Obsah (7)

§ 630§ 442§ 187§ 428§ 173§ 168§ 162

Tsiviilasi nr 2-20-18067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3, 53-55)

1. Hagiavalduse kohaselt on G.M. hagejate, B.M.M. ja K.M, XXX. Hagejad elavad oma, K.S, juures. Kostja XXX on hagejate XXX T.M, kelle suhtes on algatatud täitemenetlused nr 022/2019/2143 ja 022/2019/2144 elatusraha sissenõudmiseks, milles on täitmisel Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr XXX. Hagejate isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil hagejatele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest hagejate isal ei ole vara, mille arvel saaks kohtuotsust täita. Hagi esitamise seisuga on elatisnõude suurus kokku 9600 eurot (mõlema hageja elatisnõue on 4800 eurot).
2. Hagejad leiavad, et kostjal on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda lapselapsele lapse XXX asemel ülalpidamist. Hagejad ei nõustu kostjaga, et hagejate isa on võimeline elatist maksma. Sisuliselt on kostja XXX end varatuks teinud. Hagejate isa on talle kuulunud kinnisasja omandi, XX.XX.XXXX lepingu alusel, andnud üle oma XXX. Tõendamata on, et hagejate XXX on asunud tööle. Seega pole tal igakuist stabiilset sissetulekut. Pealegi näitab võlgnevuse pikk periood, et hagi esitamise ajaks ei olnud võimalik elatise võlgnevuse täitmist hagejate isalt nõuda. Seega ei ole perspektiivi nõude täitmiseks hagejate XXX poolt.
3. Hagejad on veendunud, et ilma hagi esitamata ei oleks ükski sent sellest pärandvarast, mis kostja ja laste XXX said, hagejate kasuks liikunud. Hagejatel ei ole kindlust, et ilma hagi rahuldamata saaksid nad isalt tulevikus mingit elatist nõuda, kuna tegemist on varatu isikuga.
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista asenduskohustusena hagejate kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.03.
5. a kuni 07.12.
6. a eest kummalegi hagejale 4800 eurot s.o kokku 9600 eurot ja elatise kummalegi hagejale alates 08.12.
7. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
8. 16.02.
9. a (tlk 53-54) võtsid hagejad hagi osaliselt tagasi nõude osas, milles hagejad palusid kostjalt välja mõista elatusraha võlgnevuse perioodi 01.03.
10. a kuni 07.12.
11. a eest kokku summas 9600 eurot, kuna pärast hagi esitamist on hagejatele elatise võlgnevus täitemenetluses tasutud perioodil 06.01.
12. a kuni 04.02.
13. a. Seega on elatis tasutud kuni
14. jaanuarini
15. a. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates 01.02.
16. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ühe hageja kohta.
17. 23.03.
18. a menetlusdokumendis (tlk 79-80) täpsustasid hagejad nõuet, kuna elatis on tasutud kuni
19. maini
20. a.
21. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise hagejate kasuks alates 01.06.
22. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, ühe hageja kohta. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 31-33, 45, 63-64, 68)
23. Kostja hagiga ei nõustu ja palub hagi jätta rahuldamata.
24. Kostja on seisukohal, et hagejate isa on võimeline elatiskohustust täitma. Hagejate isale kuulub mõtteline osa XX.XX.XXXX surnud N.M. pärandvaraühisusest mh kinnisasi aadressil XXX. Nimetatu arvelt on võimalik täita hagejate nõudeid ja juba seetõttu ei saa kostjat kohustada asenduskohustust täitma.
25. Kostja juhib tähelepanu, et elatiskohustuse võlgnik (hagejate isa) on hakanud omi kohustusi ka täitma ja tasunud 5604 eurot juba 30.12.
26. a ning käesoleval ajal ei ole mingisugust alust ega põhjust eeldada, et hagejate isa oma täitemenetluses olevaid kohustusi ei täida. Seetõttu ei ole põhjendatud asenduskohustuse määramine kostjale, kes sisuliselt ise vajab ülalpidamist.
27. Kostja möönab, et hagejate isa võis olla makseraskustes ja seetõttu ei suutnud ta täita oma kohustusi, kuid see olukord oli ajutine. Kostjale teadaolevalt on hagejate isal olnud eelneval aastal ka tõsiseid terviseprobleeme ning ta on seetõttu viibinud korduvalt ka haiglas ning on ka hetkel haiguslehel, mis kindlasti ei ole kaasa aidanud tema kohustuste täitmisel, kuid kohustatud isikul on olemas kokkulepitud XXX XXX kuhu ta kohe, tema tervise taastumisel 2 ja arsti nõusoleku saamisel, ka tööle võetakse. Seega, ka see asjaolu annab kinnitust, et hagejate isal on kõik võimalused olemas, et oma kohustusi tulevikus ise täita.
28. Isegi juhul, kui kohustatud isik ei oleks olnud võimeline omi kohustusi laste ees täitma ei ole neid kohustusi võimeline täitma asenduskohustusena ka kostja. Kostja ei ole võimeline ülal pidama kedagi peale iseenda ning ka tema enda ülalpidamine on väikesest pensionist tingitult raskendatud. Kostja on XXX muutuva tervisega ja ise järelevalvet vajav, kelle sissetulekuks on vaid riiklik pension XXX eurot. Kostja igakuulised minimaalsed kulud on järgmised: korteri kommunaalarved XXX eurot, elekter XXX eurot, teleteenused XXX eurot, mobiiltelefon XXX eurot, ravimid XXX eurot, autokindlustus XXX eurot kuus, söök XXX eurot, ajalehed, ajakirjad 10 eurot, riided-jalanõud 10 eurot ja muud jooksvad kulud 20 eurot, kokku XXX eurot.
29. Kostjal ei ole võimalik pidada ülal oma lapselapsi kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal puudub oma vanusest lähtudes igasugune võimalus asenduskohustuse täitmiseks ka lisa sissetuleku hankimiseks. Kostja kohustamine asenduskohustust täitma viib ta vaesumiseni ja kahjustab väga oluliselt tema enese tervist ja toimetulekut.
30. Hagejate isa on täitemenetluses asunud oma võlgnevusi täitma ja ei ole mõistlik eeldada, et ta seda ei tee olukorras, kus tema varalised õigused on täitemenetluse täitmise tagamiseks arestitud. Seega puudub olukord kus kohustatud isiku vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada. Puudub kohustus kohustada elatisvõlgnevust ja edasiulatuvat elatiskohustust välja maksma kostjat ning asenduskohustusena see laste XXX vanaisalt. Kostja tuleb hagejate ülalpidamiskohustustest vabastada.
31. 04.02.
32. a menetlusdokumendis märgib kostja, et hagejate isa on täitemenetluses oma kohustused täitnud ja tasunud kõik võlad, seega puudub alus asenduskohustuse täitmise nõudmiseks.
33. Hagejate seaduslik esindaja ei ole ka PKS § 106 lg 1 mõistes hagejate ülalpidamiskohustusest vabastatud. Hagejad on saanud täitemenetlusest oma tagasiulatuva nõude rahuldatud. Edasiulatuv elatis hagejatele tuleb maksta kohustatud isikul kes on kuni võimaliku seadusemuudatuseni
34. a mais võimeline seda kohustust ka määratud ulatuses täitma.
35. 10.03.
36. a menetlusdokumendis märgib kostja, et hagejate isa on tasunud elatise märtsi, aprilli ja mai
37. a eest kokku summas 1752 eurot. KOHTU SEISUKOHT
38. Kohus, arvestades poolte esitatud seisukohti ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
39. Hagejad on menetluse kestel oma nõuet täpsustanud, kuna võlgnevus on tasutud ja tasutud on ka edasiulatuvalt elatist kuni 31.05.
40. a. Kohus võtab vastu hagejate osaliselt hagist loobumise ja lõpetab menetluse

§ 428

lg 1 p 3 alusel nõude osas, milles hagejad paluvad välja mõista kostjalt asenduskohustusena elatusraha võlgnevuse hagejate ülalpidamiseks perioodi 01.03.

1. a kuni 07.12.
2. a eest kokku summas 9600 eurot ja elatise mõlemale hagejale perioodil 08.12.
3. a kuni 31.05.
4. a eest perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras.
5. Pärast haginõudest osalist loobumist ja nõude täpsustamist nõuavad hagejad kostjalt elatist mõlemale hagejale alates 01.06.
6. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja hagejate vanaisa ehk teise astme üleneja sugulane, kelle ülalpidamise andmise kohustus hagejate suhtes tuleneb PKS §-st
9. PKS § 105 lg 2 kohaselt alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Nimetatud sätte kohaselt on alaealise lapse ülalpidamise kohustus eelkõige tema vanematel. 3
10. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX(tlk 6-8) on kinnitatud B.M.M. ja K.M. ja T.M. vaheline elatise kompromiss, mille kohaselt tasub T.M. mõlemale hagejale elatist perioodil 01.02 kuni 28.02.
11. a 270 eurot kuus ning alates 01.03.
12. a 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäär.
13. Hagejad on seisukohal, et kuigi nende isa on elatise võla tasunud ja elatist on tasutud kuni 31.05.
14. a, ei ole kindlust, et hagejate isa, kellel puudub stabiiline sissetulek ja kes on varatu, hakkab ka tulevikus elatist tasuma. Kostja vastuväidete kohaselt on tema poeg elatise võla tasunud ja tasutud on elatis ka
15. aasta märtsi, aprilli ja mai eest ehk kohustus on täidetud, mistõttu puudub alus asenduskohustuse täitmise nõudmiseks.
16. Kuna PKS § 105 lg 1 näeb ette, et alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast, saab kohtu hinnangul vanavanemate ülalpidamiskohustus olla asenduskohustus juhuks, kui lapse vanematelt ei ole võimalik elatist saada või on selle saamist ülemäära raske saavutada.
17. PKS § 101 lõike 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega tuleb elatisnõude määramisel lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama.
18. PKS § 106 lg 1 sätestab, et kui isik on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. PKS § 106 lg 2 kohaselt ka juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
19. Seega tekib asenduskohustus vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada.
20. Asja materjalidest nähtuvalt on T.M. suhtes Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX alusel algatatud 01.04.
21. a täitemenetlused 022/2019/2143 ja 022/2019/2144 (tlk 9, 37-38) elatusraha sissenõudmiseks ning kohtutäituri 03.12.
22. a kirja (tlk 9-10) kohaselt ei ole võimalik sisse nõuda täitmiseks esitatud elatise võlgnevusi, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek. 15.12.
23. a on kohtutäitur arestinud (tlk 37-38) T.M. kuuluva mõttelise osa 01.12.
24. a XXX N.M. pärandvara ühisusest. N.M. pärandvara hulka kuulus kinnisasi registriosa nr XXX asukohaga XXX (tlk 57-58), mis alates 05.02.
25. a on M.L. omandis. Elatisevõlg on täitemenetluses tasutud (tlk 35-36, 46, 56) ning täitemenetlused lõpetatud. Samuti on elatis tasutud kuni 31.05.
26. a (65, 69, 70).
27. Kohus ei nõustu hagejatega, et nende isa on enda varatuks teinud andes tema ema pärandvarasse kuuluva kinnisasja omandi üle enda XXX, M.L. Ligi 10 000 euro suuruse elatisevõla ja täitekulude tasumine viitab sellele, et hagejate isa sai oma kohustused täidetud pärandiks saadud vahendite arvelt.
28. Seega nähtub asja materjalidest ja kohtule esitatud tõenditest, et hagejate isa on pärast hagi esitamist asunud oma kohustust täitma (mh tasunud kogu elatise võla) ning teinud hagejatele viimase kahe kuu jooksul regulaarselt ülekandeid jooksva kuu elatise katteks kui ka suuremas summas (st tasunud elatist ette). Kuigi hagejate isa on olnud elatise tasumisega enam kui aasta võlgnevuses ei tähenda see veel seda, et tulevikus ei oleks temalt võimalik ülalpidamist saada või oleks see ülemäära raskendatud. Kohtule ei ole esile toodud selliseid asjaolusid mis annaksid põhjuse eeldada, et hagejate isa tulevikus oma kohustust ei täida.
29. Arvestades asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis ning PKS § 106 lõike 1 eesmärki, leiab kohus, et kuna hagejate isa on asunud elatist tasuma ja tasunud selle ka kohtuotsuse tegemise seisuga kahe kuu ulatuses ette ning kohtul ei ole ka alust eeldada, et ta seda edaspidiselt ei tee, siis ei ole täidetud PKS § 106 lõikes 2 sätestatud asenduskohustuse tekkimise eelduseid ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 4 Menetluskulud 33.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 34. Hagejad leiavad, et menetluskulud tuleks

§ 168lg 4 järgi jätta kostja kanda.

Kostja leiab, et menetluskulude tema kanda jätmine ei ole põhjendatud ja on ebamõistlik, kuna kostja ei ole andnud mingit põhjust hagi esitamiseks. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, kes on hinnanud olukorda ebaõigesti ja esitanud põhjendamatu hagi.

1. Seadusest ei tulene võimalust jätta hagejate elatisenõude menetlemisega seotud kulud hageja esindajaks oleva ema kanda.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad mitmel korral täpsustanud elatise nõuet ning nõudest osas, mis menetluse käigus on nende isa poolt tasutud, loobunud. Kohus on lõpetanud menetluse elatise nõude osas kuni 31.05.
3. a hagejate hagist loobumise tõttu ning edasiulatuva elatise nõude jätnud rahuldamata.
4. Arvestades, et hagejad olid õigustatud hagi esitama ning menetluse käigus sai osa nõudest rahuldatud viisil, mida kostja ei saanud iseenesest mõjutada, leiab kohus, võttes arvesse hagi osalise loobumise ja rahuldamata jätmise ulatust ja asjaolusid, et antud juhul on õiglane ja põhjendatud jätta kõik asja menetlemisega seonduvad menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5