Kriminaalasi nr. 1-05-2306 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 29. jaanuaril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Virge Harak sekretär Rita Ratušnaja ringkonnaprokurör Külli

§ 209lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vara saamise pettuse teel.

AAA end süüdi ei tunnista. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et AAA täielikult tõendamist leidnud. süü on kohtuistungil Kriminaalasjas kogutud tõendid, s.o Tartu Maakohtu registriosakonnast väljastatud koopiad OÜ B.P. äritoimiku dokumentidest, näitavad, et AAA oli OÜ B.P. omanik ajavahemikus 14.02.

1. a. kuni 15.05.
2. a. (I kd, lk 68-93). 11.05.
3. a. kutsus ta end juhatuse liikme koha pealt tagasi, mida tõendab OÜ B.P. osanike üldkoosoleku protokoll nr 1-/V01 (I kd, lk 91). 15.05.
4. a. müüs AAA firma Andrei Smirnovile (ostu-müügileping I kd, lk 86-88) ja juhatuse liikmeteks said Andrei Smirnov ja Artur Polõn, kes vastava nõusoleku andsid juba 10.05.
5. a. (I kd, lk 85, 89, 90, 92, 93). Kohus on kriminaalasjas avaldanud tõenditena ka AS-st Hansapank väljastatud AAA e arvelduskonto nr XXX toimingute väljatrükid ning OÜ B.P. arvelduskonto nr XXX toimingute väljatrükid ning samuti koopiad avamis- ja kasutamisdokumentidest (I kd, lk 130-145). Kohus leiab, et alljärgnevate tõenditega kogumis, on täielikult tõendamist leidnud, et olles 11.05.
6. a. kutsunud end tagasi OÜ B.P. juhatuse liikme ametikohalt ning võõrandanud 15.05.
7. a. firma Andrei Smirnovile, ostis ta OÜ B.P. juhatuse liikmena esinedes AS-lt G.S.G. Oil 25.05.
8. a. 5000 liitrit kütust ja 31.05.
9. a. 6000 liitrit kütust. Kriminaalasjas on tõenditeks arve nr XXX ja arve nr XXX ning arvete juurde kuuluvad saatelehed. Arve nr XXX on väljastatud 25.05.
10. a. AS G.S.G. Oil poolt OÜ-le B.P. . Nimetatud arve alusel on müüdud osaühingule 5000 liitrit kütust A-95 kogusummas 47 250.- kr (I kd, lk 21). Nimetatud kütusekoguse üleandmist OÜ-le B.P. kinnitab kauba-transpordi saateleht nr 1364 25.05.
11. a. Kauba kättesaamise kohta andis saatelehele allkirja OÜ B.P. XXX K.K. (I kd, lk 22). Arve nr XXX on AS G.S.G. Oil poolt OÜ-le B.P. väljastatud 31.05.
12. a. ning sellest nähtuvalt ostis OÜ B.P. 6000 liitrit A-95 kütust kogusummas 56 700.- kr (I kd, lk 23). Kütusekogus anti kauba-transpordi saateleht nr 1393 alusel üle OÜ-le B.P. 31.05.
13. a. Osaühingu poolt allkirjastas saatelehe XXX E.V. (I kd, lk 24). AAA eitab täielikult 25.05.
14. a. ja 31.05.
15. a. kütuse ostmist AS-lt G.S.G. Oil. Kohus on seisukohal, et tema eitavad ütlused on ümber lükatud AS-s G.S.G. Oil töötanud Dmitri Tšerkassovi ja Kalmer Kõiviku ütlustega. Tunnistaja Dmitri Tšerkassovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt mäletab ta kindlalt, et 25.05.
16. a. ja 31.05.
17. a. käis AS G.S.G. Oil territooriumil kohapeal kütust ostmas AAA isiklikult. Kütuse ostmisel esines AAA juhatuse liikmena ning lubas kütuse eest kohe ka ära maksta. Tavaliselt, s.o umbes 80% juhtudest, käiski AAA kütust ostmas kohapeal ja vaid vahel harva tegi seda telefoni teel. AS G.S.G. Oil müüski nimetatud kuupäevadel AAA soovitud kütusekoguse, väljastades arved nr XXX ja XXX, millised anti AAA. Kütuse müümisel vormistatakse alati ka saatelehed, millised antakse kütust kohale viiva autojuhi kätte. Saatelehed I kd, lk 22 ja 24 tõendavadki seda, et OÜ B.P. on tellitud kütusekoguse kätte saanud. OÜ B.P. oli neile küll juba varem ostetud kütuse eest võlgu, aga kuna OÜ B.P. oli olnud n.ö hea klient, siis väljastasid nad kütuse ka seekord. Ta mäletab, et viimasel korral kütust ostes, käis AAA seal koos lapsega ja rääkis, et tal on maksmisega raskused ning ta ei suuda isegi lapsele puuvilja osta. Selle peale andis üks nende töötaja veel lapsele banaani. AAA jättis aga ka seekord kütuse eest maksmata ning nad ei saanud meest enam kätte ka telefonitsi ega leidnud teda kodunt. Registrite kontrollimisel selgus, et AAA ei olnud viimase kahe kütusekoguse ostmise ajal enam OÜ B.P. omanik ega juhatuse liige. Kokku jättis OÜ B.P. neile kütuse eest tasumata üle 400 000.- krooni. Tunnistaja Kalmer Kõivik on kohtuistungil kinnitanud Dmitri Tšerkassovi ütlusi selles, et kütuse ostmisel AS-st G.S.G. Oil esindas OÜ-t B.P. alati AAA . Ka 25.
18. ja 31.05.
19. a. käis AS-s G.S.G. Oil kütust ostmas AAA, kes esines jätkuvalt osaühingu juhatuse liikmena. Kuna AAA ostis kütust korduvalt ja OÜ B.P. oli n.ö hea klient, siis ei olnud vajadust iga kord kontrollida AAA juhatuse liikmeks olemist. Kütuse väljastasid nad samal päeval, s.o vastavalt 25.05 ja 31.05.
20. a., mida näitavad ka I kd, lk 21-24 asuvad arved ja saatelehed. 25.
21. ja 31.05.
22. a. ostetud kütuse eest neile raha aga ei laekunud ning kui nad püüdsid AAA ega ühendust saada, siis see neil ei õnnestunud. Sarnaseid ütlusi on tunnistaja andnud ka eeluurimisel 09.07.
23. a. (II kd, lk 98), lisades, et OÜ-l B.P. oli juba varasemaid võlgu AS-le G.S.G. Oil, aga viimastel kordadel kütust ostmas käies lubas mees võlad tasuda pangalaenust, mida pidi varsti saama. Avaldatud ütlustest nähtub ka, et AAA käis alati isiklikult kohapeal kütust tellimas. Kohtuistungil on tunnistaja eeluurimisel räägitut kinnitanud. Kannatanuna on kohtuistungil üle kuulatud AS G.S.G. Oil esindaja Toomas Kiisk, kes kinnitas, et 25.05.
24. aja 31.05.
25. a. kütust ostes, ei teavitanud AAA kedagi sellest, et ta ei ole enam 2 osaühingu liige. See selgus, kui nad hakkasid seoses tasumata arvetega AAA t taga otsima. Meest ei olnud aga võimalik kätte saada. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et OÜ B.P. jättis kokku tasumata AS-le G.S.G. Oil arveid 482 060 krooni eest. Seda tõendavad ka kohtuistungil kohtu poolt avaldatud tõendid, mis kriminaaltoimikutes paiknevad I kd, lk 11-20, 25 ja II kd, lk 64,
26. Samas on AS G.S.G. Oil esindaja Toomas Kiisk 07.07.
27. a. teada andnud, et aktsiaselts soovib AAA e vastu esitada tsiviilhagi summas 103 950.- krooni (II kd, lk 158). Sama nõude juurde on Toomas Kiisk jäänud ka kohtuistungil. Nimetatud kahju tuleneb arvetest nr XXX ja XXX. Asjaolu, et AAA jättis 25.
28. ja 31.05.
29. a. AS G.S.G. Oil kontoris kütust ostmas käies aktsiaseltsi töötajatele tahtlikult mulje, et ta tegutseb jätkuvalt OÜ B.P. juhatuse liikmena, näitab ka AS G.S.G. Oil juhataja Aleksandr Suštšovi poolt 27.11.
30. a. Tartu Politseiprefektuurile kirjutatud avaldus. Avaldusest nähtuvalt käis 25.05.
31. a. ja 31.05.
32. a. kütust ostmas just AAA. Osaühing oli aktsiaseltsile jätnud maksmata juba eelnevate arvete eest, kuid AAA lubas kõik arved tasuda hiljemalt 01.06.
33. a. AAA rääkis, et OÜ-l B.P. hakkab paremini minema ja töötajatel jäi mulje, et firma juhatuses ei ole mingeid muutusi. Nii väljastaski AS G.S.G. Oil kütuse OÜ-le B.P, kuid mingit raha neile ettenähtud ajaks ei laekunud. Kui töötajad hakkasid AAA t taga otsima, selgus, et meest ei ole võimalik kätte saada. Siis said nad teada, et AAA on oma osaluse firmas 15.05.
34. a. võõrandanud Andrei Smirnovile, kellega samuti ei olnud võimalik ühendust saada.
35. a. lõpupoole said nad AAA ega kontakti, kuid mees ei soovinud asja kohta midagi öelda. 19.11.
36. a. korraldas AAA OÜ B.P. edasimüügi Vladimir Hrebtukovile (I kd, lk 5-6). Kohus leiab, et eeltoodud tõendid näitavad, et AAA jättis teadlikult ja tahtlikult 25.
37. ja 31.05.
38. a. AS G.S.G. Oil töötajatele mulje, et ta on jätkuvalt OÜ B.P. juhatuse liige ning tal on õigus osaühingut esindada. Tegelikkuses ei olnud AAA aga enam OÜ B.P. esindamise õigust. Selliselt pettis ta AS-lt G.S.G. Oil välja 103 950.- krooni ulatuses kütust. Dmitri Tšerkassovi ja Kalmer Kõiviku ütlusi selles, et OÜ B.P. nimel tellis alati kütust AAA, kinnitavad ka OÜ-s B.P. töötanud Aire Haavisto ja K.K. . K.K. on kohtuistungil kinnitanud, et I kd, lk 22 asuv kauba-transpordi saateleht 25.05.
39. a. on tema poolt allkirjastatud ja tõendab seda, et OÜ B.P. sai AS-st G.S.G. Oil 25.05.
40. a. 5000 liitrit kütust. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka OÜ-s B.P. töötanud E.V, kelle ütluste kohaselt oli tema tööks tanklas kütuse tankimine, aruannete ja päevakokkuvõtete tegemine ning kütuse tanklasse vastuvõtmine. Ta kinnitab, et I kd, lk 24 asuvale kauba – transpordi saatelehele 31.05.
41. a. kirjutas alla tema ja võttis seega kütusekoguse ka vastu. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis näitavad, et kütuse tellimisega OÜ-le B.P. tegeles alati AAA , kes tellis isiklikult AS G.S.G. Oil territooriumil käies kütust ka süüdistuses märgitud ajal 25.
42. ja 31.05.
43. a. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 15.05.
44. a. võõrandas AAA väidetavalt OÜ-gu B.P. Andrei Smirnovile ja juhatuse liikmeteks said Andrei Smirnov ja Artur Polõn. Asjaolu, et AAA tegutses OÜ B.P. tegevuses aktiivselt ka pärast 15.05.
45. a., näitavad kohtu poolt järgnevalt hinnatavad tõendid. E.V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kogu tema OÜ-s B.P. töötamise ajal tankla omanikuks AAA . Mingil hetkel tutvustati talle Artur Polõni, aga ta ei tea, kellena mees tanklas töötas ja töö tanklas jätkus nagu ennegi. Samuti väidab tunnistaja, et kütust väljastati tanklast juunini ning kassaraha võttis alati välja AAA . Kellelgi teisel selleks õigust ei olnud. K.K. ütlustest nähtub, et ta töötas tanklas
46. a. augusti lõpuni ning kogu aeg oli tema ülemuseks AAA. Viimased kütusekogused müüdi juunis ja kütuse müügist laekunud raha võttis kassast välja alati AAA isiklikult. 3 Tunnistaja Aire Haavisto kohtus antud ütlused näitavad, et ta kuulis mingil hetkel küll, et osaühingul on uus omanik, aga neile seda uut inimest ei tutvustatud. Ta töötas OÜ-s B.P.
47. a. augusti lõpuni, mil temaga lõpetas töölepingu AAA . AAA poole pöördus ta ka seoses juuni ja juuli eest saamata jäänud töötasuga, kuid sai vastuseks, et raha ei ole. Kogu tema töötamise aja jooksul käis kassarahadel alati järel AAA isiklikult. Kütust ei tulnud tanklasse aga alates
48. a. juunist. Marianne Tekkel täitis OÜ-s Beset Petrol raamatupidaja ülesandeid. Tema eeluurimisel 22.10.
49. a. (II kd, lk 70) antud ütlused kinnitavad E.V, K.K. ja Aire Haavisto ütlusi selles, et OÜ B.P. kassarahad korjas kokku AAA, kes esitas talle selle kohta kassa väljaminekuorderid ja aruanded. Sama kord jätkus ka peale 15.05.
50. a. ning kestis mai lõpuni
51. a. Kohtuistungil on tunnistaja selgitavalt lisanud, et asjaolu, et kassarahad võttis AAA, järeldas ta sellest, et kassa väljaminekuorderitel oli alati AAA allkiri. Ka Marianne Tekkel sai enda sõnul alles juunis
52. a. teada, et AAA ei olnud tegelikkuses enam juhatuse liige ning veel juunis
53. a. palus AAA tal tulla Tulbi tn kontorihoones mingeid dokumente välja trükkimas. Varem olid raamatupidamisdokumendid asunud XXX kontoris, kuid peale maid
54. a. oli keegi need viinud XXX tänavale. Kohus, hinnanud E.V, K.K, Marianne Tekkeli ja Aire Haavisto ütlusi nende kogumis, leiab, et tunnistajate ütlused on ühtelangevad ning üksteist kinnitavad ja kohtul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Tunnistajate ütlused näitavad, et AAA tegutses peale 15.05.
55. a. edasi sisuliselt juhatuse liikme kohustusi täites – tegeles OÜ B.P. töötajate palkade väljamaksmisega, töölepingu lõpetamise küsimustega ja kassarahade kokkukorjamisega. Sellest, et ta ei ole enam osaühingu omanik ega juhatuse liige, ta töötajaid ei teavitanud. Kohtu poolt järgnevalt uuritavad ja hinnatavad tõendid kinnitavad samuti seisukohta, et kuigi osaühing oli võõrandatud Andrei Smirnovile ning juhatuse liikmeteks valiti Andrei Smirnov ja Artur Polõn, jäi OÜ B.P. tegevust korraldama siiski AAA ise. Samuti näitavad tõendid kogumis seda, et firma võõrandamisel AAA sooviks oli ka edaspidi ise jääda osaühingu tegevust organiseerima. Andrei Smirnov on kohtuistungil andnud ütlusi, mis näitavad, et ettepaneku hakata OÜ B.P. juhiks, tegi talle Boriss Loginovi nimeline mees. Ta oli sellega nõus ja n.ö ostis osaühingu AAA ära. Maksma ta selle eest midagi ei pidanud ja samuti ei saanud ta ise selle eest mingit tasu. Tal ei pidanud olema mingeid tööülesandeid, talle ei antud ega näidatud raamatupidamisdokumente ning talle ei räägitud midagi ka firma majanduslikust olukorrast ega võlgadest. Ta küll allkirjastas mingeid dokumente, kuid enda teada ei andnud ta AAA volitusi ei kütuse ostmiseks ega OÜ B.P. esindamiseks üldse. Kütuse tellimisest OÜ-le B.P. ei tea ta midagi. Ta teab, et juhatuse liikmeks vormistati ka Artur Polõn, aga ta ei tea, kes selle korraldas. Samuti ei tea ta, kas ja kuidas Artur Polõn osaühingu juhtimises osales. Varsti peale OÜ B.P. ostmist sõitis ta välismaale. Kriminaalasjas on üle kuulatud Artur Polõn, kelle ütlustest nähtub, et kuigi ta oli OÜ B.P. juhatuse liige, ei osalenud ta millegagi osaühingu töös ning tegelikuks osaühingu juhiks jäi ka peale 15.05.
56. a. AAA. Artur Polõni eeluurimisel 12.02.
57. a. (II kd, lk 125-127) antud ütlustest nähtub, et mais
58. a. tegi AAA talle ettepaneku hakata OÜ B.P. juhatuse liikmeks. AAA ütles, et ei saa ise olla juhatuse liige, kuna tal on mingid probleemid, mille tõttu ta ei taha, et tema nimi firmaga seoses kajastuks. Kohtuistungil on Artur Polõn oma sellised ütlused õigeteks tunnistanud, kuid lisanud, et ta teadis juba AAA ega Kotkakeldrisse kohtuma minnes, et talle tehakse ettepanek asuda osaühingu juhatuse liikmeks ning et selle ettepaneku tegemisega oli seotud ka Boriss Loginov. Kohtuistungil on tunnistaja täpsemalt seletanud asjaolusid, miks AAA ei saanud enam jätkuvalt olla OÜ B.P. juhatuse liige. Nimelt ei tohtinud AAA nimi olla osaühinguga seostatav selleks juhuks, kui tanklasse toodi ebakvaliteetset kütust ja tankla vastu oleks võidud esitada suuri hagisid. Sel juhul 4 oleks arreteeritud kogu tankla juurde kuuluv vara, s.h kinnisvara. Seega tuli tankla kogu muust tegevusest eraldada. Tegelikkuses oli põhimõte selles, et kuigi AAA ei olnud enam osaühingu omanik ega juhatuse liige, pidi tegelikkuses firma tegevust korraldama ikkagi AAA ise. AAA pidi ise tegelema ka osaühingu võlgadega. Võlgadest AAA talle rääkis, kuigi ta ei teadnud, et need nii suured on. Artur Polõni eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.05.
59. a. notaribüroos kirjutati OÜ B.P. Andrei Smirnovi nimele ja tema ning Andrei Smirnovi vormistati juhatuse liikmeteks. Temale maksis AAA peale notaris käimist 7400.- kr ettemaksuna. AAA andis talle allakirjutamiseks ka töölepingu, mille alusel vormistati teda tankla juhatajaks ja tema brutopalgaks märgiti 10 000.- kr. Mingit palka ta aga kunagi ei saanud, kuigi sai nn väikseid rahalisi preemiaid AAA ja Boriss Loginovilt. Peale notari juures käimist allkirjastas ta AAA palvel paki firma tegevusega seotud dokumente, millised AAA kohe peale seda jälle ära viis. Enda kätte jättis AAA ka firma pitsati. Artur Polõn tunnistas kohtuistungil, et ta andis AAA mõningaid volitusi seoses OÜ B.P töö korraldamisega, kuid nii kohtuistungil kui eeluurimisel 20.06.
60. a. a.(II kd, lk 143-144) väitis ta kindlalt, et ta ei ole andnud AAA volitust osta AS-st G.S.G. Oil kütust 25.
61. ja 31.05.
62. a. Volitused olid alati kirjalikud ja üldvolitust, mis kinnitatakse notari poolt, ei ole ta AAA kunagi andnud. Artur Polõni eeluurimisel 12.02.
63. a. (II kd, lk 125-127) ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub ka, et tema tegevus OÜ B.P. seisnes suures osas selles, et ta kirjutas AAA palvel alla sularaha väljaandmisorderitele (raha ta enda kätte ei saanud) ja selles, et ta käis koos AAA ega pangas OÜ B.P. arvelt raha välja võtmas. Pangas oli temaga alati kaasas AAA, kelle kätte jäi ka raha. AAA vajas enda väitel seda raha alati kütuse ostmiseks. Kohtuistungil on Artur Polõn hakanud väitma, et raha väljavõtmine toimus vahel ka Boriss Loginovi soovil. Asjaolu, miks tunnistaja kohtuistungil on hakanud rääkima Boriss Loginovist, põhjendab tunnistaja sellega, et eeluurimise ajal pidas ta Boriss Loginovi enda sõbraks ja kaitses sõpra. Artur Polõn tunnistab ka sularaha väljaandmise ordenitele allakirjutamist, aga kinnitab, et see toimus AAA palvel ning sularaha ta seoses sellega ei saanud. Artur Polõni ütlusi hinnates selgub, et kohtuistungil on ta mitmel korral maininud Boriss Loginovi kui isikut, kes samuti oli seotud OÜ B.P. tegevusega peale 15.05.
64. a. Samas näitavad aga ka tema kohtus antud ütlused, et osaühingu tööd juhtis ikkagi faktiliselt AAA. Artur Polõn on ise tunnistanud, et ta ei teadnud kütuseärist midagi ja tal puudusid teadmised ja kogemused äriühingu juhtimiseks. Ta ütles ise kohtuistungil, et reaalselt ta osaühingu juhtimises ei osalenud, kütust ta tanklasse ei tellinud ja võib öelda, et tema tegevus OÜ-s B.P. üldse ei alanudki. Artur Polõn oli nõus osaühingu liikmeks astuma, kuna tahtis tuttavatele näidata, et ka temal on hea töökoht ning samuti lootis ta midagi õppida ja tulevikus paremat tööd saada. Boriss Loginov on andnud ütlusi eeluurimisel 13.01.
65. a. (II kd, lk 71 ja 72) ja kohtuistungil on ta eeluurimisel antud ütlused õigeteks tunnistanud. Tema ütlustest nähtub, et
66. a. kevadel tegi AAA Boriss Loginovile ettepaneku vormistada OÜ B.P. enda nimele. Nimelt ei saanud AAA probleemide tõttu firmas Favora sel hetkel enda nimel omada ühtegi firmat. AAA ütles, et firma vormistatakse küll AAA nimelt ära, kuid AAA jääb selle firma tegevust edasi korraldama ning inimene, kes selle enda nimele vormistab, saab selle eest ka tasu. AAA lubas talle ka seda, et annab talle 5000.- kr, kui ta leiab isiku, kes firma enda nimele vormistaks. Ta leidiski firmale ostja, s.o Andrei Smirnovi, kuid lubatud 5000.- kr ta ei saanud. AAA võõrandaski firma Andrei Smirnovile, kes kohe varsti sõitis ära Inglismaale. Boriss Loginovi avaldatud ütlustest ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei tea, milline oli AAA e tegevus OÜ-s B.P. peale selle firma võõrandamist. Artur Polõn talle mingeid rahasid seoses selle firmaga ei andnud ja tema ei olnud OÜ B.P. juhtimisega kuidagi seotud. Boriss Loginovi ütlustest nähtub, et ta ei eita asjaolu, et tema oli isikuks, kes soovitas AAA Andrei Smirnovi kui isikut, kellele võõrandada OÜ B.P. . Boriss Loginovi, Andrei Smirnovi ja Artur Polõni ütlused näitavad selgelt, et ka peale 15.05.
67. a. korraldas osaühingu tegevust sisuliselt AAA , kelle käes olid firma pitsat, raamatupidamisdokumendid ja kes võttis firma arvelt raha. Andrei Smirnovi ja Artur Polõni ütlused tõendavad ka seda, et ostes 25.05.
68. a. ja 31.05.
69. a. 5 AS-st G.S.G. Oil kütust, ei tegutsenud AAA osaühingu liikmete korraldusel ning selleks tal volitusi ei olnud. Asjaolu, et AAA otsustas ka peale 15.05.
70. a., milliseid kohustusi OÜ-le B.P. võtta ja kuidas firma kasutuses olevat vara käsutada, näitavad ilmekalt ka kohtu poolt avaldatud materjalid OÜ B.P. poolt renditud sõiduki Toyota LandCruiser kohta. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et OÜ B.P. , mida esindas juhatuse liige AAA , rentis 31.08.
71. a. Toyota LandCruiseri 95 TD AUT (I kd, lk 182, 183, 167, 168, 169, 185, 186, 187). OÜ B.P. rentis nimetatud sõidukit kuni 29.06.
72. a., mil see anti OÜ Ruut Disain valdusse ja kasutusse. Nimetatud tehingu esindajana nähtub toimikumaterjalidest Artur Polõn (kasutusrendi lepingu nr XXX lisa nr 2 - I kd, lk 184). Artur Polõn on kohtuistungil aga kindlalt väitnud, et tema seda autot näinud ei ole ega oska midagi öelda ka liisingarvete tasumise kohta. Ta tunnistab küll kasutusrendilepingu lisa allkirjastamist, kuid kinnitab, et tegi seda AAA palvel. Seega tegi otsuse sõiduki rentimise lõpetamise kohta AAA ise ja see toimus juuni lõpus
73. a. Kohus leiab, et Artur Polõni sellekohased ütlused on loogilised ning kriminaalasjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et AAA juhtis ka peale osaühingu võõrandamist selle tegevust. Kriminaalasjas hinnatud tõendid näitavad seda, et 19.11.
74. a. müüs Andrei Smirnov OÜ-gu B.P. Vladimir Hrebtukovile (ostu-müügileping – I kd, lk 94-96). Andrei Smirnovi ütlusega on tõendatud ka see, et nimetatud müümine toimus AAA eestvedamisel ja organiseerimisel. Seega võttis süüdistatav osaühingut puudutavaid otsuseid vastu ka veel novembris
75. a. AAA eitab kütuse ostmist AS-st G.S.G. Oil 25.
76. ja 31.05.
77. a., samuti eitab ta osaühingu ükskõik millist esindamist peale selle võõrandamist 15.05.
78. a. Ta tunnistab, et müüs firma maha, tehes seda, kuna otsustas kütuseäriga mitte enam tegeleda. Ta soovis tegeleda hoopis kinnisvaraga. Ta otsis osaühingule ostjat ning küsis nõu Boriss Loginovilt. Viimane soovitas tal müüa firma Andrei Smirnovile. Nii läkski. Notari juures müüski ta firma Andrei Smirnovile. Sinna ilmus ka Artur Polõn, kes vormistati juhatuse liikmeks. Tema vastavat ettepanekut Artur Polõnile ei teinud. Andrei Smirnov ja Artur Polõn olid mõlemad teadlikud firma võlgadest, s.t firmal ei olnudki tegelikult võlgasid, vaid olid makseraskused ja kohustused. Andrei Smirnov pidi talle firma eest maksma 100 000.- kr, kuid seda raha ta ei saanud ja varsti peale firma ostmist Andrei Smirnov n.ö haihtus. Firma raamatupidamisdokumendid andis ta üle Artur Polõnile ja tema arvates toimus see samuti 15.05.
79. a. Dokumentide üleandmine toimus selliselt, et ta viis need XXX asuvast kontorist XXX kontorisse. Ta andis Artur Polõnile üle kogu OÜ B.P. vara. Kaupade ja inventuuri üleandmise kohta koostasid nad akti. Raamatupidamisdokumentide kohta nad mingit dokumenti ei koostanud, kuna ta ei teadnud, et see on kohustuslik. Üle andis ta ka sõiduki Toyota LandCuriser, mida osaühing liisis ja mida ta juhatuse liikmeks olemise ajal oli kasutanud. Tema teada tagastas Artur Polõn selle Hansa Liisingule. Peale osaühingu müümist 15.05.
80. a. ei ole ta seda firmat esindanud. Ta on käinud küll OÜ B.P. i ruumides, aga seda OÜ Selvecor esindajana. Nimelt kuulus tanklaterritoorium OÜ-le Selvecor, milline rentis seda OÜ-le B.P. . Tema käiski OÜ Selvecor töötajana n.ö OÜ Selvecor vara kontrollimas. Ta ei ole peale 15.05.
81. a. AS-st G.S.G. Oil kütust tellinud ega oska öelda, kes seda teha võis. Ta ei oska öelda, miks tunnistajad väidavad, et tema kütust ostis. Tõele ei vasta ka see, et ta käis enamasti kütust tellimas kohapeal AS G.S.G. Oil kontoris. Tegelikkuses tellis ta kütuse enamasti telefoni teel. Samuti ei ole õige see, et tema olevat alates mai lõpust kadunud olnud. Ta on kogu aeg samas kohas elanud ja teda oli võimalik kätte saada ka telefoni teel. Ta ei oska vastata ka sellele, miks tunnistajad väidavad, et tema korjas peale firma müümist endiselt OÜ B.P. kassast ära kassaraha. Ta ei ole seda teinud. Ta on küll kahel korral seisnud kõrval, kui Artur Polõn kassast raha võttis, kuid siis oli tegemist OÜ-le Selveco kuulunud rendirahaga. Juulis
82. a. lõpetas ta Selvecori nimel lepingu OÜ-ga B.P. Kohus on seisukohal, et AAA ütlused selle kohta, et peale 15.05.
83. a. käis ta XXX tanklas vaid kui OÜ Selvecor esindaja ja raha OÜ B.P. kassast saigi ta OÜ Selvecor esindajana, on paljasõnalised. Tema sellised ütlused ei ole loogilised ja on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud ja hinnatud tõenditega. Artur Polõni ütlusest nähtub, et tema kirjutas juhatuse liikmena küll ka alla 6 raha väljavõtmise orderitele, aga raha ta kunagi ei saanud. Tunnistajad E.V. , K.K. ja Aire Haavisto on andnud ütlusi selle kohta, et kassaraha sai AAA kätte ning ühelegi tunnistajale ei jäänud seejuures muljet, et see raha oli AAA poolt välja võetud seoses OÜ-gu Selvecor esindamisega. Vastupidi, tanklatöötajad ei teadnudki üldse, et AAA ei ole enam osaühingu omanik ega juhatuse liige. Seega teadsid tunnistajad, et AAA võtab kütuse müügist kogunenud kassarahad välja just OÜ B.P. esindajana. Kohus leiab, et AAA ütlused selle kohta, et ta ei hoidnud eemale AS G.S.G. Oil töötajatega kohtumisest, on ümber lükatud Dmitri Tšerkassovi ja Kalmer Kõiviku ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, kuna nad on andnud ühetaolisi ja loogilisi ütlusi ning nende ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. KrK § 143 lg 1 sätestab vastutuse kelmuse eest, s.o võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamise eest pettuse teel. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendatud, et AAA ei teavitanud 25.
84. ja 31.05.
85. a. AS-s G.S.G. Oil kütust ostmas käies aktsiaseltsi töötajaid sellest, et ta ei ole enam OÜ B.P. juhatuse liige ning et tal ei ole kütuse ostmiseks ka mingeid volitusi. Seega lõi ta oma käitumise ja jutuga aktsiaseltsi töötajatele petliku ettekujutuse sellest, et ta on jätkuvalt OÜ B.P. juhatuse liige. Samuti on kohus seisukohal, et nimetatud kuupäevadel kütust tellides tegutses süüdistatav kavatsusega jätta kütuse eest maksmata. Kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates selgub, et AAA võõrandas 15.05.
86. a. OÜ-gu B.P. isikule, kes ei pidanudki osaühingu töös osalema hakkama. Ta korraldas Artur Polõni valimise juhatuse liikmeks, teades, et viimane ei tea kütuseärist ega osaühingu juhtimisest midagi ning teavitas Artur Polõnit kohe, et osaühingu tööd korraldab tegelikkuses AAA ise edasi. Seega organiseeris ta nn variisikute valimise juhatuse liikmeteks. See toimus olukorras, kus OÜ-l B.P. olid juba tekkinud võlad. Hoolimata olemasolevatest võlgadest, võttis ta 25.
87. ja 31.05.
88. a., s.o ajal, mil miski ei seostanud teda enam OÜ-ga B.P. , osaühingule uusi kohustusi. Kohus leiab, et kelmusele viitabki ka see asjaolu, et AAA võttis osaühingule kohustusi, mis olukorda arvestades raskendasid firma majanduslikku olukorda veelgi. Samuti on oluline AAA jätkuv käitumine. Nimelt on tunnistajate Dmitri Tšerkassovi ja Kalmer Kõiviku ütlustega tõendamist leidnud, et peale 31.05.
89. a. ei olnud neil võimalik AAA enam ei telefonitsi ega kodunt kätte saada. Seega hakkas ta peale ostetud kütuse eest maksmist AS G.S.G. Oil töötajate eest kõrvale hoidma, soovides selliselt võlaküsimuste arutamisest pääseda. Tunnistajate eelpool otsuses kirjeldatud ütlused näitavad, et AAA sai ka peale 15.05.
90. a. enda kätte OÜ B.P. raha ning sai seega kelmuse tulemusel ka kasu. AAA pettis AS-st G.S.G. Oil kütust välja kahel korral, s.o 25.
91. ja 31.05.
92. a. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist oli mõlemal korral sama kütusetarnijaga, on AAA e süütegu käsitletav ühe jätkuva teona ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KrK § 143 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et AS G.S.G. Oil esindaja poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AAA kaitsja on kohtuistungil väitnud, et AS G.S.G. Oil esindaja esitas tsiviilhagi nõude ajal, mil sellise nõude aegumistähtaeg oli möödunud. Seejuures tugines kaitsja TsÜS § 150-le, märkides, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai. Seega, kuna esimene tsiviilhagi nõue AAA e vastu on esitatud alles 07.07.
93. a., siis oli nõue selle esitamise hetkeks juba aegunud. Kohtus leiab, et kaitsja sellekohane väide ei ole asjakohane. KrMS § 38 lg 1 p 2 sätestab kannatanu õiguse esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Sama mõte sisaldus KrKs, mille § 42 kohaselt võis tsiviilhagi esitada alates kriminaalmenetluse alustamisest kogu järgneva menetluse kestel, kuid enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seega on kriminaalmenetluses sätestatud erikord selles osas, millise aja jooksul on kannatanul õigus esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi. 7 Käesolevas kriminaalasjas on AS G.S.G. Oil esindaja Toomas Kiisk teavitanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tsiviilhagi esitamise soovist AAA vastu 07.07.
94. a. Sama nõude juurde on esindaja jäänud kohtuistungil. Seega on täidetud nõue, mille kohaselt peab kannatanu esitama tsiviilhagi nõude enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS G.S.G. Oil esindaja on tsiviilhagi hüvitamise nõude esitanud tähtaegselt. AAA kaitsja on kohtuistungil taotlenud oma kaitsealuse õigeksmõistmist kuriteo aegumise tõttu. Nimelt leiab kaitsja, et kuivõrd kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud üle 5 aasta, on AAA poolt väidetavalt toimepandud kuritegu KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt käesolevaks ajaks aegunud. Kohus leiab, et AAA poolt mais
95. a. toimepandud kuritegu ei ole aegunud. AAA pani kelmuse toime mais
96. a. KrK § 72 lg 3 kohaselt oli tegemist teise astme kuriteoga. Kuriteo toimepanemisest kuni

jõustumiseni 01.09.

1. a. kehtinud KrK § 53 lg 1 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud 5 aastat. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. AAA anti kohtu alla 22.09.
2. a. Seega ei olnud kuritegu, milles teda süüdistatakse kriminaalkoodeksi tähenduses aegunud. Kelmus on karistatav ka

järgi ning tulenevalt

§-st 4 lg 2 käsitab

seda samuti teise astme kuriteona.

§ 81

lg 1 p 2 sisaldab üldpõhimõtet, et kedagi ei tohi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb aga, et kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega ja sellest menetlustoimingust alustatakse uuesti aegumise arvestamist. Nii katkestab iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkab iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest kulgema. Samas ei saa kuriteo aegumise katkemine ja uueseti kulgemine toimuda lõputult, sest

§ 81

lg 5 sätestab, et isikut ei tohi süüdi mõista ega karistada, kui teo toimepanemisest on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu uuesti katkenud. AAA süüasjas on tehtud erinevaid menetlustoiminguid, aeg nende vahel ei ole kordagi ületanud viit aastat ja neid toiminguid on tehtud ka pärast viie aasta möödumist AAA süüksarvatavate tegude toimepanemist. Seega ei ole teod, mille toimepanemises AAA süüdistatakse aegunud ka karistusseadustiku mõttes. Kohus leiab, et nii KrK-i kui ka

-u järgi teise astme kuriteo enne karistusseadustiku jõustumist toime pannud isiku suhtes võib pärast karistusseadustiku jõustumist sõltuvalt asjaoludest osutuda leebemaks kas KrK § 53 lg 1 p 2 või

§ 81lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine. Sel juhul on aegumise kohaldamine Kr

K § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele

§ 81

lg 1 p 2 ja lg 5, kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. AAA ele süüksarvatavad teod on nii KrK kui ka

järgi teise astme kuriteod ning ta anti kohtu alla 22.09.2005. a., seega KrK § 53 lg 1 p 2 märgitud tähtaja piires, mistõttu tema poolt toimepandud kuritegude aegumise küsimuse lahendamisel kuuluvad kohaldamisel

§ 81lg 1 p 2 ja lg 5.

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kuivõrd AAA süüasjas tehtud menetlustoimingute vaheline aeg ei ole kordagi ületanud viit aastat, ei saa rääkida süüteo aegumisest. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. AAA on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 4 korral (II kd, lk 116-118): 1) 28.09.

1. a. Tartu Politseiprefektuuri poolt LS § 747 alusel rahatrahviga 1000.- kr; 8 2) 23.10.
2. a. Tartu Linna Maksuameti poolt HÕS § 141 lg 9 alusel rahatrahviga 1000.- kr; 3) 03.06.
3. a. Võru Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 600.- kr; 4) 05.05.
4. a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 300.- kr. Käesolevas kriminaalasjas on AAA toime pannud teise astme kuriteo. AAA käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KrK § 143 lg 1 näeb karistuseks ette rahatrahvi või aresti või vabadusekaotuse kuni kolme aastani. Käesoleval ajal sätestab karistuse kelmuse eest ette

§ 209

. Selle lõige 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et AAA ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Nimelt mõistab kohus AAA välja tsiviilhagi ja kohtukulud ning süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine võib asetada ta raskesse majanduslikku olukorda. Samas on kohus seisukohal, et kuivõrd AAA on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ning ka peale 2001. a. toime pandud ja käesolevas kriminaalasjas arutatud kuritegu on ta elanud õiguskuulekalt, on talle võimalik mõista karistus tingimisi, kohaldades tema suhtes

§ 73sätteid. Kohus leiab, et Kr

MS § 310 alusel tuleb AAA välja mõista tsiviilhagi 103 950.- krooni AS G.S.G Oili kasuks. Tartu Maakohtu 01.06.2005. a. määruse alusel on tsiviilhagi tagamiseks arestitud AAA vara, s.h Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonnas Tähtvere vallas asuv kinnistu registriosa nr XXX, mille kohta on tehtud kinnistusraamatusse kasutamise keelumärge AS G.S.G. Oil kasuks (I kd, lk 113). Kohus leiab, et nimetatud vara tuleb jätta arestituks kuni tsiviilhagi nõude kustumiseni. Menetluskuludena tuleb AAA välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu. Juhindudes KrMS § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada AAA KrK § 143 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks neli

§ 73alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui AAA kolme

§ 78lg 1 alusel hakata AAA katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 310 alusel välja mõista AAA tsiviilhagi ükssada kolm tuhat üheksasada viiskümmend (103 950) krooni AS G.S.G Oili (asuk. XXX) kasuks. Tartu Maakohtu 01.juuni 2005.a. määrusega tsiviilhagi tagamiseks arestitud AAA vara, sealhulgas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakonnas Tähtvere vallas asuv kinnistu registriosa nr. XXX, mille kohta on tehtud kinnistusraamatusse kasutamise keelumärge AS G.S.G Oili kasuks, jätta arestituks kuni tsiviilhagi nõude kustumiseni. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena AAA sundraha viis tuhat nelisada