Obsah (7)

§ 168§ 150§ 386§ 162§ 659§ 423§ 460

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1832 Tsiviilasi OÜ S

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole mõistlik menetluskulusid jätta täies ulatuses hageja kanda, sest hageja 3 on pöördunud kohtusse oma seaduslike õiguste kaitseks. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus hagi läbi vaatamata jätmine on tingitud asjaolust, mida hageja ei saanud mõjutada, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, punkt 14). Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 1/3 ulatuses Mati Antsi (pankrotis) kanda, 1/3 ulatuses kostja Elina Antsi ja 1/3 ulatuses OÜ Kobela Property kanda. Mati Antsi (pankrotis), Elina Antsi ja OÜ Kobela Property menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Hagi materjalidest nähtuvalt on kostja Elina Antsi Mati Antsi abikaasa ja kostja OÜ Kobela Poperty ainuke juhatuse liige ja osanik. Seega abieluvaralepingu sõlminud isikud ja äriühingu juhatus ühtivad, mistõttu on tehingud tehtud samade kasusaajate vahel ja tehingute tegemise ainus eesmärk oli hageja hinnangul kohustustest vabanemine. Seega pidid Elina Antsi ja OÜ Kobela Property olema teadlikud, et muud arvestatavat vara Mati Antsil enam pole ning tema varatuks jäämise tulemusel jäävad teiste võlausaldajate nõuded rahuldamata. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1420 eurot, sh riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot ja tagatis hagi tagamisel summas 170 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Praegusel juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata ja riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus rahuldas Swedre Invest OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse (900 eurot lepingulise esindaja tasu + 50 eurot riigilõivu hagi tagamise taotluselt) 950 euro ulatuses. Kohus mõistis Elina Antsilt välja menetluskulu summas 316,67 eurot (1/3 950-st eurost) ja OÜ Kobela Property 316,67 euro (1/3 950-st eurost) hageja kasuks. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude summas 473 (kohtu hinnangul 316,67 eurot) eurot väljamõistmiseks Mati Antsilt (pankrotis). Kostja Elina Antsi ja OÜ Kobela Property menetluskulud jätab kohus nende endi kanda.

§ 386

lg 4 alusel tühistas kohus kohtumääruse jõustumisel Tartu Maakohtu 10.02.2016 määrusega hagi tagamise abinõuna arestitud ja seatud keelumärked käsutamise kohta OÜ Kobela Proprerty kuuluvale korteriomandile asukohaga Tartu linnas Pikk 19-33 (registriosa nr 4175003) ning kinnistutele asukohaga Nurme 2 Kobela alevikus Antsla vallas (registriosa nr 2085441), Kõrkjanurme asukohaga Toku külas Urvaste vallas (registriosa nr 447050), Huulheina asukohaga Toku külas Urvaste vallas (registriosa nr 473850) ja Kalda asukohaga Kraavi külas Antsla vallas (registriosa nr 229641). MÄÄRUSKAEBUSED

1. Hageja OÜ Swedre Invest esitas Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada nimetatud määrus osas, millega maakohus jättis OÜ Swedre Invest hagi läbi vaatamata ning tühistas hagi tagamise abinõu. Hageja palus saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. OÜ Swedre Invest esitas 9.veebruaril 2016.a Tartu Maakohtule hagi Mati Antsi, Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu tehingute kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kannete muutmise nõudes. Hageja soovis kahe erineva tehingu kehtetuks tunnistamist: 1)
3. jaanuaril 2016.a. sõlmitud abieluvaraleping, mille poolteks olid Mati Antsi ja Elina Antsi ning 4 2)
4. jaanuaril 2016.a sõlmitud kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ning asjaõigusleping, mille poolteks olid Elina Antsi ja OÜ Kobela Property. Käesoleval juhul on lisaks Mati Antsi (pankrotis) vastu esitatud nõudele maakohtu menetluses hageja nõue Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu 19.jaanuaril 2016.a sõlmitud kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Nimetud nõude puhul ei ole Mati Antsi (pankrotis) kostjaks ning seega puudub alus nimetatud nõude läbi vaatamata jätmiseks. OÜ Swedre Invest möönab, et Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu esitatud nõude lahendamine sõltub otseselt hageja poolt Mati Antsi (pankrotis) ja Elina Antsi vastu esitatud nõude lahendamise tulemusest, kuid eeltoodu annab aluse menetluse peatamiseks mitte aga nõude läbi vaatamata jätmiseks. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus varasemalt kohaldanud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras arestida ja seada keelumärked käsutamise kohta OÜ Kobela Property kuuluvale korteriomandile ning kinnistutele. Eelnimetatud hagi tagamise abinõu tühistamisel tekib OÜ-l Kobela Property võimalus nimetatud kinnistuid võõrandada ja/või koormata, kuna asjaõigusseaduse § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge kannete tegemist kinnistusraamatusse.
5. Kostjad Elina Antsi ja OÜ Kobela Property esitasid
6. novembril 2020 Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2020 määruse peale ühise määruskaebuse, milles palusid tühistada nimetatud määrus osas, millega jäeti OÜ Swedre Invest menetluskulud 1/3 ulatuses Elina Antsi ja 1/3 ulatuses OÜ Kobela Property kanda ning teha selles osas uus määrus, millega jäetakse nii hageja enda menetluskulud kui Elina Antsi ning OÜ Kobela Property menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas, et

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Lõigetest 3-5 tulenevaid aluseid asjas ei esine, seega tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda. Samas on maakohus jätnud kulud kahe kostja kanda, kuna kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole mõistlik menetluskulusid jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostjad on seisukohal, et

§ 162

lg 4 võimaldab jätta poolte kulud nende endi kanda, kui kohus tuvastab ebamõistlikkuse või ebaõigluse tunnused, mitte aga hageja kulusid kostja kanda. Seetõttu on maakohtu määrus ebaõige. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-154-09 on selgitatud, et kostja (pankrotistunud) menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei pruugi olla põhjendatud. Siin ei väljendatud võimalust, et hageja kulud saaks panna pankrotistunud kostja kanda. Kohus jättis hagi läbi vaatamata tulenevalt kostja Mati Antsi pankrotistumisest ja kohus ei saa anda läbivaatamata jätmise määruses vastust vaidluse sisulistele küsimustele, st kas tehing on antud juhul tagasivõidetav või mitte. Kohus ei saa mh teha järeldust, et tehingute tegemise ainus eesmärk on hageja hinnangul kohustustest vabanemine, kuna kohus oleks selleks pidanud hindama kõiki asjas olevaid tõendeid, samuti kostjate vastuväiteid ja läbima kohtulike vaidluste staadiumi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 määruse resolutsiooni tuleb täiendada punktiga, et Mati Antsi kanda jäetakse hageja menetluskulud summas 316 eurot ja 67 senti. Muus osas tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ja määruskaebused jätta rahuldamata. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 alusel ei korda maakohtu määruse põhjendusi.

1. Vastuseks hageja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.
2. Õige ei ole hageja väide, et maakohul puudus alus jätta hagi läbi vaatamata osas, milles hageja taotles Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu 19.jaanuaril 2016.a sõlmitud kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 197 lg-s 1 on sätestatud, et kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool. Tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara tagasivõitmise hagi edasise menetlemise jätkamise üle on otsustusõigus seaduse alusel antud võlgniku pankrotihaldurile. Pankrotihaldur ei soovinud tsiviilasjas menetlust jätkata, millest tulenevalt oli maakohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 3 alusel koostoimes TMS § 197 lõigetega 1 ja 2.

Pankrotihaldur esitas hagi (tsiviilasi 2-20-5103) tunnistada kehtetuks M.Antsi ja E.Antsi ning OÜ Kobela Property vahel

1. jaanuaril 2016 sõlmitud tehingud, tagastada vara ühisomandisse, jagada abikaasade ühisvara ning määrata võlgniku M. Antsi osa ühisomandis. 6.
2. Õige ei ole hageja seisukoht, et hagi tagamine tühistatakse lahendi jõustumisel põhjndamatult ja seetõttu ei ole välistatud, et kinnisasjadega tehakse tehinguid, mis täitmist takistavad. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise abinõu ei saa jääda kehtima, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Teises tsiviilasjas (tsiviilasi 2-20-5103) on maakohus hagi taganud nii eelmärkega kui ka märkusega „tsiviilasjas nr 2-20-5103 on Mati Antsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause poolt esitatud Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu nõue 19.01.2016 sõlmitud abieluvaralepingu, kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistute omandi üleandmiseks.“. Sissekantav märkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda

§ 460

lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks.

§ 460lg 1 kohaselt kehtib hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes.

1. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga menetluskulude jaotuse osas ja leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud menetluskulusid jätta täies ulatuses hageja kanda. Kui hagi jääb läbi vaatamata

§ 423

lg 3 järgi muul seaduses nimetatud juhul, peab kohus hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ja kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Pankroti väljakuulutamine ja hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmine on sellised asjaolud, mida hageja ei saa mõjutada (Riigikohtu 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Hageja pöördus kohtusse oma seaduslike õiguste kaitseks. Temast mittesõltuvate asjaolude tõttu on kujunenud menetluslik olukord selliseks, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtul oli õigus menetluskulude jaotamisel hinnata asjas esiletoodud faktilisi asjaolusid ka olukorras, kus hagi osas tuli lahend teha seadusest tulenevalt ilma asjaoludele hinnangut andmata. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei mõistnud põhjendatult menetluskulusid välja M. Antsilt. Kuna isik on pankrotis, määras kohus menetluskulud õigesti kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Maakohus märkis resolutsioonis, et 1/3 hageja 6 menetluskuludest summas 950 eurot jäävad Mati Antsi (pankrotis) kanda. Samas märkis maakohus, et jätab rahuldamata OÜ Swedre Invest taotluse menetluskulu 473 eurot väljamõistmiseks Mati Antsilt (pankrotis). Ringkonnakohtu arvates võib sellises sõnastuses resolutsioon olla ebaselge ning ringkonnakohus täiendab selguse mõttes resolutsiooni punktiga, milles määrab Mati Antsi kanda jäävate hageja menetluskulude suuruseks 316 eurot ja 67 senti. Maakohtu lahendiga kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse hagejale pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Hageja omandab käesoleva määruse jõustumisel Mati Antsi (pankrotis) vastu menetluskulude osas tunnustatud nõude PankrS § 103 lg 4 mõttes, mille ta saab esitada pankrotimenetluses. 8. Ringkonnakohus jätab määruskaebused rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 7