1-19-6498/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2021 1-19-6498 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Roman Linder (isikukood 38201073712) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Roman Linder, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe RESOLUTSIOON Jätta Roman Linderi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari 2020 kohtuotsusega tunnistati Roman Linder süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust) ning KarS § 200 lg 2 p 8 järgi (karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust). KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust, mõistes R. Linderi karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva karistuse hulka. 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust hakkas R. Linder kandma alates
8. juunist
10. Tartu Vangla edastas maakohtule materjalid R. Linderi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
11. Tartu Maakohtu
12. märtsi
13. a määrusega jäeti R. Linder elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
14. Kohus märkis, et formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud.
15. R. Linder asuks elama Jõhvi rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Majutusteenusel saab ta olla 1 aasta ja 6 kuud. Seega on tal elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele.
16. R. Linderi kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud ääretult kõrge. Kriminaalkorras on teda karistatud 15 korral, neist hetkel 6 kehtivat karistust. Vanglas viibib oma elu jooksul juba
17. korda. Seega pole vangistus muutust R. Linderi eluviisi toonud. Valdavalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid: vargused, omastamine, kelmus. Hetkel kannab R. Linder vangistust varguste ja röövimise toimepanemise eest, sh ähvardas ta turvatöötajat noaga. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on rahalise kasu saamise eesmärk. Soodusteguris on uimastisõltuvus, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Varasemalt on soodusteguriks olnud ka kriminaalne suhtlusringkond ja grupi mõju.
18. Ka kinnipeetava käitumine pole vangistuses olnud päris korrektne. Hetkel on R. Linderil üks kehtiv distsiplinaarkaristus isevalmistatud veekeetja valdamise eest. Lisaks manipuleerib ta ametnikega, mis väljendub valeinformatsiooni andmises - süüdimõistetu andis riskihindamise vestlusel pea iga sotsiaalmajandusliku teema kohta valeütlusi. Selline käitumine näitab, et kriminaalhooldust pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia.
19. Tõsiseks murekohaks pidas maakohus R. Linderi alkoholi ja narkootikumide probleemi. Süüdimõistetu ise probleemi alkoholitarvitamises ei näe. Samas on ta
20. a süüdi mõistetud röövimise toimepanemise eest alkoholijoobes. Ka eelmise riskihindamise kohaselt oli R. Linder kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kuna kinnipeetav ei tunnista tarvitamisprobleemi, siis ei näe ta ka seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Motivatsiooni probleemiga tegelemiseks tal ei ole. Iseloomustuse kohaselt on R. Linder tarvitanud narkootikume igapäevaselt alates
21. a, välja arvatud kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta ei ole varem osalenud sõltuvusrehabilitatsioonil. Süüdimõistetu ise kinnitas, et ei ole alates
22. a narkootikume tarvitanud ega pea probleemi aktuaalseks ning leiab, et ei peaks paiknema sõltuvusrehabilitatsiooniüksuses. Meditsiiniosakonna arvates on R. Linderil väga raske sõltuvusprobleem. Motivatsioon sõltuvusest paranemiseks puudub täielikult. Isik ei ole iseseisvalt rehabilitatsiooniteenustele suundunud ega otsinud muud abi. Varasemate vangistuste ajal on ta osalenud korduvalt „Eluviisitreeningus“, kuid jätkanud tarvitamisega. Ka praeguse vangistuse ajal on valmisolek muutusteks väga madal. Süüdimõistetu on nõus programmides osalema, kuid samas ei teadvusta programmide vajalikkust. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib asuda ajutisele majutus- ja rehabilitatsiooniteenusele Jõhvi Uus Põlvkond keskusesse. Keskusse suundumise soov näib olevat ajendatud pigem kindla elukoha puudumisest kui tõsisest soovist sõltuvusega tegeleda, kuigi keskuses oleks süüdimõistetul võimalik osaleda 10 kuu pikkusel alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Kinnipeetava kohtuistungil antud selgitustest järeldas kohus, et R. Linder eeldab rehabilitatsioonikeskuselt üksnes sotsiaalabi ega soovi ise vähimatki teha enda mõtte- ja käitumismallide muutmiseks. Rehabilitatsioonikeskuses on aga karm sisekord ning seal eeldatakse isiku motivatsiooni oma elu muutmiseks, tööle asumiseks ning valmidust loobuda alkoholist ja narkootikumidest. R. Linder vajab abi, ent esmalt tuleb tal endale tunnistada alkoholi ja narkootikumide sõltuvust. R. Linderi puhul eksisteerib aga üksnes väline motivatsioon.
23. R. Linderi varasem elukäik näitab tema osavust kohustustest kõrvale hiilida. Teda on korduvalt allutatud kriminaalhooldusele, ent ta on korduvalt rikkunud kohustust läbida ÜKT-d ning toime pannud uue kuriteo. Puudub alus arvata, et tema suhtumine kriminaalhooldusesse on muutunud. R. Linder ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ning tal on välja kujunenud kriminaalne eluviis. 2