Obsah (6)

§ 372§ 371§ 663§ 667§ 465§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-139588 Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2021, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi ELPE OÜ hagi os

§ 372lg 5).

ASJAOLUD

1. ELPE OÜ (avaldaja, hageja) esitas 28.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu SAMARA GROUP (võlgnik, kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Harju Maakohus kohustas 13.01.2021 määrusega hagejat esitama kohtule nõuetele vastava hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu.
3. Hageja esitas hagiavalduse võlgnevuse väljamõistmiseks 27.01.2021 ja tasus täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2352 eurot, põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise (perioodil 26.02.2020-27.01.2021) 173,29 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise alates hagi esitamisest. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja kostjale kui tellijale ehitustöid Jõelähtme vallas Erma tee 32 asuval ehitusobjektil ja esitas
4. veebruaril 2020 e-kirjaga tööde teostamise akti nr 09 summas 2352 eurot. Hageja saatis
5. veebruaril 2020 kostjale arve 2352 euro tasumiseks (sh käibemaks) maksetähtpäevaga
6. veebruar
7. Kostja nõustus tunnitasuga 14 eurot. Töid teostati 140 tunni ulatuses. Kostja jättis arve tasumata.
8. Maakohus jättis hagiavalduse
9. märtsi 2021 määrusega käiguta ja määras tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et hageja nõue on ebaselge. Hageja ei ole sissenõudmiskulude 40 eurot osas viidanud, millisel alusel ta kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist taotleb. Maakohus märkis, et hagist nähtuvalt sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel esitatud arve tasumiseks on praegune hagi esitatud. Hagist ei selgu, millised kohustused kummalegi poolele sõlmitud lepingust tulenesid, kas pooled jõudsid kokkuleppele kõigis olulistes tingimustes ja millises tasus pooled kokku leppisid. Seega tuleb hagejal selgitada, kuidas toimus lepingu sõlmimine poolte vahel, milliseid läbirääkimisi pidasid pooled enne lepingu sõlmimist, millise pakkumuse hageja kostjale tegi, millise nõustumuse kostja esitas ja millal ning millistel tingimustel loeti pooltevaheline leping sõlmituks. Samuti tuleb hagejal selgitada, kas lepingu sõlmimisel jäid mõned lepingutingimused lahtiseks ja kui jäid, siis millised need lepingutingimused olid. Lisaks tuleb hagejal välja tuua, kas pooled jõudsid kokkuleppele kõigis olulistes tingimustes ja millised need olulised tingimused hageja hinnangul olid. Samuti tuleb hagejal välja tuua, millises tasusummas pooled kokku leppisid. Hagejal tuleb ka selgelt välja tuua, milliseid konkreetseid lepingutingimusi kostja rikkus ja milles rikkumine seisnes. Maakohtule jäi ebaselgeks hagihinna kujunemine.
10. Hageja leidis
11. märtsi 2021 vastuses, et hagi menetlusse võtmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks piisab sellest, kui on esitatud tõendid selle kohta, et hageja poolt on töövõtukorras kaabeldustööd tehtud kokkulepitud hinnas, akt on tööde üleandmiseks esitatud ja kostja on töö vastu võtnud. Asjas ei oma tähtsust, milliseid läbirääkimisi pooled eelnevalt pidasid. Sissenõudmiskulu aluseks on VÕS §-st 113¹ lg
13. Maakohus jättis hagiavalduse
14. märtsi 2021 määrusega käiguta ja määras tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et hageja nõue on endiselt ebaselge ning hagejal tuleb välja tuua, kuidas toimus lepingu sõlmimine poolte vahel, milliseid läbirääkimisi pidasid pooled enne lepingu sõlmimist, millise pakkumuse hageja kostjale tegi, millise nõustumuse kostja esitas ja millal ning millistel tingimustel loeti pooltevaheline leping sõlmituks, kas lepingu sõlmimisel jäid mõned lepingutingimused lahtiseks ja kui jäid, siis millised need lepingutingimused olid, kas pooled jõudsid kokkuleppele kõigis olulistes tingimustes ja millised need olulised tingimused hageja hinnangul olid, millises tasusummas pooled kokku leppisid, milliseid konkreetseid lepingutingimusi kostja rikkus ja milles rikkumine seisnes.
15. Hageja leidis
16. märtsi 2021 vastuses, et hagi on menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Maakohtu määrus ja põhjendused
17. Maakohus keeldus
18. märtsi 2021 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus viitas

§ 371lg 1 p-le 9 ja lg 2 p-le 2 alusel.

Maakohus leidis, et hageja ei ole kõiki

1. märtsi 2021 määruses toodud hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Hageja ei ole välja toonud, millistel konkreetsetel tingimustel pooled lepingu sõlmisid, milliseid lepingutingimusi kostja rikkus ning milles rikkumine seisnes. Määruskaebus
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja selgitas, et ta on menetluses tuginenud sellele, et ta tegi ehitustöid, kaabeldustöid. Hageja on välja toonud, et kostja on jätnud täitmata tasumise kohustuse ning nõude aluseks on tellija tasu maksmise kohustus. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 667lg 2).

Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 12. Maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p-i 9 ja lg 2 p-i 2 alusel.

12.1.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus ei ole menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkinud, milliseid olulisi hagiavalduse vorminõudeid on hageja rikkunud, mille tõttu on hagi menetlemine takistatud. Sellega on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (

§ 465lg 2 p 8).

Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-120-16, p 11). 12.2.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sättest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Kui maakohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371

lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et hagi aluseks olevate asjaolude osas esinevad ulatuslikud puudused, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja kostjale kui tellijale suulise kokkuleppe alusel ehitustöid Jõelähtme vallas Erma tee 32 asuval ehitusobjektil ja esitas
3. veebruaril 2020 tööde teostamise akti summas 2352 eurot. Hageja saatis
4. veebruaril 2020 kostjale arve 2352 euro tasumiseks (sh käibemaks). Arve tasumise tähtpäev saabus
5. veebruaril
6. Samuti tõi hageja välja, et kostja nõustus tunnitasuga 14 eurot ning töid teostati 140 tunni ulatuses. Kostja jättis arve tasumata. Seega nähtub eeltoodust, et hageja nõue tuleneb poolte suulisest kokkuleppest. Hageja on nõude õigusliku alusena viidanud töövõtusuhtele poole vahel ning hagis välja toonud, et poolte vahel oli tasu osas selline kokkulepe, et kostja tasub hagejale 14 eurot tunnis, kuid kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust. Seega on hageja esitanud kostja vastu töövõtulepingust (kokkulepe) tuleneva tasunõude ning hageja on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud piisava põhjalikkusega esile toonud.
7. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult hagiavalduse

§-i 371 lg 1 p-i 9 ja lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 14. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin