Obsah (9)

§ 62§ 236§ 230§ 5§ 231§ 468§ 459§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12156 Tsiviilasi A Za hagi V Z

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.08.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on A Za (hageja) A Za ja V Z (kostja) ühine alaealine laps. Kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt ehk kostja ei maksa elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Ebaregulaarne elatisraha maksmine on tekitanud olukorra, kus hageja seaduslikul esindajal on last kasvatava vanemana võimatu prognoosida elatisraha laekumisi ning planeerida lapse ülalpidamisega seotud väljaminekuid. Hageja vajadused rahuldab hageja seaduslik esindaja igakuise vanemahüvitise arvelt. Hageja seadusliku esindaja poolt saadava vanemahüvitise suurus on keskmiselt 99 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja omandis on sõiduauto Honda. Muud väärtuslikku vara (kinnisvara, äriühinguid vms) hageja seadusliku esindaja omandis ei ole. Hagejal ja hageja seaduslikul esindajal puudub ülevaade kostjale kuuluvast varast ja tema igakuistest sissetulekutest. Hageja saab üksnes eeldada, et 25-aastase terve ja töövõimelise mehena on kostja võimeline hoolitsema selle eest, et tema alaealine laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja viibib kostja (sh. kostja vanemate) juures vähemalt 50% ajast. Sellel ajal kannab kostja vahetult otse kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud. Ajavahemikus 24.11.2019 – 06.06.2020 ning 05.07.2020 – 01.08.2020 oli laps kostja täielikult ülalpidamisel ja kasvatamisel. A Za käis lapse juures kaks korda kuus nädalavahetustel. Ajal, mil laps oli kostja ülalpidamisel ja kasvatamisel sai lapse ema riigilt seadusega ettenähtud lapsetoetuse, kuid ei ole seda kostjale kandnud, ei ole lapsele elatist maksnud ega muul moel lapse ülalpidamises osalenud. Pärast hageja ema Eestisse naasmist (01.08.2020) hakkas laps elama ema ja isa juures enam-vähem võrdselt. Augustis viibis laps kostja juures 15 päeva, septembris 15 päeva, oktoobris 9 päeva, novembris 20 päeva. Eestisse naasmisel ei olnud lapse emal alalist elukohta. Vahel elas ta hotellides, vahel tuttavate juures. Kuivõrd selline olukord ei olnud lapse huvides, siis septembri 2020 alguses andsid kostja vanemad hageja emale 1200 eurot korteri üürimiseks (so. üürilepinguga ettenähtud ettemaksu, tagatise ja maakleritasu maksmiseks). Kuivõrd olulise osa ajast elab laps kostja juures ja kostja kannab lapse ülalpidamiskulud vahetult otse, siis kostjal puudub võimalus ja kohustus kulude otsese kandmise juures tasuda hageja emale elatist seadusega ettenähtud alammäära ulatuses. Samuti märkis kostja, et hageja vajadused on töötasu alammäärast oluliselt väiksemad ning arvestada tuleb ka hageja emale makstava lapsetoetuse ja vanemahüvitisega. Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtmenetluse seadustiku (

) § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. 17.02.2021 määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 03.03.2021 esitama lõplikud seisukohad ja vastama 03.03.2021 esitatud seisukohtadele hiljemalt 15.03.

1. Hageja esitas 03.03.2021 täiendatud hagiavalduse koos tõendite ja taotlustega. Üks hageja poolt esitatud lisadest ei olnud koheselt avatav ning hageja esitas selle 05.03.
2. Kostja esitas oma seisukoha kohtule 16.03.2021, seega kohtu poolt määratust üks päev hiljem. Seisukohas palus kostja ka tähtaja ennistamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus tähtaja ennistamiseks põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud teda õigeaegselt vastuväiteid esitamast. Kuigi hageja on esitanud täiendatud hagiavalduse koos lisadega, siis oli kostjal kohtu hinnangul piisavalt aega oma vastuväidete õigeaegseks esitamiseks. Hagi täienduse on kostja kätte saanud 04.03.
3. Täiendava lisa on kohus saatnud kostjale 05.03.2021 ning kostja on selle AET-s avanud alles 09.03.
4. Tegemist ei olnud antud juhul mahuka 3 lisaga, mis oleks vajanud keskmiselt pikemat aega tutvumiseks. Kohus jätab seega kostja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2.

§ 236

lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.

§ 236

lg 3 kohaselt peab tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.

§ 230

lg 4 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta. Hageja on 03.03.2021 esitanud taotluse nõuda kostjalt välja andmed tema töökoha kohta ja kohustada teda esitama kohtule oma tööandja poolt kinnitatud tööajagraafik. Hageja ei ole välja toonud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. Samuti ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul nimetatud tõendid asja lahendamisel tähtsust. Kostja ei ole menetluses eitanud oma töötamist. Samuti ei välista kostja tööl käimine ülalpidamiskohustuse täitmist läbi kostja vanemate. 3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A Za (tlk 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku 4 ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. 03.03.2021 esitatud dokumendis on hageja välja toonud oma igakuised kulud kokku summas 584 eurot järgnevalt: eluasemekulud 154 eurot; kulutused toidule 140 eurot; kulutused transpordile 30 eurot; kulutused tervishoiule 40 eurot; kulutused hügieenitarvetele 25 eurot; kulutused lapse lasteaiakohustuste täitmiseks 75 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; muud vältimatud püsikulutused (raamatud, sünnipäevade kingitused, jne) 70 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud ja tõendamata ning viidanud ka RAKE uuringule ja PKS muudatusele elatise alammäära vähendamise kohta.
5. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljatoodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad 5 osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13 p 18). Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajavaks asjaoluks see, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ega ka transpordikulu. Kohtu hinnangul on usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Arvestades hageja vanusega peab kohus põhjendatuks ka kulusid lasteaiale, mis eelduslikult hageja kasvades asendub koolikuludega. Üldtuntuks saab lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka muid kulusid. On eluliselt usutav, et aeg-ajalt tekivad ka muud kulud hobidele, meelelahutusele, sünnipäevale jms. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada üksnes lähtudes nimetatud uuringust. Samuti märgib kohus, et lahendi tegemisel peab kohaldama kehtivat seadust, mitte tulevikus võimalikest toimuvatest muudatustest. Seega ei saa kohus vähendada elatise suurust ka võimalike muudatuste tõttu seaduses.
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on 6 teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole välja toonud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel.
7. Kostja on menetluses välja toonud, et hageja viibib poole aja tema juures ning sel ajal täidab ta oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus on 07.01.2021 kirjas (tlk 27) kostjale selgitanud, et juhul, kui hageja veedab aega ka kostjaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Väheneda võivad üksnes nt toidukulud, eluasemekulud, vaba aja kulud. Samuti on kohus selgitanud, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Seega tuli kostjal välja tuua, kas ja kui tihti hageja reaalselt kostja juures viibib ja milliseid kulusid kostja sel ajal seoses hagejaga kannab (eelkõige kui palju on hageja alates hagiavalduse esitamisest kostjaga viibinud ning milliseid kulusid on kostja alates sellest ajast kandnud). Esitada tuli ka vastavad tõendid. Kostja on välja toonud, et augustis 2020 viibis hageja kostjaga 15 päeva, septembris 2020 15 päeva, oktoobris 2020 9 päeva, novembris 20 päeva, detsembris 2020 13 päeva ning jaanuaris 14 päeva. Kostja on esitanud kohtule J Za kinnituskirja, milles ta kinnitab, et hageja on viibinud tema ja kostjaga keskmiselt 15 päeva kuus. Hageja on 03.03.2021 dokumendis välja toonud, et hageja on emaga olnud oktoobris 2020 kokku 23 päeva, novembris 2020 kokku 17 päeva, detsembris 2020 kokku 20 päeva, jaanuaris 2021 kokku 19 päeva, veebruaris 2021 kokku 20 päeva. Hageja ja kostja poolt väljatoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja viibib igakuiselt kostja juures keskmiselt 13 päeva (s.o ca 43% ühest kuust). See, kas hageja on olnud konkreetselt kostjaga või kostja vanematega ei oma tähtsust. Ajal, mil laps viibib kostjaga ja/või kostja vanematega vähenevad eelduslikult lapse ema teatud kulud lapsele. Kostja on esitanud hageja kulude kandmise kohta ka kuludokumente (tlk 31-61). Nimetatud dokumentidest aga ei nähtu, et kostja kannaks hageja igakuiseid püsikulusid. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et pooltel oleks kokkuleppeid teatud teenuste või asjade ostmise osas (nt riided). Kohtu hinnangul võivad seega väheneda 43 % ulatuses üksnes kulud eluasemele, toidule, hügieenile ja muudele kuludele kokku ca 167 euro ulatuses (43% 389 eurost) ning põhjendatuks jäävad nimetatud kulud 222 euro ulatuses (389-167). Muud kulud kokku 195 eurot, s.o transport, tervishoid, lasteaed ja riided ning jalanõud ei vähene kohtu hinnangul üksnes selle tõttu, et hageja viibib ka kostjaga. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud kokku 417 euro ulatuses (222 + 195), millest kostja osa moodustab ca 209 eurot. 7
8. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 209 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Nimelt sätestab PKS § 100 lg 4, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 14.

§ 468

lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule 03.03.2021 dokumendis esitanud. Kuna

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes 8 hädavajalikus ulatuses, siis ei ole kohtu hinnangul aga põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse osas (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13 p 22). Seega leiab kohus, et hädavajalik on kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine elatise väljamõistmise kohta alates kohtuotsuse tegemisest. Kohtu hinnangul on nimetatud oluline hageja toimetulekuks. 15. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 16. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt 16.03.2021 ning 25.03.2021 esitatud täiendused ja tõendid ning kostja poolt 16.03.2021 ning 24.03.2021 esitatud täienduse ja tõendid. Tegemist on hilinenult esitatud dokumentidega. Samuti märgib kohus, et ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kostja poolt 11.12.2020 esitatud tõendile, s.o x antud arvamus (tlk 21) ning hageja poolt 03.03.2020 esitatud tõenditele, s.h panga väljavõtted elatise maksete ning lastehoiu kannete tasumise kohta, lasteaia arved, isa ja ema vestlused (tlk 77-86, 91). Nimetatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetlukulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9