1-17-5494/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5494 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märts
3. a määrus Joel Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Joel Kaiss (ik 39203315716), RESOLUTSIOON Jätta Joel Kaissi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega mõisteti J. Kaiss süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust. Samuti tunnistati J. Kaiss süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti J. Kaissile karistuseks 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 6 aasta ja 8 kuuni. Mõistetud karistust suurendati omakorda Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja J. Kaissile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud ja 13 päeva vangistust. J. Kaissi karistusaeg algas
9. märtsil
10. a ja lõpeb
11. detsembril
12. a.
13. Tartu Vangla esitas
14. jaanuaril
15. a maakohtule taotluse J. Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. märtsi
18. a määrusega jäeti J. Kaiss vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. J. Kaissi on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta kannab juba neljandat vanglakaristust. Praegust vangistust kannab ta kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse alusel. Kuritegude raskusaste on võrreldes varasemaga suurenenud. Praeguse kuriteo toimepanemisel kasutas J. Kaiss raudkangi ja kuritegu oli ette planeerimata. Varasemad varavastased kuriteod on olnud ette planeeritud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud J. Kaissi uimastisõltuvus, puudulik probleemide lahendamise oskus, kriminaalne suhtlusringkond ja majanduslik kasu saamise eesmärk. Arvestades J. Kaissi noort iga, korduvat kriminaalkorras karistatust ja kuritegude raskusastme suurenemist, on temast lähtuv oht uuteks kuritegudeks jätkuvalt väga kõrge.
20. Tema ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ei maanda piisavalt temast lähtuvat kuritegude jätkuva toime panemise riski. On positiivne, et J. Kaissil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja säilinud suhted perega. Samas ei ole elukoha ja perekonnaga suhete osas võrreldes varasemaga midagi muutunud, kuid need ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral puudub J. Kaissil kindel töökoht. Alguses sooviks ta vabaduses õppima asuda ja hiljem töökoha leidmise korral võlgu tasuma hakata. Seega puudub tal konkreetne tegevuskava, kuid majanduslikult toime tulla. Vanglas oli tal võimalik omandada keevitaja kutse, mis suurendaks vabaduses tema majandusliku toimetuleku tõenäosust. Paraku katkestas J. Kaiss kutseõppe. Tema varasem töökogemus on samuti napp. Kindla töökoha omamine motiveeriks teda seaduskuulekal rajal püsima ja sisustaks tema aega produktiivselt. Võimaldades samas tasuda ka võlgnevusi. Ilma kindla töökohata püsib selgelt eriti majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegude toime panemise tõenäosus.
21. Kuritegude edasise toimepaneku riski suurendab J. Kaissi narkosõltuvus. Vabaduses tarvitas ta amfetamiini ja esines ka ainete segakasutust. Narkootikume tarvitas süstimise teel. Narkootikume hakkas J. Kaiss tarvitama 15-16 aastaselt. Ta on proovinud kanepit, fentanüüli, kokaiini, amfetamiini, hallutsinogeene, ecstasyt ja GHB-d. On tahtnud proovida ka heroiini, kuid ei ole seda puhtal kujul kätte saanud. Sõltuvuse tekkimist tajus enda sõnul praktiliselt kohe. Viimasest tarvitamisest on nüüdseks möödas neli aastat ja J. Kaiss usub, et suudab narkootikumidest hoiduda. Arvestades narkootikumide tarvitamise pikaaegsust, ei pruugi üksnes soovist aga piisata. Vangla iseloomustusest nähtub, et naastes samasse keskkonda, võib tema kriminaalne ja narkootikume tarvitav tutvusringkond teda taas tarvitamisele suunata. J. Kaiss ei ole praeguseks vanglas läbinud kõiki vajalikke rehabiliteerivaid tegevusi ja mõni määratud programmidest on pooleli jäänud. J. Kaiss katkestas sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ enda initsiatiivil. Tema tahtejõud muutuste nimel pingutamiseks ei ole sedavõrd tugev, et ta suudaks narkootikumideks hoiduda. J. Kaiss peaks vabanemise korral läbima mõne rehabilitatsiooniprogrammi kinnises asutuses, mis tagaks talle vabaduses toetava keskkonna ja annaks täiendavad oskused võimalike probleemkohtadega iseseisvaks toimetulekuks.
22. J. Kaissi hoiakud ja käitumine ei ole samuti seaduskuulekusele orienteeritud. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta võimeline probleeme küll mingil määral mõistma, kuid analüüsida ta neid ei oska. J. Kaiss on enda sõnul pika vihaga ja kui keegi on teda solvanud või ähvardanud, ei oska ta sellel lihtsalt minna lasta, vaid tunneb vajadust samaga vastata. J. Kaiss ei soovinud, et viimane konflikt selliseks lõppeks, kuid mingeid süümepiinu ta ei tunne, kuna kannatanu solvas ja ähvardas teda. Ta saab aru, et oleks võinud inimese tappa, kuid valdavalt kahetseb üksnes vanglasse sattumist. J. Kaiss küll otseselt kuritegelike hoiakuid ei väljenda, kuid 2 süüdistab enda kuritegudes teisi. J. Kaissi sõnul on ta toime pannud üksnes ühe raske kuriteo ja näiteks röövimine ning vabaduse võtmine ei ole tegelikkuses nii hullud, kui ametlikest dokumentidest nähtub. Maakohtu hinnangul on J. Kaissi isikust tulenevalt võimalikud uue kuriteo toime panemise riskid jätkuvalt äärmiselt kõrged ja neile ei ole vangistus ega rehabiliteerivad tegevused käesoleval ajal piisvat mõju avaldanud. J. Kaissi ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuna tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. J. Kaiss ei ole piisavalt motiveeritud, et elada õiguskuulekalt ja täita kriminaalhooldustingimusi. MÄÄRUSKAEBUS
23. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu J. Kaiss, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
24. Vabanemise korral väljastatakse talle vabanemisfondi kogunenud 1000 eurot ja ta hakkab kiiresti töökohta otsima. Tal on võimalik pöördud Töötukassasse. Ta on motiveeritud endale töökoha leidma. Vanglas viibides on väga raske vabaduses töökohta leida, mistõttu ta ei ole seda üritanud. Ta ei soovi fiktiivseid garantiikirju töökoha olemasolust. Tal on olemas lähedased, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Ta soovib ka õigel hetkel kutsekoolis eriala omandada. See tagaks talle materiaalse kindlustatuse ja aitaks elatist teenida paremini, kui kuskil miinimumpalga eest töötades. Vanglas on küll võimalik eriala omandada, kuid ta soovib suuremaid valikuid. Keevitaja kutseõppe ta katkestas, kuna sai kiiresti aru, et see ei sobi talle. Keevitamise käigus eralduvad gaasid tekitavad temas halba enesetunnet. Ta soovib õppida õmblemist või san-tehnikuks.
25. J. Kaiss ei nõustu maakohtuga, et ta on sõltuvusest vabanemiseks vähe motiveeritud. Ta soovis vangistust kandma asuda just nimelt narko-rehabilitatsiooniosakonnas. Ta läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“, mille tagasiside oli positiivne. Ta katkestas programmi „Agressiivsuse asendamise treening“, kuna grupi õhustik ei olnud soodne uute teadmiste omandamiseks. Ta läbib selliseid programme, millest tunneb endale kõige enam kasu olevat. See ei näita tema madalat tahtejõudu, vaid pigem pragmaatilisust. Ta harib ennast iseseisvalt, lugedes filosoofia ja religioonialast kirjandust. Ta töötab vangla töökojas, kus on ligipääs tööriistadele ja vabadus liikuda. See tähendab, et teda usaldatakse piisavalt.
26. Endaga tööd tehes on ta võtnud eesmärgiks vägivallast loobuda. Varasemate vangistuste ajal on tal olnud tõsiseid probleeme vigadest õppimisega. Ta on viisakas nii ametnike kui ka kaaskinnipeetavate suhtes. Ta suhtub lugupidavalt korda ja seadustesse. Tema oskuslik konfliktide vältimine näitab, et temas on toimunud positiivsed muutused ja tema retsidiivsustase on langenud. Ta tunnistab enda narkosõltuvust ja saab aru, et sellest vabanemine võtaks aega. Kuna ta vabaneks elektroonilise järelevalve all ja talle määrataks lisakohustusena narkootikumide tarvitamise keeld, on narkootikumidest tulenev risk välistatud.
27. Talle on individuaalse täitmiskava raames määratud erinevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustus. Viimane neist peaks olema aastal
28. Vanglas kehtiva eriolukorra tõttu võivad need veelgi edasi lükkuda. Kui arvesse ei võeta teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, ei saakski tema retsidiivsusrisk langeda ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks välistatud, mis ei oleks aga õiglane. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja J. Kaissi kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4