KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi V.Z. (pankrotis) pank

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja (registrikood) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. PlusPlus Capital AS

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata V.Z. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Usaldusisikul (V.Z.) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. märtsil) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
4. V.Z. esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.10.2021, järgnev 01.04.2022, jne.
5. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt 2/10 Tsiviilasi 2-20-3326 avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; E.T. kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas XX.XX.XXXX . a määrusega välja V.Z. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. 18.12.
2. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 22.12.
3. a määrusega.
4. 06.04.
5. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1.) Kinnitada lõpparuanne V.Z. (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada V.Z. (pankrotis) pankrotimenetlus. 2.) Kinnitada V.Z. (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud 118 eurot V.Z. (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. 4.) Määrata pankrotihaldur Anne Tammeri tasuks 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot), mis hüvitada pankrotivara arvelt. Tasu maksta Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. 5.) Vabastada pankrotihaldur Anne Tammer pankrotihalduri kohustustest V.Z. (pankrotis) pankrotimenetluses. 6.) Algatada V.Z, isikukood XXX, suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 7.) Jätta V.Z, isikukood XXX, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada V.Z, isikukood XXX, ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
6. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 27.03.
7. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda V.Z. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE
8. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise hetkel XX.XX.XXXX oli võlgniku arvelduskonto saldo XXX eurot. 3/10 Tsiviilasi 2-20-3326 Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekud (neto) olnud alljärgnevad: Väljamakse tegija väljamaksed kokku € S. (XXX) E.E.O. (XXX) E.T. (XXX) S. (XXX) Maksu- ja Tolliamet (XXX) kokku 1 234,44 2 178,98 804,37 455,65 472,45 5 145,89 Tulenevalt TMS §-s 131 ja §-s 132 sätestatud piirangutest ning võlgniku ülalpeetavate laste arvust

§-s 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise

§ 123alusel tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole.

2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest

§ 146alusel tulenevaid nõudeid.

Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole. 2.3.Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele

§ 147alusel.

Elatisi või väljamakseid ei ole. 2.4.Massikohustused (

§ 148

) ja pankrotimenetluse kulud (

§ 150): Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX .a.

määrusega määratud ajutise halduri tasu 366,60 eurot (sh käibemaks) on hüvitatud haldurile riigivahenditest. Pangateenused on kokku 0,32 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud 118 eurot, mis on bürooteenused (9,84 eurot x 10 kuud + käibemaks). Bürooteenused hõlmavad bürooruumideja tehnika kasutamist, kulumaterjale, sideteenuseid seoses pankrotimenetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse kulude kandmist pankrotivara arvel reguleerivad

§ 146

, mille lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks mh pankrotimenetluse kulud, ja

§ 150

lg 1 p 5, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ka

§ 66

lg 1 esimese lause järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Seega on pankrotimenetluse kuludeks ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (Riigikohtu 23.03.2016.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-12-16). Pankrotimenetluse kulud (

§ 146

) kokku on 718,32 eurot järgmiselt: bürooteenused 118,00 pangateenused 0,32 pankrotihalduri tasu 500,00 käibemaks halduri tasult 100,00 kokku 718,32 4/10 Tsiviilasi 2-20-3326 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) V.Z.

(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud, sest selleks ei jätku pankrotivara. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Käesolevas pankrotimenetluses pandiesemeid ei olnud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutel saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole.

Teistelt isikutelt ei ole vara saada. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg.

2 p. 6) Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku arvelduskontol 0 eurot. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikule laekunud raha hoitud võlgniku arvelduskontol Swedbank AS-is. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg. 2 p. 7) Võlausaldaja (registrikood) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. PlusPlus Capital AS

§ 162lg.

2 p. 8) Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud. Pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg.

2 p. 9) Käesolevas pankrotiasjas kohtukulusid ja ajutise halduri kulutusi ei ole. Pankrotihalduri tehtud vajalikke kulutusi on käsitletud lõpparuande punktis 2.4. 10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg.

2 p. 10) 10.

1. Pankrotihaldur avaldas 18.03.2021.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku teate ja kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku 24.03.2021.a. algusega kl. 16:
2. Võlausaldajate üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) pankrotihalduri ettekanne pankrotimenetluse kohta; 2) pankrotimenetluse lõpparuande tutvustamine, pankrotimenetluse lõpetamisega seonduva otsustamine, mh pankrotihalduri vajalike kulutuste kinnitamine ja ettepaneku tegemine pankrotihalduri tasu osas; 3) usaldusisiku määramata jätmise otsustamine ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi; 4) kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. 5/10 Tsiviilasi 2-20-3326 Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

§ 81lg.

1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuna koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat, siis oli võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimetu ega saanud otsustada päevakorras olevaid küsimusi. 10.2. Pankrotihaldur leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on võlgnikule selgitanud, et võlgniku kohustused ei lõpe pankrotimenetluse lõpetamisega. Samuti on pankrotihaldur selgitanud kohustustest vabastamise menetluse põhimõtteid, selles menetluses võlgniku kohustustest vabastamist ja usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur saatis võlgnikule tutvumiseks väljavõtte pankrotiseaduse 11.peatükist ja pankrotimenetluse lõpparuande. Võlgnik on haldurile avaldanud, et tema on nõus täitma usaldusisiku kohustusi. 10.3.

§ 176lg.

2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlausaldaja K.P. tunnustatud nõude summas XXX eurot aluseks on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsus kriminaalasjas nr. XXX, millega võlgnikku kohustati heastama K.P. kuriteoga tekitatud kahju 450 eurot. 10.4. V.Z. on abielus R.Z. (pankrotis). R.Z. XX.XX.XXXX(tsiviilasi nr. XXX). Võlgnikul on XXX (ülalpeetavat): XXX M.Z, isikukood XXX; XXX Z.M, isikukood XXX; XXX M.I.Z, isikukood XXX. (pankrotis) pankrot kuulutati välja 11.

§ 65

lõikes 12 on sätestatud, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Käesolevas pankrotiasjas on laekunud kokku 718 eurot, mille järgi oleks

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär 143,60 eurot (lisandub käibemaks), mis ei vasta halduri töö mahule kogu pankrotimenetluse läbiviimisel. Kuna halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht on väike, taotleb haldur tasu määramist

§ 65lg.

12 ja § 23 lg-te 1-3 alusel. Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi 15,75 t. tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiteate koostamine, võlausaldajate e-posti aadresside väljaselgitamine ja pankrotiteate edastamine võlausaldajatele (0,75 t); võlgniku Swedbank AS arvelduskonto kasutamise õiguse ja internetipanga vormistamine (0,5 t); järelepärimiste tegemine, ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, võlgnikule pankrotimenetluse, sh tema kohustuste, selgitamine, koosoleku protokolli koostamine ja esitamine kohtule (2,5 t); võlgniku sissetulekute laekumiste korraldamine võlgniku kontole, igakuiselt võlgniku sissetulekute kontrollimine ja sissetulekutest kinnipidamiste tegemine seaduses sätestatud ulatuses, võlgnikule arestimisele mittekuuluva raha ülekandmine (2,5 t); võlausaldajate nõudeavalduste registreerimine, nõuete kontrollimine, teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli koostamine, jaotusettepaneku koostamine ja vastava teate avaldamine (4 t); võlgnikuga suhtlemine seoses pankrotimenetlusega, võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse, selles menetluses võlgniku ja usaldusisiku kohustuste selgitamine (1,5 t); pankrotivara müügi korraldamine (1,75 t); teate avaldamine ja 24.03.21 võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine, protokolli koostamine (0,25 t); lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele tutvumiseks (2 t). 6/10 Tsiviilasi 2-20-3326 Vastavalt

§ 23lg-le 3 on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot, millele lisandub käibemaks.

Pankrotivara arvel on võimalik maksta halduri tasu 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot. Seepärast taotleb pankrotihaldur tasu määramist pankrotivara arvel summas 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot). Suuremas ulatuses ei ole halduri tasu maksmine pankrotivara arvel võimalik. 12. Vastavalt

§-le 162 lg. 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384). Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on võtnud kergekäeliselt laenu, arvestamata, et ta ei suuda võetud kohustusi oma sissetulekute arvel täita. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 1.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 3 tähenduses muu asjaolu.

3. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Anne Tammer pärast V.Z.

(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu ning kulud 4. Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. 5.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 6.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab 7/10 Tsiviilasi 2-20-3326 kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 7.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

8.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

1. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast (pankrotivarasse on laekunud 718 eurot, millelt halduri tasu oleks 143,60 eurot, mis ei vasta halduri töö mahule). Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 15,
2. Halduri tunnitasu on 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades töötunde ning halduri tunnitasu oleks halduri tasu summas 1512 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb aga tasu määramist summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku koos käibemaksuga 600 eurot, kuna pankrotivaras pole rohkemaks vahendeid. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜle Advokaadibüroo Tammer & Tammer.
3. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Anne Tammeri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku koos käibemaksuga 600 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Advokaadibüroo Tammer & Tammer, mille kaudu haldur tegutseb. 11.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Anne Tammer palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 118 eurot, sh käibemaks. Kulud kujutavad endast bürooteenuseid. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Anne Tammeri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 118 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 12.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. V.Z. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 11.05.
2. Avaldus kohustest vabastamise menetluse algatamiseks on lisatud ka halduri poolt esitatud aruandele (tl 55). Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Avalduses sisaldub ka nõusolek täita usaldusisiku kohustusi. 14. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille 8/10 Tsiviilasi 2-20-3326 esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole V.Z. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada V.Z. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku nõuete hulgas on ka kahju hüvitamise nõue summas XXX eurot, millest vastavalt

§ 176lg 2 ei saa vabaneda kohustustest vabastamise menetluse raames.

Siiski leiab kohus, et käesolevas asjas on võimalik algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning võimalik saavutada eesmärk – menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus. Kahju hüvitamise nõue moodustab väikese osa kõikidest nõuetest. Kui võlgnik vabastatakse ülejäänutest kohustustest, siis on tal võimalik nimetatud nõue rahuldada ka menetluse väliselt. Lisaks kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta ka kahju hüvitamise nõuet. 15.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku nimetada usaldusisikuks võlgniku ise.

1. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta
2. aprillil ja
3. oktoobril, esimene aruanne tuleb esitada
4. oktoobriks
5. a, järgnev
6. aprilliks 2022, jne. 17.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt V.Z. tööandjale, S.) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (V.Z.

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab V.Z.

kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. märtsil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 9/10 Tsiviilasi 2-20-3326 20.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 21.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 22.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 23.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 24.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 25.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 10/10