← Eesti

2-19-18400/34

Obsah (16)§ 149§ 53§ 145§ 64§ 74§ 47§ 143§ 217§ 25§ 55§ 46§ 142§ 218§ 139§ 137§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse menetluses on järgmised täiteasjad, millega nõutakse XX-lt sisse võlgnevus kokku 28 168,66 eurot: 1) 022/2015/544, mille aluseks on Soloteks Trans OÜ (pankrotis, varasem ärinimi Esse Transport OÜ) täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 21.11.2014 otsus nr 2-14-57649 (võlgnevus 21 255 eurot). Nõue on 24.05.2019 loovutatud Gatsby OÜ-le; 2) 022/2013/4825, mille aluseks on Kindlustusmaakler Tiina Naur OÜ täitmisavaldus ja kohtutäituri 26.02.2013 kordusenampakkumise akt nr 022/2011/2825 (võlgnevus 187,16 eurot); 3) 022/2015/1592, mille aluseks on Tallinna notari Kirsty Laidvee täitmisavaldus ja 18.06.2014 notaritasu arve nr 7711 (võlgnevus 131,33 eurot); 4) 022/2015/4459, mille aluseks on Express Credit AS täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 21.05.2015 otsus nr 2-14-9753 (võlgnevus 850 eurot); 5) 022/2019/2849, mille aluseks on Aktiva Finants OÜ täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 15.02.2018 otsus nr 2-16-110903 (võlgnevus 849,17 eurot); 6) 022/2019/3840, mille aluseks on WW ja QQ täitmisavaldus ning Tartu Maakohtu 05.10.2017 otsus nr 2-16-18564 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2018 otsus nr 2-1618564 (võlgnevus 4896 eurot).
  2. Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) 03.09.2019 kinnistamisavalduse alusel kanti 11.10.2019 kinnistusraamatusse Rae vallas Pajupea külas asuvad Tuulepõllu, Mäealuse ja Sillaotsa maaüksused (registriosa nr 15887450), mille kaasomanikeks said XX ja ZZ (mõlemad 1/2 ulatuses). Kohtutäituri 03.09.2019 avalduse alusel kanti 11.10.2019 kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge XX-le kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast nr 15887450 Gatsby OÜ (sissenõudja täiteasjas nr 022/2015/544) ja kohtutäituri kasuks. Harju Maakohus peatas 14.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12625 (XX hagi Gatsby OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/544 kuni tsiviilasjas nr 2-19-12625 lõpplahendi jõustumiseni. Kohtutäitur edastas XX-le 15.10.2019 kell 11.17 saadetud e-kirjaga teate täitetoimingu tegemisest täiteasjas nr 022/2015/544, millega teavitas võlgnikku temale kuuluva kinnisasja nr 15887450 kaasomandi osa arestimisest ning andis teada, et võlgnikule kuuluva kaasomandi osa ülevaatus ja arestimine koos arestimisakti koostamisega toimuvad 21.10.
  3. Harju Maakohtu 14.10.2019 määruse nr 2-19-12625 alusel peatas kohtutäitur 15.10.2019 kell 12.05 tehtud otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/544, märkides, et enne täitemenetluse peatamist tehtud täitetoimingud jäävad jõusse. Kohtutäitur edastas 15.10.2019 kell 14.43 saadetud e-kirjaga XX-le uue teate täitetoimingute tegemisest täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840, millega teavitas võlgnikku uuesti temale kinnisasjast nr 15887450 kuuluva kaasomandi osa arestimisest 21.10.
  4. Kohtutäitur lubas

§ 149

alusel tehtud 21.10.2019 otsusega sissenõudjatel täiteasjades nr 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840 osaleda võlgniku suhtes toimuvas kinnisasja sundtäitmise menetluses ning koostas 21.10.2019 kinnisasja nr 15887450 arestimise akti. 3. XX esitas 20.10.2019 kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840, paludes 2

(10)2-19-18400 peatada kaebaja vara arestimine koos selle hindamisega ning kustutada kinnistusraamatust Gatsby OÜ kasuks kinnisasjale nr 15887450 seatud keelumärge. Kinnisasi nr 15887450 on moodustatud ebaõigesti, sest erastajate huvide vastaselt on kolme eraldi kinnistu asemel moodustatud üks kinnistu. Kohtutäitur on oma tegevusega sekkunud kinnistamisprotsessi.

§ 53

lg 1 kohaselt ei tohi kohtutäitur reeglina arestida võlgniku vara suuremas ulatuses, kui see on sissenõudjate nõuete rahuldamiseks vajalik, samuti ei tohi arestimisel kahjustada võlgniku huve. Kohtutäitur ei ole jätnud võlgnikule pärast kinnisasja omandamist ja enne selle arestimist piisavalt aega võlgnevuse tasumiseks ja sissenõudjatega kokkuleppe saavutamiseks. Gatsby OÜ ning WW ja QQ nõuded on kaebaja poolt tasaarvestatud, mistõttu on võlgnevuse suurus 2574,45 eurot. Kui kohtutäitur ei oleks võlgniku kinnisasja ebaseaduslikult arestinud, saanuks võlgnik võtta võlgnevuse tasumiseks kinnisasja tagatisel laenu. Kohtutäitur pidanuks enne kinnisasja arestimist korraldama selle hindamise. Kohtutäitur ei ole atesteeritud maakler ja seega puudub tal pädevus kinnisasja väärtust ise hinnata. Ka 07.08.2006 koostatud ekspertarvamuses leitakse, et kinnistu täpsema turuväärtuse leidmiseks oleks vajalik tellida eksperthinnang. Gatsby OÜ kasuks seatud keelumärge ei ole seaduslik, sest selle sissenõudja osas on täitemenetlus peatatud ning keelumärke seadmine toimus ebaseaduslikult (s.o ilma

§ 145lg-s 1 sätestatud nõuetekohase avalduseta ja arestimisaktita).

Arestimine on tühine, sest see on toimunud 03.09.2019 ehk enne kinnistu moodustamist 11.10.

  2. Kohtutäitur jättis 11.11.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Arusaamatu on väide, et kohtutäitur sekkus kinnistamisprotsessi, sest kohtutäitur esitas üksnes kinnistamisosakonnale 03.09.2019 avalduse keelumärke seadmiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistamine oleks toimunud ebaõigesti. Kuna kinnistamise aluseks oli 20.05.2019 korraldus maa ostueesõigusega erastamise kohta, ei saanud kinnistu moodustamine olla võlgniku jaoks üllatuslik. Võlgnikul on olnud piisavalt aega sissenõudjatega kokkulepete sõlmimiseks ja seeläbi sundtäitmise vältimiseks. Üksnes võlgniku poolt tasaarvestuse avalduse esitamine või nõude olemasolu esile toomine ei võimalda kohtutäituril kontrollida nõude põhjendatust ega käsitada tasaarvestust täitedokumendi täitmisena. Sissenõudjad Gatsby OÜ ega WW ja QQ ei ole nõuete tasaarvestamist kinnitanud. Kinnistusraamatu registriosa nr 15887450 avati 11.10.2019 ja samal päeval kanti kohtutäituri 03.09.2019 avalduse alusel sisse kinnistu käsutamise keelumärge.

§ 64

lg 1 ls 2 kohaselt loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist. Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist (

§ 74lg 2).

Kohtutäitur edastas võlgnikule 15.10.2019 teate täitetoimingu tegemise kohta ning teavitas, et võlgnikule kinnisasjast nr 15887450 kuuluva kaasomandi osa arestimine ja arestimisakti koostamine (sh kinnistu hinna määramine) toimub 21.10.2019. Keelumärke seadmisel on ka n-ö distsiplineeriv või võlgnikku mõjutav iseloom. Keelumärke seadmisel jääb võlgnik asja endiselt valdama ja kasutama ning tekkiv riive on minimaalne ja seega õigustatud. Silmas tuleb pidada ka sissenõudja huve ja ootust nõude kiirele rahuldamisele. Keelumärke seadmine võlgnikule kuuluvale kinnisasja osale ei piira võlgniku võimalusi võtta laenu sissenõutavate rahasummade tasumiseks. Kinnisasja käsutamise keelumärget ei ole seatud õigusvastaselt, sest

§ 64

lg 1 võimaldab kalduda kõrvale

§ 145

lg-s 1 toodud toimingute järjekorrast ning arestimisakti koostamine pärast keelumärke seadmist ei ole iseenesest võlgnikku kahjustav (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2016 määrus nr 2-16-9765, p 8). Väide võimalikust ülearestimisest jääb arusaamatuks, sest kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks kinnistu turuväärtust. Kaebusele lisatud ekspertarvamus on koostatud 2006. a-l ega sisalda vara täpsemat turuväärtust.

§ 74lg-te 5 ja 6 kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh 3

(10)2-19-18400 asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist, ning kui hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtust hinnata eksperdil. Kohtutäituri poolt määratud hinda on

§ 74

lg-te 7 ja 8 kohaselt võimalik vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras ning hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. Kaebaja kaasomandi osale kinnisasjast nr 15887450 seati käsutamise keelumärge enne, kui Harju Maakohus peatas 14.10.2019 määrusega nr 2-19-12625 täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/544. Kuna

§ 47

lg 1 kohaselt jäävad varasemad täitetoimingud peatamise korral jõusse, siis ei esine alust keelumärke kustutamiseks. Kuivõrd kohtutäitur on võlgniku suhtes algatanud 6 täitemenetlust, mille raames ei ole õnnestunud sissenõudjate nõudeid rahuldada, ei takista täitemenetluse nr 022/2015/544 peatamine võlgnikule kuuluva kinnisasja kaasomandi osa arestimisakti koostamist, sh hinna määramist. Ühe täitemenetluse peatamine ei takista vara realiseerimist, kui teistes täiteasjades on menetlus peatamata ja nõue rahuldamata (vt Harju Maakohtu 16.10.2019 määrus nr 2-19-12692). 5. XX esitas Harju Maakohtule 22.11.2019 kaebuse (täiendatud 07.12.2019), mille maakohus võttis menetlusse nõuetega tühistada kohtutäituri 11.11.2019 otsus ja kohustada kohtutäiturit vaatama XX 20.10.2019 kaebus uuesti läbi. Kuna 15.10.2019 seisuga ei olnud teisi täitemenetlusi veel täiteasjaga nr 022/2015/544 liidetud, siis ei saanud vara arestimine toimuda keelumärke alusel, mis oli kinnistusraamatuse kantud Harju Maakohtu 14.10.2019 määrusega nr 2-19-12625 peatatud täiemenetluse raames. Vara saanuks arestida üksnes täiteasja nr 022/2015/544 raames sissenõudja Gatsby OÜ kasuks ning seda juhul, kui täitemenetlust ei oleks peatatud. Kohtutäitur on asunud kinnisasja arestima juba enne selle moodustamist ja ilma arestimisaktita ning täiteasjas nr 022/2015/544 täitetoimingute tegemise keeldu eirates. Seetõttu oli vara arestimine

§-dest 142, 145 ja 149 tulenevalt ebaseaduslik (mh ei olnud kinnisasjale seatud hüpoteeki). Kohtutäituri 21.10.2019 arestimisakt on tühine, sest see on koostatud pärast täitetoimingute keelu kehtestamist. Täitemenetluste ühendamise otsus allkirjastati 21.10.2019 kell 17.10, kuid viimane isik allkirjastas 21.10.2019 arestimisakti alles kell 17.09 ehk arestimine toimus enne täitemenetluste ühendamist.

§ 64

lg 1 ls 2 kohaselt saab vara lugeda arestituks kinnistusraamatusse keelumärke seadmisega vaid juhul, kui

§ 143

kohane arestimisakt oli olemas enne keelumärke seadmist ning esines takistus arestimisakti kättetoimetamisel. Kohtutäituri abi on alates

  1. aastast teinud avaldaja vara ebaseaduslikuks omandamiseks koostööd Soloteks Trans OÜ pankrotihalduriga ja Gatsby OÜ esindajaga. Kohtutäitur ei ole põhjendanud keelumärke seadmise vajalikkust, sh vara varjamise või võõrandamise kahtlust. Täiteasjades nr 022/2015/544 ja nr 022/2019/3840 on nõuded tasaarvestatud ning asjaomased hagid kohtusse esitatud. Kohtutäitur hindas ise võlgniku kaasomandi osa väärtuseks 120 000 eurot, samas kui tasumata võlgnevus on üksnes 2574,45 eurot, mistõttu on ülearestimine ilmne. Avaldaja palus tuvastada kinnisasja arestimise ja keelumärke seadmise õigusvastasuse ning arestimisakti, keelumärke seadmise avalduse ja keelumärke tühisuse.
  2. Kohtutäitur palus 04.12.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes 11.11.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses väljunud kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest, mistõttu on kaebuse puhul osaliselt läbimata

§ 217lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

Avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas rikkus keelumärke seadmisest teavitamata jätmine tema õigusi. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ei pea kohtutäitur arestimistoimingust võlgnikule iseenesest ette teatama. Kuna võlgnik ei ole täidetavat nõuet rahuldanud, tuleb võlgniku vara realiseerimiseks 4

(10)2-19-18400 korraldada enampakkumine, mis eeldab vara eelnevat arestimist, sh kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2014 määrus nr 2-14-50757). Seega puudub alus keelumärke kustutamiseks. Kuna sissenõudjate nõuete rahuldamine ei ole andnud tulemusi alates 2015. a-st, siis oli kohtutäituril

§ 53lg 1 kohaselt õigus arestida võlgnikule kuuluv mõtteline osa kinnistust.

Võlgnik ei ole asunud täitma ka võlgnevusi summas 2574,45 eurot, millele ta ei ole vastuväiteid esitanud. Võlgnik peab täitemenetluses ise aktiivselt osalema ja oma õigusi kaitsma ning esitama alternatiivseid võimalusi nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole avaldanud soovi võlgnevusi vabatahtlikult tasuda ning ei ole alates täitemenetluste algatamisest teinud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ühtegi ülekannet. Seatud keelumärge ei takista võlgniku võimalusi tasuda võlgnevused laenuga.

§ 74

lg-st 6 ei tulene kohtutäiturile kohustust lasta vara väärtust tingimata hinnata eksperdil ning avaldaja ei ole põhjendanud, miks pidanuks temale kuuluva kinnistu mõttelise osa hindamine osutuma kohtutäiturile raskeks.

  1. WW ja QQ palusid 03.12.2019 seisukohas jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri 11.11.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
  2. Gatsby OÜ palus 10.12.2019 seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri 11.11.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Gatsby OÜ nõuet võlgniku vastu ei ole tasaarvestatud ning tsiviilasjas nr 2-19-12625 on avaldaja oma sellekohast väidet tõendanud üksnes võltsitud käsikirjalise avaldusega. Seega on vale väide, et võlgnevuse jääk on üksnes 2574,45 eurot. Avaldaja väited selle kohta, et ta oleks suuteline võlgnevused vabatahtlikult tasuma, on paljasõnalised.

§-d 74 ja 144 ei kohusta kohtutäiturit tingimata laskma vara väärtust hinnata eksperdil. Arestitud vara keelumärke alt vabastamine sissenõuet ületavas osas oleks võimalik vaid juhul, kui arestitud on rohkem kui üks kinnisasi. Praegusel juhul puudub võlgnikul muu vara, mille arvelt sissenõuet rahuldada. Keelumärke seadmine ei ole tühine ainuüksi põhjusel, et arestimisakt on koostatud hiljem.

  1. AB Kreditex AS palus 12.12.2019 seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, nõustudes kõigi kohtutäituri seisukohtadega. Express Credit AS ja AB Kreditex AS ühinesid 19.11.2019 ning sellega seoses on uueks sissenõudjaks Express Credit AS üldõigusjärglane AB Kreditex AS.
  2. OÜ Aktiva Finants palus 19.12.2019 seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avaldaja ei ole ise täitemenetluses aktiivselt osalenud ja oma võlgnevuste tasumiseks võimalusi otsinud, siis oli kohtutäituril

§ 53lg 1 järgi õigus arestida võlgnikule kuuluv mõtteline osa kinnistust.

11. Harju Maakohus jättis 07.01.2020 määrusega XX kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 2) ning mõistis XX-lt välja Gatsby OÜ kasuks menetluskulud 827,67 eurot, AB Kreditex AS kasuks menetluskulud 300 eurot ning OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 240 eurot (resolutsiooni p 3). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda sissenõudjale Gatsby OÜ viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 4). Kaebus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud, mistõttu on kohtutäituril õigus teha ka arestimistoiminguid. Kohtutäitur võib

§ 145

lg 4 kohaselt juhul, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

§ 149lg 1 kohaselt juhul, kui kinnisasjale 5

(10)2-19-18400 sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 149lg 2).

Asjakohatu on avaldaja väide, et puuduvad kõigi täitemenetluses osalevate sissenõudjate avaldused sissenõudega ühinemiseks ja liitmiseks Gatsby OÜ kasuks seatud keelumärke kaudu kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Nõuete rahuldamine ei ole 2015. a-st olnud tulemuslik.

§ 25näeb ette ka vabatahtliku täitmise võimaluse.

Avaldaja on küll kirjeldanud soovi tasuda võlgnevus laenu abil, kuid ei nähtu, et ta oleks täitemenetluses selliseid ettepanekuid reaalselt teinud. Ebaõige on seisukoht, et aresti saab kohaldada alles siis, kui puuduvad muud meetmed.

§ 53sätestab vara arestimise ulatuse, mis sõltub nõude suurusest.

Avalduses esitatud asjaoludel ei ole kohtutäituri tegevus ebaseaduslik ning avaldaja ei ole esile toonud

§-s 55 sätestatud arestimise tühisuse aluseid. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda.

  1. XX esitas maakohtu määruse peale 25.02.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 30.03.2020 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. XX palub 25.02.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu 07.01.2020 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha asjas uus määrus, millega tema 22.11.2019 kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Maakohus on jätnud olulised asjaolud tuvastamata ja eiras avaldaja esitatud tõendeid. Põhjendamatult on jäetud tähelepanuta, et kohtutäitur tegi täitetoiminguid peatatud täiteasjas nr 022/2015/544 ning arestimine ja keelumärke seadmine on seetõttu

§ 55ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi tühised.

Kohtutäituri avalduse alusel 11.10.2019 seatud keelumärge Gatsby OÜ kasuks ei olnud seaduslik ja kohtutäituril tulnuks see kustutada. Keelumärge seati vastuolus kohtumäärusega, millega täitemenetlus peatati, ning selleks polnud nõuetekohast avaldust ja arestimisakti, mida kohtutäitur ei saanud täitemenetluse peatamise tõttu ka hiljem õiguspäraselt koostada. Kohtutäitur on asunud kinnisasja arestima enne selle moodustamist, kuigi

§ 145

nõuetele vastava arestimisavalduse (mis sisaldab ka kinnisasja numbrit) saanuks esitada alles pärast kinnistamist. Arestimisakti puudumise tõttu on rikutud

§-des 75 ja 143 sätestatut. Keelumärke seadmisele peab

§ 145

lg 1 järgi eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine (vt Riigikohtu 06.04.2010 määrus nr 3-2-1-14-10, p 12). Arestimisakti koostamise ajal kehtis täiteasjas nr 022/2015/544 täitetoimingute keeld, mistõttu on rikutud

§ 46lg 1 p-i 2.

Ka

§ 64

lg-s 2 sätestatud erand nõuab eelnevalt arestimisakti koostamist.

§ 142lg 1 kehtib üksnes kinnisasja suhtes, millele on seatud hüpoteek.

Praegusel juhul kohtutäituri poolt arestitud kinnisasjal nr 15887450 ei lasu ega ole kunagi lasunud ühtegi hüpoteeki. Arestimise tühisusest tuleneb ka keelumärke tühisus. Täitemenetluse peatamise tõttu ei saanud 21.10.2019 arestimisakti koostamise ajal enam täitemenetlusi ühendada, kuid maakohus on jätnud selle tähelepanuta.

§ 149

lg 1 kohaldamiseks oleks arestimine Gatsby OÜ kasuks pidanud olema juba toimunud. Maakohtu viide, et avaldaja ei ole alates 2015. a-st nõudeid rahuldanud, ei ole asjakohane, sest avaldaja on esitanud maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ebaseaduslik keelumärge takistab avaldajal ka teiste võlgnevuste tasumist, sest kinnisasjale pole võimalik seada hüpoteeki laenuandjate kasuks. Kaebajalt saab eeldada ülejäänud võlgnevuste tasumist alles pärast seadusliku täitemenetluse korraldamist. 6

(10)2-19-18400 Maakohtu määrusest ei nähtu, milliste sätete alusel on avaldajalt konkreetsed menetluskulud välja mõistetud. Kohus on iga sissenõudja puhul paljasõnaliselt väitnud, et tema menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Praegusel juhul ei olnud sissenõudjate poolt tasuliste esindajate palkamine põhjendatud ega vajalik, sest kaebus puudutab üksnes kohtutäituri tegevust ning kohtutäitur peab kaitsma mh sissenõudja õigustatud huve, mistõttu ei jää tema õigused kaitseta. Sissenõudjate esindajad ei ole lisaks esitanud kohtutäituriga võrreldes mingeid uusi seisukohti, mis võiksid omada asja lahendamisel tähtsust. Gatsby OÜ-ga ning WW ja QQ-ga toimuvad sisulised vaidlused sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjades. Puudutatud isikud on esitanud asjakohatuid, alusetuid, ebaolulisi ja subjektiivseid väiteid üksnes suurendamaks avaldaja ajakulu nende tõrjumiseks. Kuna sundtäitmiste ühendamine oli ebaseaduslik, siis on osa sissenõudjatest menetlusse kaasatud põhjendamatult. Väär on maakohtu väide, et avaldaja ei ole sissenõudjate menetluskuludele vastu vaielnud, sest maakohus ei küsinud üldse avaldaja seisukohta menetluskulude taotluste osas. Aktiva Finants OÜ vastuse koos menetluskulude taotlusega tegi kohus avaldajale nähtavaks alles samaaegselt lahendi tegemisega.
  1. Kohtutäitur palub 12.03.2020 seisukohas jätta XX määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes oma varem esitatud põhjenduste juurde.
  2. Gatsby OÜ vaidleb 10.03.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
  3. AB Kreditex AS vaidleb 09.03.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Avaldaja väidetav soov tasuda oma võlgu refinantseerimise teel on paljasõnaline ja eksitav. Soovi korral on seda võimalik teha täitemenetluses kohtutäituri kontrolli all toimuva tehinguga. Maakohus mõistis menetluskulud välja õigesti. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid diskretsiooni piiride ületamise korral. Sellist olukorda ei esine. Puudutatud isiku menetluses osalemine on vajalik ja nõutav, sõltumata sellest, et kaebus on esitatud kohtutäituri vastu. Menetluse tulemus puudutab otseselt sissenõudja õigusi ja tema väljavaateid nõude rahuldamisele. Menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud.
  4. OÜ Aktiva Finants vaidleb 16.03.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
  5. WW ja QQ vaidlevad 02.03.2020 ja 20.03.2020 seisukohtades määruskaebusele vastu ning paluvad see jätta rahuldamata.
  6. Harju Maakohus jättis 31.03.2020 määrusega nr 2-19-12625 XX hagi Gatsby OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata, sest hageja jättis tasumata tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.10.2020 määrusega XX määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 31.03.2020 määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 07.10.
  7. Kohtutäitur uuendas peatamise tinginud asjaolude ära langemise tõttu 08.10.2020 otsusega täitemenetluse nr 022/2015/
  9. Kohtutäitur palub 12.10.2020 täiendavas seisukohas jätta XX määruskaebus rahuldamata, sest kuna tema hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on jäetud läbi vaatamata, siis on sundtäitmise lubamatuse argumendile tuginev määruskaebus perspektiivitu ja kohtutäitur on kohustatud täiteasjas menetlust jätkama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
(10)2-19-18400 21. TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt on kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtul muu hulgas kohustus kontrollida, kas esinevad

§-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused ning seda ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele selgelt tuginenud (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 2-17-8643, p 17).

§ 218

lg 1 alusel esitatud kaebuse alusel saab kohus küll tühistada kohtutäituri

§ 217kohase otsuse, kuid kohus ei saa siiski asuda ise täitemenetlust korraldama.

Seega ei saa kohus otsustada arestimistoimingute tagasi täitmise üle, vaid kohus saab

§ 217

lg 7 alusel kohustada kohtutäiturit üksnes avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama (vt ka Riigikohtu 04.12.2018 määrus nr 2-17-18529, p-d 20–22). 22. Avaldaja leiab kokkuvõtvalt, et kohtutäitur arestis temale kuuluva kaasomandi osa kinnisasjast nr 15887450 õigusvastaselt (s.o arestimine ja keelumärke seadmine on tühised). Keelumärke sissekandmine on üks osa kinnisasja arestimisest (

§ 142

lg 1 ja § 145 lg 1; Riigikohtu 01.06.2010 määrus nr 3-2-1-46-10, p 23; 05.03.2010 määrus nr 3-2-1-8-10, p 9). Seadustest ei tulene kohtutäiturile keeldu esitada kinnistusosakonnale avaldus keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks veel enne kinnistamismenetluse lõpule viimist, mistõttu ei ole iseenesest õigusvastane see, et kohtutäitur esitas avalduse keelumärke sissekandmiseks juba 03.09.2019 ehk enne kinnisasja nr 15887450 kinnistusraamatusse kandmist. Vaidlust ei ole selles, et keelumärge kanti kinnistusraamatusse koos kinnisasja moodustamisega 11.10.2019. Samuti on ebaõige avaldaja seisukoht, et kinnisasja on võimalik arestida üksnes juhul, kui see on hüpoteegiga koormatud.

§ 142

lg-s 1 viitab sõna „hüpoteek“ üksnes sellele, et juhul, kui kinnisasjale on seatud hüpoteek, arestitakse üldjuhul koos kinnisasjaga ka muud esemed, millele hüpoteek ulatub (vt ka

§ 139ja § 146 lg 1 teine lause).

23.

§ 145

lg 1 kui kinnisasjale arestimise käigus keelumärke seadmise üldnormi järgi peab keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti (

§ 143

) koostamine.

§ 145

lg 4 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist.

§ 145

lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. Seega on

§ 145

lg 4 kohaldamise eeldusena vajalik sellise asjaolu olemasolu, mis annab alust arvata, et keelumärke sissekandmisega viivitamine võib seada ohtu sissenõudja nõude rahuldamise. Selliseks erandlikuks asjaoluks võib olla olukord, kus sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki ning esineb vara võõrandamise või varjamise kahtlus.

§ 145

lg 4 rakendamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida kohtutäitur peab olema võimeline põhjendama siis, kui võlgnik esitab selle kohta kaebuse (vt Riigikohtu 06.04.2010 määrus nr 3-2-1-14-10, p-d 12–15).

  1. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kinnisasja nr 15887450 arestimisele ja selle kohta keelumärke kinnistusraamatusse kandmisele ei eelnenud kinnisasja arestimisakti koostamist, vaid arestimisakt koostati alles 21.10.
  2. Kohtutäitur ei ole 11.11.2019 otsuses toonud välja põhjendusi

§ 145

lg 4 rakendamiseks, vaid viitas üksnes, et

§ 64

lg 1 võimaldab kalduda kõrvale

§ 145lg-s 1 toodud toimingute järjekorrast.

Ringkonnakohus märgib, et

§ 137

kohaselt ei saa kinnisasjale sissenõude pööramise erisätte olemasolul rakendada vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid. Kuna kohtutäitur ei ole põhjendanud

§ 145

lg 4 kohaldamist, siis on sätet rakendatud valesti.

§ 145

lg 4 ekslik kohaldamine ei tähenda siiski, et keelumärge tuleks kinnistusraamatust kustutada. Kui täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud, ei ole alust

§ 145lg 4 alusel seatud keelumärget kustutada 8

(10)2-19-18400 (vt Riigikohtu 06.04.2010 määrus nr 3-2-1-14-10, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2014 määrus nr 2-14-50757; Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2016 määrus nr 2-16-9765, p 8). 25. Kuna kohtutäituri 03.09.2019 avalduse alusel kanti keelumärge kinnistusraamatusse 11.10.2019, oli avaldajale kuuluv mõtteline osa kinnisasjast

§ 64

lg 1 teise lause kohaselt Gatsby OÜ kasuks täitemenetluses nr 022/2015/544 arestitud juba 11.10.2019, mistõttu ei mõjutanud Harju Maakohtu 14.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-12625, millega peatati täitemenetlus nr 022/2015/544, juba toimunud arestimise ja keelumärke seadmise kehtivust.

§ 47

lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral varem tehtud täitetoimingud jõusse. Pärast seda, kui kohtutäitur oli 15.10.2019 otsusega täitemenetluse nr 022/2015/544 peatanud, saatis kohtutäitur võlgnikule uue teate, millega teavitas teda kinnisasja nr 15887450 kaasomandi osa arestimisest 21.10.2019. Sellega soovis kohtutäitur varasemalt Gatsby OÜ kasuks arestitud kinnisasja osa arestida ka teistes täitemenetlustes sissenõudjate kasuks.

§ 149

lg 1 esimese lause kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses.

§ 149

üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29.01.2014 määrus nr 3-2-1-164-13, p 12). Sundtäitmisega ühinemine ei olnud keelatud ka täitemenetluse nr 022/2015/544 peatamisest tulenevalt, sest iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 määrus nr 3-2-1-66-17, p 13.2). Kuna kinnisasja kaasomandi osa oli juba arestitud, siis ei oma määravat tähtsust ega riku võlgniku õigusi ka asjaolu, et kohtutäitur allkirjastas otsuse sundtäitmisega ühinemise kohta üks minut pärast arestimisakti allkirjastamist. 26. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldajale kuuluva kinnistu kaasomandi osa arestimist pidada praeguses asjas ka ebaproportsionaalseks või ebakohaseks meetmeks.

§ 53

lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

§ 53

lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega (nt Riigikohtu 29.09.2015 määrus nr 3-2-1-95-15, p 26; 06.04.2010 määrus nr 3-2-1-14-10, p-d 17–18). Praegusel juhul tuleb arvestada sellega, et vaidlusalune kinnisasja mõtteline osa on avaldaja ainus vara, millele kohtutäituril oli üldse võimalik sissenõuet pöörata. Kinnisasja kaasomandi osa ei ole võimalik arestida ega seada selle käsutamiseks keelumärget üksnes osaliselt. Avaldaja ei ole ka kohtumenetluses toonud välja, et tal oleks mingit muud vara, millele saanuks sissenõuet pöörata. Seetõttu ei oma iseenesest tähtsust, kui suur on tegelik võlgnevuste jääk. Tuleb ka märkida, et pelgalt asjaolust, et võlgnik on esitanud sissenõudjatele avaldused võlgnevuste tasaarvestamiseks, millega sissenõudjad ei ole nõustunud, või esitanud mõne sissenõudja vastu kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei järeldu, et võlgnevuse tegelik jääk vastab võlgniku enda väidetud summale. Seejuures jättis Harju Maakohus 31.03.2020 määrusega nr 2-19-12625 (jõustus 07.10.2020) avaldaja hagi Gatsby OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata ja kohtutäitur uuendas sellest tulenevalt 08.10.2020 otsusega täitemenetluse nr 022/2015/544. Kokkuvõttes ei ole praegusel juhul toimunud nn ülearestimist

§ 53lg 1 tähenduses.

Kuigi kinnisasja käsutamise keelumärge välistab üldjuhul kinnistusraamatusse kinnisasja koormava hüpoteegi kandmise, oleks see siiski võimalik kohtutäituri ja õigustatud nõusolekul (nt Riigikohtu 07.03.2011 määrus nr 3-2-1-167-10, p 11). 27. Kuna

§-s 55 toodud arestimise tühisuse asjaolusid ei esine, siis jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse õiguspäraselt rahuldamata. 9

(10)2-19-18400
  1. Maakohus jättis kõigi menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda ning määras TsMS § 174 lg 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuigi maakohus ei ole menetluskulude jaotust pikemalt põhjendanud, ei anna see alust maakohtu määrust tühistada. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes juhul, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et puudutatud isikutel puudus vajadus kohtumenetluses esindajakulusid kanda ning teda on sisuliselt karistatud kohtutäituri otsuse vaidlustamise eest, on ilmselgelt otsitud. Avaldaja pidi arvestama, et kuna vaidlus puudutab ka sissenõudjate õigusi, siis võib neil olla huvi oma õigusi menetluses kaitsta ja seega võib avaldajal tekkida kohustus kanda sissenõudjate võimalikud menetluskulud, kui tema kaebus jääb rahuldamata. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (nt Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 2-17-5713, p 14). Samuti ei pidanud maakohus andma avaldajale hagita menetluses eraldiseisvat võimalust puudutatud isikute menetluskuludele vastu vaielda, vaid avaldaja saanuks seda teha omal algatusel.
  2. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 07.01.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
  3. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Kuna maakohus määras menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi resolutsiooni muutmata, siis tuleb ringkonnakohtul

§ 174

lg-te 3 ja 5 alusel määrata määruskaebemenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaks praeguses määruses. Kuna kohtutoimikust ei nähtu, et sissenõudjad oleksid määruskaebuse menetluses kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmist saaksid nad avaldajalt nõuda ning kohtutäituri kantud õigusabikulusid TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata, ei ole määruskaebemenetluses menetluskulusid, mille väljamõistmist puudutatud isikud saaksid avaldajalt nõuda. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.