2-21-4238/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4238 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2021 hagi tagamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja) B.B., Isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: X; viibimiskoht X; e-post: X esindajad RESOLUTSIOON Hageja: A.A., (isikukood XXXXXXXXXXX), X Hageja seaduslik esindaja: C.C., (isikukood XXXXXXXXXXX), X, e-post: X Hageja lepinguline esindaja: Maarika Kutser, Marika Kutser Õigusbüroo L. Koidula 1, Rakvere, 44308 e-post maarika@gmail.com
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. märtsi 2020 määrus osaliselt elatise suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega kohustada B.B.d tasuma elatist 150 eurot kuus.
5. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
6. Rahuldada hageja taotlus hagi tagamiseks osaliselt. 2.
7. Hagi tagamise korras kohustada tsiviilasja nr 2-21-4238 menetluse ajal, st alates hagi esitamisest
8. märts 2021.a kostjat B.B.d tasuma kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatist hageja A.A. ülalpidamiseks summas 150 eurot kuus. 2.
9. Elatis tuleb kostjal tasuda hageja seadusliku esindaja C.C. a/a nr X 2.
10. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. 2.
11. Kui kostja vabatahtlikult kohustust ei täida, on hagejal (hageja seaduslikul esindajal) õigus pöörduda kohtutäituri poole hagi tagamise täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
12. Hagejal (hageja seaduslikul esindajal) on õigus 45 päeva jooksul pöörduda hagi tagamise määruse alusel riigi elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole.
13. Rahuldada määruskaebus
14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
15. A.A. (hageja) esitas 18.03.2021 hagi B.B. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise. Koos hagiga esitati hagi tagamise avaldus, milles paluti kohustada B.B.d tasuma kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatist A.A. ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
16. Viru Maakohus rahuldas
17. märtsi 20121 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas hagi tagamise korras tsiviilasja nr 2-21-4238 menetluse ajal, st alates hagi esitamisest kostjat B.B.d tasuma kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatist hageja A.A. ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus. Maakohus leidis, et kuna hagi tagamisel antakse poolte huvidele esialgne hinnang lihtsustatud korras, eeldab see hagejal niisuguse olulist kaitsmist vääriva huvi olemasolu, mis õigustaks kostja õiguste kitsendamist juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Esitatud avaldusest nähtuvalt kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei täida. Kohus märkis, et olukorras, kus lapse ülalpidamises osaleb ainult üks lapsevanem, on lapse huvid kaitstud ja heaolu tagatud üksnes osaliselt. Elatise maksmise kohustuse panemine kostjale hagi tagamise korras peab tagama selle, et lapsele on tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka kohtumenetluse ajaks. Kohus pidas põhjendatuks hagi tagada, reguleerides menetluse ajaks ülalpidamisasjas seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Seega tuleb hagi tagamise korras kohustada kostjat menetluse kestel tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus selgitas, perehüvitiste seadusest tulenevat elatisabi taotlemise korda ning seda, et hagi tagamise määrust saab kohtutäitur täita juhul kui kostja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ei täida. MÄÄRUSKAEBUS
18. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt muuta Viru Maakohtu
19. märtsi 2021.a. hagi tagamise kohtumääruse resolutsiooni punkti 2, määrates ülalpidamise summaks 150 eurot kuus. Kostja märkis, et alates 20.03.
20. a. kuni vanglakaristuse kandmisele kutsumiseni töötas kostja X. Töölepingu sõlmimisel andis kostja tööandjale korralduse kanda kostja poolt väljateenitud töötasu hageja seadusliku esindaja C.C. pangakontole. Kostja on kandnud hageja seadusliku esindaja arvelduskontole enne vanglakaristuse kandmisele asumist ca 10 000 eurot ja seeläbi täitnud lapsevanemana hageja ees ülalpidamiskohustust vastavalt perekonnaseadusele. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud enne vanglakaristuse kandmisele asumist hageja jaoks vajalikud rahalised vahendid hageja seadusliku esindaja arvelduskontole vastavalt hageja esindajaga sõlmitud suulisele kokkuleppele, milleks annab õiguse ka PKS § 100 lg 1 ja 3 ning hageja on pöördunud kohtusse alusetu hagiavaldusega ning hagi tagamise taotlusega. Kostja märkis, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagi tagamine on siiski põhjendatud (mis kostja meelest on antud juhul välistatud) taotleb kostja alternatiivselt hagi tagamise korras tasumisele kuuluva elatise määra vähendamist ja selles osas määruse muutmist. Kostja suudaks lähisugulaste abiga tasuda kuus 150 eurot.
21. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Hageja märkis, et hagis ei esitatud tagasiulatuva ülalpidamise nõuet PKS § 108 alusel, seega on ebaoluline, et enne hagi esitamist kanti kostja töötasu hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Hageja leidis, et puudub alus ka elatise suurust vähendada. Perekonnaseadus ei sätesta, et vanglas viibimine vabastaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest või oleks mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kostja väited selle kohta, et ta ei suuda tasuda elatist summas 292 eurot kuus, on paljasõnalised ning ta ei ole esitanud ühtegi tõendit selle tõendamiseks.
22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, milles määrab hagi tagamise korras makstava elatise suuruseks 150 eurot. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebuses esitatud alternatiivne nõue tuleb rahuldada.
24. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määrust täies ulatuses tühistada ja jätta hagi tagamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel.
25. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud. TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel võib kohus ülalpidamisasjas menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma.
26. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vanglas viibimine ei ole iseseisev alus, mis välistaks elatise tasumise seadusjärgse kohustuse. Samas on tegemist hindamisele kuuluva faktilise asjaoluga. Kostja tõi määruskaebuses esile oma kohustuste suuruse ning kostja väited, et elatise tasumisel kohtu poolt määratud summas võib tal tekkida võlgnevused, on usutav. Kostja pakkus alternatiivselt välja, et ta saaks tasuda 150 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras kostjat elatise tasumiseks kohustamisel saab analoogia alusel lähtuda TsMS § 468 lg-st 3, mille kohaselt kohus võib tunnistada viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et 150 eurot kuus täidab hageja vajadused hädavajalikus ulatuses.
27. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi