Obsah (8)

§ 35§ 151§ 122§ 121§ 31§ 43§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-78 Määruse kuupäev 02.03.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Oleksandr Tsishenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2021.

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ning edastatakse teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Oleksandr Tsishenkole 06.01.2021 ettekirjutuse nr 1052238625 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 13.01.
2. Sama ettekirjutusega kohaldas PPA O. Tsishenko suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks ja 0 kuuks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
3. O. Tsishenko (edaspidi kaebaja) volitatud esindaja X.Y. esitas 12.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palutakse PPA 06.01.
4. a ettekirjutus nr 1052238625 täielikult tühistada või alternatiivselt tühistada see osas, milles PPA rakendas kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks ja 0 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada PPA 06.01.
5. a ettekirjutuse nr 1052238625 täitmine, s.o keelata vaidlustatava haldusakti toimingu tegemine ehk kaebaja väljasaatmine alates 14.01.2021; alternatiivselt keelata PPA 06.01.
6. a 3-21-78 ettekirjutuse nr 1052238625 (s.t lahkumisettekirjutuse) sunniviisiline täitmine kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; ning tagada kaebajale Eestis viibimise õigus kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebusele on lisatud volikiri, mille kohaselt kaebaja volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja X.Y. end esindama kõigis kohtu- ja ametiasutustes.
7. Tartu Halduskohus võttis 13.01.
8. a määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja keelas PPA 06.01.
9. a ettekirjutuse nr 1052238625 sunniviisilise täitmise kuni 27.01.2021 (k.a).
10. PPA esitas 21.01.2021 kohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Samas taotluses viitas PPA sellele, et kaebusele lisatud volikirjal on küll kaebaja nimi, kuid sellel puudub tema allkiri. PPA hinnangul tuleks kaebus sel põhjusel tagastada. Samuti viitas PPA

§ 35

lg-le 2, mille kohaselt võib menetlusosaline taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.

1. Tartu Halduskohus tühistas 27.01.
2. a määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse.
3. Kohus palus 18.02.
4. a kohtunõudes PPA-l esitada kohtule täiendavaid tõendeid X.Y.l kaebaja esindamiseks esindusõiguse olemasolu suhtes esineva kahtluse kinnitamiseks (nende olemasolul). PPA edastas 19.02.2021 kohtule arhiveeritud kujul PPA 06.01.
5. a lahkumisettekirjutuse nr 1052238625 ning kaebaja isikuandmete ankeedi ja seletuskirja, mis kannavad kaebaja allkirja.
6. Kohus andis 19.02.
7. a kohtunõudes X.Y.le tähtaja seitse päeva alates kohtunõude kättesaamisest tema esindusõigust kinnitava tõendi või juba kohtumenetluses tehtud toimingutele kaebaja heakskiidu esitamiseks. X.Y.l tuli esitada volikiri kohtule vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Kohus selgitas, et kui X.Y. ei esita oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, jätab kohus kaebuse

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata.

X.Y. sai Tartu Halduskohtu 19.02.

1. a kohtunõude kätte 22.02.
2. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 122

lg 2 p 2 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti. Vastavalt

§ 151

lg 1 p-le 1 tuleb kohtul jätta kaebus läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

9. Kohus leiab, et asjas esinevad

§ 151

lg 1 p-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 5 sätestatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 10.

§ 31

lg 1 järgi võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale (

§ 121lg 1 p 5).

11. Vastavalt

§ 35

lg-le 2 võib menetlusosaline taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks (

§ 35lg 3).

PPA on oma 21.01.

1. a taotluses avaldanud kahtlust kohtule esitatud volikirja kehtivuse osas ning edastanud 19.02.2021 kohtule 2 3-21-78 kolm kaebaja poolt allkirjastatud ja PPA valduses olnud dokumenti. Kohus tõlgendas PPA 21.01.
2. a avalduses toodut selliselt, et PPA taotles

§ 35lg 2 alusel kaebaja esindaja esindusõiguse kontrollimist.

1. Kohtule esitatud kaebusele on lisatud koopia kaebaja omakäeliselt allkirjastatud volikirjast, mille kohaselt volitab ta end esindama OÜ-d Law Office Mets & Co ja X.Y.. Kui võrrelda volikirjal olevat kaebaja allkirja, mis koosneb kaebaja perekonna- ja eesnimest, kohtule 19.02.2021 esitatud dokumentidele kantud kaebaja allkirjadega, on erinevus märgatav. PPA 06.01.
2. a lahkumisettekirjutus nr 1052238625 ning kaebaja isikuandmete ankeet ja seletuskiri kannavad täiesti erinevat allkirja, võrreldes kohtule esitatud volikirjale kantud kaebaja perekonna- ja eesnimega. Samuti on kohtule esitatud volikirjal kaebaja perekonnanimi kirjutatud teistsugusel kujul („Tsisenko“) kui ametlik nimekuju („Tsishenko“). Seetõttu esineb kohtu hinnangul põhjendatud kahtlus volikirja ehtsuses ja seega ka X.Y.l esindusõiguse olemasolus.
3. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja selle kohtule esitamiseks.1 Seda arvestades andis kohus kaebaja väidetavale esindajale X.Y.le 19.02.
4. a kohtunõudega seitsmepäevase tähtaja tema esindusõiguse kinnitamiseks täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus hoiatas, et kui X.Y. ei esita oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, jätab kohus kaebuse

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata.

1. X.Y. ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule volikirja vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Samuti ei ole kaebaja kohtu määratud tähtaja jooksul kiitnud heaks X.Y. seni tehtud menetlustoiminguid. Kohtupraktikas on selgitatud, et esindusõiguse kontrollimise eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine, kui see ei ole kooskõlas esindatava tahtega (Riigikohtu 02.05.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Kohus leiab, et kui kaebajal oleks reaalselt soov lahkumisettekirjutust vaidlustada ja lasta ennast vastavas kohtuvaidluses esindada X.Y.l, näitaks ta ka ise kohtumenetluse vastu üles huvi ja aitaks kaasa kohtu nõudmiste täitmisele. Kohtu nõudmisi ei saa pidada ebamõistlikeks ega nende täitmist objektiivselt võimatuks.
3. Kuna X.Y. ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud oma esindusõiguse kinnitamiseks kohtule nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei ole kiitnud ka tema tehtud menetlustoiminguid heaks, esinevad asjas

§ 121

lg 1 p-s 5 ja

§ 151lg 1 p-s 1 nimetatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

16. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 17. Kohus tagastab

§ 104lg 5 p 3 alusel kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot.

Riigilõiv kantakse riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole pärast seda, kui on jõustunud käesolev määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Kohtupraktika kohaselt ei saa tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu, kuna kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (vt nt Riigikohtu 21.03.2011. a määrus nr 3-3-1-9-11, p 10). 18. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Sellest tulenevalt jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei pea 1 Vt K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434. 3 3-21-78 praegusel juhul võimalikuks vastustaja võimalike menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kaebus puudutab vastustaja põhitegevust ning sellisel juhul ei ole väljakujunenud kohtupraktika järgi vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4