← Eesti

2-21-5285/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-21-5285 Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2021, Tallinn Kohtuasi EJR, EKR ja VLT ava

) § 60 lg 5 esimene lause sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Seega on likvideerimise otsustamise pädevus antud registripidajale, mitte Harju Maakohtule.

§ 218

lg 2 ei kohaldu, sest täiendav likvideerimine eeldab eelnevalt likvideerimismenetluse läbiviimist, mida tehtud ei ole. Juhindudes TsMS § 168 lg 1 analoogiast, jättis kohus menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule avalduse sisuliseks lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.

§ 60

lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. TsMS § 595 lg 2 p 5 sätestab, et kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 11 on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. TsMS § 119 kohaselt lahendab äriühingu tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas likvideerija määramise asju juriidilise isiku asukoha järgne kohus. Seega on Harju Maakohus pädev läbi vaatama avaldust OÜ Rising Group (kustutatud) likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldajad viitasid kohtupraktikale (RKTKo nr 3-2-1-125-13 p 17 ja TlnRKm nr 2-19-17464 p 6). Kaebajad leiavad, et kohus on alusetult jätnud avalduse menetlusse võtmata. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Avaldajate määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus tõlgendas ebaõigesti

§ 60

lg-s 5 sätestatut, kui leidis, et puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerija määramine ei kuulu maakohtu pädevusse. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt ei saa likvideerimise läbiviimist ja likvideerija määramist otsustada kohtunikuabi. Maakohus on ka põhjendamatult leidnud, et praegusel juhul ei kohaldu 2

(3)

§ 218

lg 2, põhjusel et täiendav likvideerimine eeldab eelnevalt likvideerimismenetluse läbiviimist, mida tehtud ei ole. Avaldajad ei ole puudutatud isiku võlausaldajad, kes võivad nõuda osaühingu likvideerimist üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja (

§ 60lg 5).

Avaldajad on põhistanud, et nad on puudutatud isiku ainuosaniku pärijatena huvitatud isikud

§ 218lg 2 mõttes.

Puudutatud isikute huviks on eelduslikult teostada oma osanike õigusi äriühingu lõpetamisel likvideerimismenetluses.

§ 218

lg 2 järgi, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kuigi eelnimetatud norm räägib täiendavatest likvideerimisabinõudest ja täiendavalt vajalikest likvideerimisabinõudest, ei ole selle niivõrd kitsas tõlgendamine õigustatud.

§ 60

lg 3 ei välista äriregistrist kustutatud äriühingu täiendavat likvideerimist ega kehtesta selleks erisusi. See, et osaühing kustutati äriregistrist likvideerimismenetluseta, ei välista

§ 218lg 2 kohaldamist.

Maakohtu normi tõlgendus jätaks avaldajad õiguskaitseta või teeks selle ebaökonoomselt keeruliseks (maakohtu poolt viidatud peremehetuks muutunud vara staatuse lahendamine Hispaania seaduste kohaselt). Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus (TsMS § 173 lg 1), mistõttu ringkonnakohus poolte menetluskulusid ei jaota. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.