud Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses on kannatanu juba viibinud ja sellega seotud kulusid kannatanu ise ei kandnud. Kui kannatanu soovis tuleviku ravi- ja/või hoolduskulude hüvitamist, tulnuks esitada nende kulutuste kalkulatsioon. Hagiavalduses ei ole välja toodud ka ühtegi argumenti ega põhjendust, kuidas on võimalik järeldada, et kuni pensionieani võiksid olla kannatanu igakuised ravi- või hoolduskulud 350 eurot. Selliste tõendite ja asjassepuutuvate argumentide puudumisel ei ole kohtul võimalik hinnata selliste kulude prognoositavust taotletud summas 350 eurot kuus ja selles osas kannatanu hagi rahuldada. Arvestades kõike eeltoodut ja ka asjaolu, et kannatanu ei ole, vaatamata kohtu ettepanekule, tõendanud endal varasemate sissetulekute olemasolu, s.t kannatanu ei ole tõendanud, et tema igakuine seaduslik sissetulek oli enne maid 2019 suurem kui hetkel saadav töövõimetustoetus, puudub kohtul alus mõista välja kannatanu kasuks taotletud igakuised maksed kuni pensionieani ja hagiavaldus jätta selles osas rahuldamata. Kannatanu taotleb mittevaralise kahjuna 10000 eurot. Süüdistatav vaidles summa suurusele vastu ja palus kohtul mõista välja õiglane summa. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 366 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust".

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Vastavalt

§ 128

lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist V.Gavrikovi süü KarS § 118 lg 1p1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja kriminaalasjas on tõendatud kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et tegemist oli õigusvastase käitumisega

§ 1045

lg 1 p 2 alusel ning süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse 14 tekitamisega. V.Gavrikovi õigusvastase käitumise tulemusena on kannatanu XX saanud tervisekahjustusi ning kehavigastusi. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud

§ 1045lg 2 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist.

Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus.

§ 134

lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et XX väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et kannatanul XXl on tekkinud tervisekahjustused. Ekspertiisiaktist nähtub, et XXl esines peaajupõrutus koos ajusisese verevalandusega vasakus suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga, mõlema kiiruluu murd murrujoone ulatumisega kuklaluule ning nahaalused verevalumid otsmikul ja vasaku silma laugudel. Tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. 07.06.2019 ekspertiisiaktis on märgitud ka, et kannatanu ei ole oma füüsilise seisundi poolest võimeline osalema kohtueelses menetluses ega kohtus vähemalt kuue kuu jooksul. 15 Nimetatud vigastused kinnitavad, et kannatanule pudeliga pähe löömise käigus tekitatud tervisekahjustused olid nii tõsised, et kannatanu normaalne elukorraldus s.h liikumine ja kõne oli oluliselt häiritud vähemalt kuus kuud. Tunnistajate X7 ja X6 ütlused kinnitavad, et XX normaalne elukorraldus on mingil määral häiritud siiani. Eelkõige on see seotud tasakaalu nõudvate toimingute ja tegevustega. Kannatanu ja tema lapsed selgitasid, et kannatanu vajab abi igapäevaselt kõiges, ei suuda toitu valmistada, ega koristada. Hetkel aitab tütar, aga ta sõidab varsti ära. Kannatanu moraalse kahju nõue on seotud tema füüsilise seisundiga, probleemid tasakaaluga, unega. Kõik probleemid, mis on seotud mõttetegevusega, kogu keha funktsioneerimisega, kuna keha ei funktsioneeri normaalselt. Eesti Töötukassa otsusega on XXl tuvastatud puuduv töövõime 10.07.2019 kuni vanaduspensionini. Nimetatud asjaolu, kinnitab, et löökide tagajärjel saadud tervisekahjustused mõjutavad kannatanu elukorraldust veel pikemat aega ja ta ei ole võimeline tööl käima. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kannatanu on tõendanud nii endal löökide tagajärjel tervisekahjustuse tekkimist kui ka tervisekahjustuste negatiivset mõju senisele elukorraldusele. Asjaolu, et löökide tulemusel tekkinud tervisekahjustuste tõttu määrati kannatanule puuduv töövõime kuni pensionieani, kinnitab, et kannatanule tekitati sellised pöördumatud tervisekahjustused, mille paranemise prognoosi ei ole või on vähetõenäoline, mistõttu tema tervislik seisund ei vasta enam keskmisele vanemale meesterahvale esitatavatele nõuetele. On eluliselt usutav, et tervisliku seisundi tõttu puuduva töövõime tuvastamine, tähendab ka üldist elukvaliteedi langust võrreldes selle perioodiga, kui kannatanul selliseid tervisekahjustusi ei esinenud. Kohtu hinnangul tähendab eelpool toodu, et kannatanul on kehavigastustest ja tervisekahjust tulenevalt elukvaliteedi oluline langus, sest raskendatud on olnud ka igapäeva toimingud (n liikumine, rääkimine). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et „Kolleegium on

1. detsembri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 (RT III 1997, 4, 39) ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada“. Samuti on riigikohus märkinud, et moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Kohtupraktikas on näiteks tsiviilasjas 2-12-24958 mõistetud bussis kukkunud ja seljavigastusi saanud naisele mittevaralisekahju hüvitisena välja 15000 eurot. Kriminaalasjas 1-11-12390 mõisteti tõsiste jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20000 eurot. Harju Maakohus on lahendis nr 1-16-128 liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju katteks välja mõistetud 9500 eurot. Kannatanul oli peale liiklusõnnetust on raskendatud igapäevane ja normaalne elutegevus ning jõukohase töö leidmine (kannatanu käib taastusravis ja psühholoogi juures, kannatanul esinevad terviseprobleemid nagu pearinglus, vilin kõrvus).
3. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 20182020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt oli kõikide menetlusliikide lõikes suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Suurim hüvitis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-7683, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks seoses süüdistatava tegevuse tagajärjel löögi saanud silmast nägemise täieliku kaotamise tõttu. Sarnaste asjaoludega olukorras on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-8374 mõistnud välja kohtu 16 äranägemisel 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kuulmislanguse korral on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-11144 pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 1 500 eurot. Osalise halvatusega seoses on maakohus rahuldanud lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-3791 9 500 euro suuruse nõude osaliselt 3 500 euro ulatuses. Nägu oluliselt moonutavate vigastuste korral on maakohus lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-465 mõistnud välja ka 23 000 suuruse hüvitise, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mõistliku hüvitise suuruse osas ja mõistis ise välja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju summa määramisel arvestab kohus lisaks senisele kohtupraktikale ka kannatanu XXle tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid, tegemist oli süüdistatava poolt teadlikult kannatanu löömisega (mitte ettevaatamatusest juhtunud õnnetusega), ning süüteo raskust, samuti süüdistatava majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et süüdistatava sihilikust tegevusest s.t löömisest tekitatud tervisekahjustuse puhul on samade tervisekahjustuste puhul põhjendatud suurema mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistmine kui ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuse puhul. Kannatanu puhul on tegemist vanema meesterahvaga, kelle pensioniiga saabub mais
4. Süüdimõistetu puhul on tegemist samuti pensioniealise meesterahvaga, kelle sissetulekuks on pension ning kelle vanus ja tervislik seisund ei pruugi võimaldada tal enam töötamist ja piisava sissetuleku hankimist kõigi tema vastu esitatud nõuete hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on Viktor Gavrikovilt välja mõista kannatanu XX kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 6600 eurot. XX palub tsiviilhagis hüvitada seoses kuriteoga tekkinud otsene varaline kahju summas 2579.
5. Süüdistatav võttis hagi varalise kahju nõudes osaliselt omaks ja vaidles vastu üksnes arve hüvitamisele, mis on väljastatud X7 nimele. Muus osas varalise kahju hüvitamise nõudele vastu ei vaielnud. X7 nimele on väljastatud S. erakliiniku arve füsioteraapia eest summas 45 eurot ja R&N arved kätte toimetamise teenuste eest summades 9.48, 43,36 ja 138.67 eurot kokku 191.51 eurot. Hagiavalduse kohaselt on R&N arved kätte toimetamise teenuste eest palutud välja mõista summas 175.
6. Kuigi kannatanu kinnitas, et tema tasus poja tasutud arve, kinnitas X7 kohtuistungil, et tema tasus S. erakliiiniku arve ja isale sellega seoses kahju ei tekkinud. Kannatanu ei osanud lk 117-121 arvete kohta midagi öelda. X7 kinnitas, et tema nimele väljastatud arved tasuti äriühingu poolt ja kannatanule nende arvete tasumisega seoses kulutusi ei tekkinud. Seega nende summade tasumisega, millele süüdistatav vastu vaidles, kannatanule XXle reaalselt kahju ei tekkinud, kuna isik ei ole neid arveid tasunud, mistõttu ei kuulu hagiavalduses toodud nõuded summas 45 eurot ja 175.38 eurot süüdistatavalt väljamõistmisele ja selles osas jääb hagi rahuldamata. Süüdistatav Viktor Gavrikov ei vaielnud vastu tsiviilhagile varalise kahju nõudes ülejäänud arvete osas, mis teeb summaks 2359.39 eurot ja võttis tsiviilhagi selles summas kohtuistungil omaks.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Viktor Gavrikovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt välja mõista XX kasuks summas 2359.39 eurot . 17 Juhindudes KrMS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viktor Gavrikov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Viktor Gavrikov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2019-06.05.2019 s.o 2 päeva. Välja mõista Viktor Gavrikovlt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1519.20 eurot ja ekspertiisikulu 255 eurot riigituludesse Kohustada Viktor Gavrikovi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 269.51 eurot. Menetluskulud kogusummas 3234.20eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700007930. Selgitusena võib märkida „Viktor Gavrikov, kriminaalasi 1-20-7655, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 399 eurot riigi kanda. Välja mõista Viktor Gavrikovilt kannatanu XX ( xxxxxxxxxx Swedbank AS ) kasuks mittevaralise kahju hüvitiseks 6600 eurot ja varalise kahju hüvitiseks 2359.39 eurot. Ülejäänud osas jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Proovid, mikrosiilijäljendid, klaasmaterjalist kauss, šampusepudel (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 25.02.2021 18 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Ester Esvald Rein Frolov 19