Obsah (19)

§ 136§ 200§ 64§ 73§ 74§ 75§ 61§ 65§ 121§ 199§ 215§ 214§ 63§ 68§ 78§ 83§ 21§ 16§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2020.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-9359 (19730000205) Kohtunik Aulike Salo Mari Kirs Natalija

§-de 121 lg 2 p 3, 136 lg 1, 199 lg 2 p 4, 200 lg 2 p 7, 214 lg 2 p 1, 215 lg 3, järgi ning Silver Kornak, Marko Moorast ja Nikita Beljakov süüdistuses

§ 136

lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Natalia Miilvee IGOR BIRNBAUM, isikukood: 37301162759, xxxx kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: B OÜ, elukoht: xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 3 kehtivat väärteokaristust. Tõkend: vahistamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav SILVER KORNAK, isikukood: 38503200311, xxxx kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: S OÜ, elukoht: xxxx, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Tõkend: elukohast lahkumise keeld MARKO MOORAST, isikukood: 38507032236, xxxx kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx, 4 kehtivat kriminaalkaristust, 5 kehtivat väärteokaristust. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsjad NIKITA BELJAKOV, isikukood: 39606200821, xxxx kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx, kriminaalkorras karistatud, 8 kehtivat väärteokaristust. Tõkend: elukohast lahkumise keeld süüdistatava Igor Birnbaumi kaitsja Aleksei Smelov süüdistatav Silver Kornaki kaitsja, advokaat Dmitri Školjar süüdistatava Marko Moorasti kaitsja, advokaat Liis Suik süüdistatava Nikita Beljakovi kaitsja, advokaat Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Silver Kornak

§ 136lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Tunnistada süüdi Silver Kornak

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Silver Kornakile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Silver Kornak ei pane 3- (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Silver Kornaki suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada süüdi Nikita Beljakov

§ 136lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Tunnistada süüdi Nikita Beljakov

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Nikita Beljakovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Nikita Beljakov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama oma alalises elukohas xxxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Nikita Beljakov allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Nikita Beljakovi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Tunnistada süüdi Marko Moorast

§ 136lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Tunnistada süüdi Marko Moorast

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning kohaldades

§ 61

lg 1 sätteid karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Marko Moorastile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 04.07.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4663 Marko Moorastile mõistetud ja ärakandmata osa, s.o 2 aastat, 6 kuud ja 28 päeva vangistust võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 aastat, 2 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Marko Moorasti suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada karistuse kandmisele asumisel. Tunnistada süüdi Igor Birnbaum

§ 136lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Tunnistada süüdi Igor Birnbaum

§ 200lg 2 p 7 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

Tunnistada süüdi Igor Birnbaum

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Tunnistada süüdi Igor Birnbaum

§ 199lg 2 p 4 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

Mõista Igor Birnbaum

§ 215lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Mõista Igor Birnbaum

§ 214

lg 2 p 1 sätestatud III alternatiivi järgi õigeks, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud hävitada vara. Tunnistada süüdi Igor Birnbaum

§ 214

lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõista talle

§ 214

lg 2 p 1 alusel karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Igor Birnbaumile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. 3

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse alguseks lugeda 15.01.2020.a. Ülejäänud karistust, 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Igor Birnbaum ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1.

elama oma alalises elukohas xxxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Igor Birnbaumi osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Igor Birnbaum allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 78

p 1 alusel käitumiskontrolli nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi jõustumist ning

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Igor Birnbaumi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Menetluskulud Silver Kornakilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel  sundraha 1460 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 121,67 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Marko Moorastilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel  sundraha 1460 eurot 4  määratud kaitsjale makstud tasu 1046,40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 208,87 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Nikita Beljakovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel   sundraha 1460 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1034,40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 207,87 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Igor Birnbaumilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 6 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel    sundraha 1460 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 743,28 eurot sõiduki teisaldamise kulu 95,28 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 191,55 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta rahuldamata Igor Birnbaumi taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot riigi eelarve vahenditest. Jätta läbi vaatamata Igor Birnbaumi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. 5 Tsiviilhagid Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu J. L.i poolt esitatud tsiviilhagi Silver Kornaki, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Silver Kornakilt, Nikita Beljakovilt ja Igor Birnbaumilt solidaarselt J. L.i kasuks välja 269,95 eurot, mis tuleb kanda kannatanu isa G. L.i arveldusarvele nr xxxx. Rahuldada osaliselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 3 alusel J. L.i esitatud tsiviilhagi Silver Kornaki, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumi vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Silver Kornakilt, Nikita Beljakovilt ja Igor Birnbaumilt solidaarselt J. L.i kasuks välja 500 eurot, mis tuleb kanda kannatanu isa G. L.i arveldusarvele nr xxxx. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu K. A. poolt esitatud tsiviilhagi Igor Birnbaumi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Igor Birnbaumilt kannatanu kasuks välja 341 eurot, mis tuleb kanda K OÜ arveldusarvele Xxxx pangas nr xxxx. Asitõendid CD- ja DVD- plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Marko Moorastile kuuluv golfikepp (asub PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg 1 alusel ja hävitada vastavalt Kr

MS § 126 lg 3 p-le

1. Marko Moorastile kuuluvad pruunikat värvi jope NIKE, musta värvi müts ja tulemasin (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Marko Moorastile kui asjade seaduslikule valdajale. Puuteproovid, J. L.ile kuuluvad sinine T-särk ja jope Everlast (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Igor Birnbaumile kuuluvad mobiiltelefonid iPhone xxxx ja iPhone xxxx (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Igor Birnbaumile kui asjade seaduslikule valdajale. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28.08.
2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. 6
4. Süüdistus 1.
5. Silver Kornakit süüdistatakse selles, et tema vastavalt Nikita Beljakovi, Igor Birnbaumi ja Marko Moorastiga kooskõlastatud teoplaanile, teiselt inimeselt vabaduse võtmise eesmärgil meelitas väljamõeldud ettekäändel J. L.it 30.11.2018 kella 20.30 ajal xxxx asuva xxxx keskuse parklas istuma sõiduautosse xxxx reg.nr xxxx. Vastavalt teoplaanile jäid Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum eemale ootama ja Silver Kornak istus sõiduki juhiistmele näitamaks, et ta on kohtumisel üksinda. Kui J. L. istus sõidukisse Silver Kornaki kõrvale, tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. Arvulises ülekaalus olnud süüdistatavate vahele autosse jäänud J. L. ei saanud sõidukist lahkuda, samuti kasutati kannatanu vabaduse võtmise toimepanemisel tema suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i xxxx piirkonda ja edasi xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Kannatanul lubati sõiduautost lahkuda pärast võlakirjade koostamist kl 22.30 paiku. Oma tahtliku tegevusega pani Silver Kornak toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 30.11.2018, olles grupis koos Marko Moorasti, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumiga võtnud J. L.ilt ebaseaduslikult vabaduse, Tallinna linna Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkonnas Marko Moorasti juhitud sõiduautos xxxx reg.nr xxxx kasutas grupis koos teiste isikutega J. L.i suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda, mille toimel võeti kannatanult ka vallasasjad. Kui J. L. istus kella 20.30 ajal xxxx asuva xxxx keskuse parklas sõiduautos xxxx reg.nr xxxx teda kohtumisele kutsunud Silver Kornaki kõrvale, siis vastavalt eelnevalt kooskõlastatud plaanile tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Vägivalla toimepanemise järel nõudis Silver Kornak J. L.ilt mobiiltelefoni äraandmist, millisele nõudmisele kannatanu allus tema suhtes varem kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades teda ümbritsevate toimepanijate arvulist ülekaalu ning andis oma mobiiltelefoni Samsung 15 euro väärtuses Silver Kornakile, kes võttis telefonist SIM-kaardi ja tagastas SIM-kaardi kannatanule. Samuti nõudis Silver Kornak koos Marko Moorasti, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumiga kannatanult silmatorkavalt verega määrdunud jope nendele ära andmist, millele kannatanu allus ja andis ära temale kuuluva jope Everlast 239,95 euro väärtuses. Lõpuks ähvardas Silver Kornak koos Igor Birnbaumi ja Nikita Beljakoviga J. L.it sellega, et kui ta ei maksa väidetavat võlgnevust või pöördub politseisse, siis ka tulevikus kasutatakse tema suhtes füüsilist vägivalda, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul peksmise järel alust ka karta. 7 Oma tahtliku tegevusega pani Silver Kornak isikute grupis toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Igor Birnbaumi süüdistatakse selles, et tema kaastäideviijana osales teiselt inimeselt vabaduse võtmises. Vastavalt Silver Kornaki, Igor Birnbaumi, Nikita Beljakovi ja Marko Moorasti kooskõlastatud teoplaanile, teiselt inimeselt vabaduse võtmise eesmärgil, meelitas Silver Kornak väljamõeldud ettekäändel J. L.it 30.11.2018 kella 20.30 ajal Xxxx asuva Xxxx keskuse parklas istuma sõiduautosse xxxx reg.nr xxxx. Vastavalt teoplaanile jäid Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum eemale ootama ja Silver Kornak istus sõiduki juhiistmele näitamaks, et ta on kohtumisel üksinda. Kui J. L. istus sõidukisse Silver Kornaki kõrvale, tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. Arvulises ülekaalus olnud süüdistatavate vahele autosse jäänud J. L. ei saanud sõidukist lahkuda, samuti kasutati kannatanu vabaduse võtmise toimepanemisel tema suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Kannatanul lubati sõiduautost lahkuda pärast võlakirjade koostamist kl 22.30 paiku. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Birnbaum toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 30.11.2018, olles grupis koos Silver Kornaki, Marko Moorasti ja Nikita Beljakoviga võtnud J. L.ilt ebaseaduslikult vabaduse, Tallinna linna Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkonnas Marko Moorasti juhitud sõiduautos xxxx reg.nr xxxx kasutas grupis koos teiste isikutega J. L.i suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda, mille toimel võeti kannatanult ka vallasasjad. Kui J. L. istus kella 20.30 ajal Xxxx asuva Xxxx keskuse parklas sõiduautos xxxx reg.nr xxxx teda kohtumisele kutsunud Silver Kornaki kõrvale, siis vastavalt eelnevalt kooskõlastatud plaanile tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Vägivalla toimepanemise järel nõudis Silver Kornak J. L.ilt mobiiltelefoni äraandmist, millisele nõudmisele kannatanu allus tema suhtes varem kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades teda ümbritsevate toimepanijate arvulist ülekaalu ning andis oma mobiiltelefoni Samsung 15 euro väärtuses Silver Kornakile, kes võttis telefonist SIM-kaardi ja tagastas SIM-kaardi kannatanule. Samuti nõudis Silver Kornak koos Marko Moorasti, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumiga kannatanult silmatorkavalt verega määrdunud jope nendele ära andmist, millele kannatanu allus ja andis ära temale kuuluva jope Everlast 239,95 euro väärtuses. Lõpuks ähvardas Silver Kornak koos Igor Birnbaumi ja Nikita Beljakoviga J. L.it sellega, et kui ta ei maksa väidetavat võlgnevust või pöördub politseisse, siis ka tulevikus kasutatakse tema suhtes füüsilist vägivalda, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul peksmise järel alust ka karta. 8 Oma tahtliku tegevusega pani Igor Birnbaum isikute grupis toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. Nikita Beljakovi süüdistatakse selles, et tema kaastäideviijana osales teiselt inimeselt vabaduse võtmises. Vastavalt Silver Kornaki, Igor Birnbaumi, Nikita Beljakovi ja Marko Moorasti kooskõlastatud teoplaanile, teiselt inimeselt vabaduse võtmise eesmärgil, meelitas Silver Kornak väljamõeldud ettekäändel J. L.it 30.11.2018 kella 20.30 ajal Xxxx asuva Xxxx keskuse parklas istuma sõiduautosse xxxx reg.nr xxxx. Vastavalt teoplaanile jäid Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum eemale ootama ja Silver Kornak istus sõiduki juhiistmele näitamaks, et ta on kohtumisel üksinda. Kui J. L. istus sõidukisse Silver Kornaki kõrvale, tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. Arvulises ülekaalus olnud süüdistatavate vahele autosse jäänud J. L. ei saanud sõidukist lahkuda, samuti kasutati kannatanu vabaduse võtmise toimepanemisel tema suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Kannatanul lubati sõiduautost lahkuda pärast võlakirjade koostamist kl 22.30 paiku. Oma tahtliku tegevusega pani Nikita Beljakov toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 30.11.2018, olles grupis koos Silver Kornaki, Marko Moorasti ja Igor Birnbaumiga võtnud J. L.ilt ebaseaduslikult vabaduse, Tallinna linna Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkonnas Marko Moorasti juhitud sõiduautos xxxx reg.nr xxxx kasutas grupis koos teiste isikutega J. L.i suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda, mille toimel võeti kannatanult ka vallasasjad. Kui J. L. istus kella 20.30 ajal Xxxx asuva Xxxx keskuse parklas sõiduautos xxxx reg.nr xxxx teda kohtumisele kutsunud Silver Kornaki kõrvale, siis vastavalt eelnevalt kooskõlastatud plaanile tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Vägivalla toimepanemise järel nõudis Silver Kornak J. L.ilt mobiiltelefoni äraandmist, millisele nõudmisele kannatanu allus tema suhtes varem kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades teda ümbritsevate toimepanijate arvulist ülekaalu ning andis oma mobiiltelefoni Samsung 15 euro väärtuses Silver Kornakile, kes võttis telefonist SIM-kaardi ja tagastas SIM-kaardi kannatanule. Samuti nõudis Silver Kornak koos Marko Moorasti, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumiga kannatanult silmatorkavalt verega määrdunud jope nendele ära andmist, millele kannatanu allus ja andis ära temale kuuluva jope Everlast 239,95 euro väärtuses. Lõpuks ähvardas Silver Kornak koos Igor Birnbaumi ja Nikita Beljakoviga J. L.it sellega, et kui ta ei maksa väidetavat võlgnevust või 9 pöördub politseisse, siis ka tulevikus kasutatakse tema suhtes füüsilist vägivalda, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul peksmise järel alust ka karta. Oma tahtliku tegevusega pani Nikita Beljakov isikute grupis toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. Marko Moorastit süüdistatakse selles, et tema kaastäideviijana osales teiselt inimeselt vabaduse võtmises. Vastavalt Silver Kornaki, Igor Birnbaumi, Nikita Beljakovi ja Marko Moorasti kooskõlastatud teoplaanile, teiselt inimeselt vabaduse võtmise eesmärgil, meelitas Silver Kornak väljamõeldud ettekäändel J. L.it 30.11.2018 kella 20.30 ajal Xxxx asuva Xxxx keskuse parklas istuma sõiduautosse xxxx reg.nr xxxx. Vastavalt teoplaanile jäid Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum eemale ootama ja Silver Kornak istus sõiduki juhiistmele näitamaks, et ta on kohtumisel üksinda. Kui J. L. istus sõidukisse Silver Kornaki kõrvale, tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. Arvulises ülekaalus olnud süüdistatavate vahele autosse jäänud J. L. ei saanud sõidukist lahkuda, samuti kasutati kannatanu vabaduse võtmise toimepanemisel tema suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Kannatanul lubati sõiduautost lahkuda pärast võlakirjade koostamist kl 22.30 paiku. Oma tahtliku tegevusega pani Marko Moorast toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 30.11.2018, olles grupis koos Silver Kornaki, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumiga võtnud J. L.ilt ebaseaduslikult vabaduse, Tallinna linna Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkonnas Marko Moorasti juhitud sõiduautos xxxx reg.nr xxxx kasutas grupis koos teiste isikutega J. L.i suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda, mille toimel võeti kannatanult ka vallasasjad. Kui J. L. istus kella 20.30 ajal Xxxx asuva Xxxx keskuse parklas sõiduautos xxxx reg.nr xxxx teda kohtumisele kutsunud Silver Kornaki kõrvale, siis vastavalt eelnevalt kooskõlastatud plaanile tulid auto juurde ka Marko Moorast, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum, kellest viimane käsutas J.L.it tagaistmele enda ja Nikita Beljakovi vahele. Silver Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning Marko Moorast istus juhi kohale ja asus autot juhtima. J.L.it sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Xxxx tänaval, kus Igor Birnbaum sikutas J. L.it, lõi teda käega vastu kukalt ja samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning koos Nikita Beljakoviga ähvardasid nad kannatanut füüsilise vägivallaga. Sealt viisid Silver Kornak, Nikita Beljakov ja Igor Birnbaum Marko Moorasti juhitud sõiduautoga J. L.i Xxxx piirkonda ja edasi Xxxx tänavale, kus sõiduautos lõi Silver Kornak kannatanut mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. Vägivalla toimepanemise järel nõudis Silver Kornak J. L.ilt mobiiltelefoni äraandmist, millisele nõudmisele kannatanu allus tema suhtes varem kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades teda ümbritsevate toimepanijate arvulist ülekaalu ning andis oma mobiiltelefoni Samsung 15 euro väärtuses Silver Kornakile, kes võttis telefonist SIM-kaardi ja tagastas SIM-kaardi kannatanule. Samuti nõudis Silver Kornak koos Marko Moorasti, Nikita Beljakovi ja Igor Birnbaumiga kannatanult silmatorkavalt verega määrdunud jope nendele ära andmist, millele kannatanu allus ja andis ära temale kuuluva jope Everlast 239,95 euro väärtuses. Lõpuks ähvardas Silver Kornak koos 10 Igor Birnbaumi ja Nikita Beljakoviga J. L.it sellega, et kui ta ei maksa väidetavat võlgnevust või pöördub politseisse, siis ka tulevikus kasutatakse tema suhtes füüsilist vägivalda, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul peksmise järel alust ka karta. Oma tahtliku tegevusega pani Marko Moorast isikute grupis toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.5. Igor Birnbaumi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, s.o 30.11.2018 toime pannud füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega röövimise, 12.08.2019 kl 14:50 paiku xxxx kaubanduskeskuses xxxx ründas M. P.´d, tõukas teda jõuliselt vastu õlgu, lõi M. P.´d korduvalt rusikatega pea piirkonda ja jalaga jalgadesse, tekitades kannatanule füüsiliust valu, marrastuse ja hematoomi vasaku reie siseküljele. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Birnbaum toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema varem röövimise toime pannud isikuna 21.11.2019 kella 15 ajal xxxx maja juures nõudis K. A.´lt õigusliku aluseta raha üleandmist summas 6800 eurot. Kui K. A. keeldus nõutud raha üleandmisest, haaras I.Birnbaum K. A.´le kuuluva sõiduki xxxx reg nr xxxx ebaseadusliku hõivamise eesmärgil K.A.´a parema käe randmest, milles oli sõiduki võti, ja võtme äravõtmise saavutamiseks väänas ta K. A. käe, vajutades randmele ja keerates selle väljapoole, tekitades sellega K. A.´le füüsilist valu, mille toimel lasi K. A. käsi lõdvaks ja I.Birnbaum võttis talt võtme ära. Võtme äravõtmise järel teatas I. Birnbaum, et K. A. ei saa võtme ja autot tagasi, kui ei maksa nõutud raha ning lahkus sündmuskohalt. Sellele järgnevalt, ajavahemikus 21.11.2019 kell 15 kuni 22.11.2019, kannatanu survestamise jätkamisel ja varast jäädava ilma jätmise ähvarduse tõsiseltvõetavuse näitamiseks võttis Igor Birnbaum ära xxxx maja juurde pargitud sõiduki xxxx reg nr xxxx väärtusega 1 100 eurot, milles olid K.A.le kuuluvad tööriistad, s.o kannatanult vägivallaga ära võetud võtme abil sõitis Igor Birnbaum sõidukiga xxxx reg nr xxxx parkimiskohast ära kannatanule teadmata suunas. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Birnbaum toime varalise kasu üleandmise nõudmise füüsilise vägivallaga, samuti kui on ähvardatud hävitada vara, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o pani toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema varem röövimise toime pannud isikuna 21.11.2019 kella 15 ajal xxxx maja juures haaras K. A.´le kuuluva sõiduki xxxx reg nr xxxx ebaseadusliku hõivamise eesmärgil K.A.´a paremat käe randmest, milles oli sõiduki võti, võtme äravõtmise saavutamiseks väänas K. A. käe, vajutades randmele ja keerates selle väljapoole, tekitades sellega K. A.´le füüsilist valu, mille toimel lasi K. A. käsi lõdvaks ja I.Birnbaum võttis talt võtme ära ning lahkus sündmuskohalt. Sellele järgnevalt, ajavahemikus 21.11.2019 kell 15 kuni 22.11.2019 võttis Igor Birnbaum ära xxxx maja juurde pargitud sõiduki xxxx reg nr xxxx väärtusega 1 100 eurot, milles olid K.A.le kuuluvad tööriistad, s.o kannatanult vägivallaga ära võetud võtme abil sõitis Igor Birnbaum sõidukiga xxxx reg nr xxxx parkimiskohast ära kannatanule teadmata suunas ja kasutas sõiduautot omavoliliselt kuni selle leidmiseni 15.01.2020 Igor Birnbaumi elukohas, xxxx teostatud läbiotsimise käigus. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Birnbaum toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise vägivallaga, s.o pani toime

§ 215lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, olles ajavahemikus 21.11.2019 kell 15 kuni 22.11.2019 võtnud omavoliliselt K. A. valdusest viimasele kuuluva sõiduauto xxxx reg nr xxxx ja lahkunud sellega xxxx maja juurest, võttis seejärel, ajavahemikus 11 21.11.2019 kl 15 kuni 15.01.2020, sõiduautost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K. A.le kuuluvad tööriistad maksumuses 600 eurot, s.o nurklihvija ja multitöörist Bosch. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Birnbaum toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, s.o pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

1. Kohtuistungil süüdistatav Silver Kornak seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi. Silver Kornak nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Silver Kornaki kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja põhjendatud. Vaatamata sellele, et õiguslik kvalifikatsioon on õige, siis kindlasti tuleb arvestada sellega, millised oli antud asjas asjaolud. Tegemist ei olnud nö klassikalise röövimisega, vaid olukorraga, mis kasvas üle ning nüüd on see kvalifitseeritud nii röövimise kui ka ebaseadusliku vabaduse võtmisena. Süüdistusaktis loetletud tõendid Silver Kornaki osas on lubatavad. 1.
2. Kohtuistungil süüdistatav Igor Birnbaum seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Igor Birnbaum nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Igor Birnbaumi kaitsja asus seisukohale, et tõendid on lubatavad, kuid ükski episood ei ole põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendamata. 1.
3. Kohtuistungil süüdistatav Marko Moorast seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi. Marko Moorast nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Marko Moorasti kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, ei vaidle vastu kvalifikatsioonile. Tõendid on lubatavad. 1.
4. Kohtuistungil süüdistatav Nikita Beljakov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi. Nikita Beljakov nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Nikita Beljakovi kaitsja asus seisukohale, et tõendid on lubatavad, kuid olles tutvunud süüdistuse ja asja materjalidega, siis ei saa tõsikindlalt väita, et tema kaitsealuse suhtes on süüdistus täies mahus põhjendatud.
5. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seisukohad neile esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub järgnevatele seisukohtadele. 2.
6. S. Kornaki, I. Birnbaumi, M. Moorasti ja N. Beljakovi süüdistus

§ 136lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi 2.1.1.

Kannatanu J. L.iga seotud episoodis on süüdistatavad Silver Kornak, Marko Moorast ja Nikita Beljakov end süüdi tunnistanud. Igor Birnbaum oma süüd eitab. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et nii kannatanu J. L. kui süüdistatavad S. Kornak, M. Moorast, I. Birnbaum ja N. Beljakov viibisid koos süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii kannatanu kui süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti kirjalike tõenditega. 12 Kannatanu J. L.i ütluste kohaselt 30.11.2018.a kella 18.00 paiku, täpset kellaaega ta ei mäleta, helistas talle Silver ning soovis, et nad saaksid kokku Xxxx keskuse parklas ning lubas tasuda talle ülejäänud summa teostatud tööde eest. Talle tundus see kahtlane, kuna Silver tavaliselt ise ei helista ja ei paku raha. Samuti keeldus Silver kokku saama kohvikus, vaid tahtis kindlasti, et kannatanu tuleks autoparklasse. Talle määrati kohtumise kohaks Xxxx keskuse parkla IT-bussi lähedus, kus Silver on tumesinist värvi xxxx. Xxxx keskuse juurde jõudis ta 20.14 bussiga. Ta läks Silveri autosse ja Silver pakkus talle istuda juhikoha kõrvale, mida ta tegi. Peale seda istusid auto tagaistmele Igor Birnbaum ja Nikita Beljakov. Mingi Silveri tuttav, keda ta ei tunne, seisis juhipoolse vastasukse juures ning blokeeris tema väljumist autost. Siis teatas Silver talle, et ta peaks istuma auto tagumisele istmele. Kannatanu küsis, kas nad tahavad kusagile sõita ning talle vastati, et ainult vestelda tahetakse. Kui ta istus taha, siis käivitati auto ning hakati liikuma Kopli piirkonna suunas. Roolis oli Silveri sõber, keda ta ei tunne, autos olid ka Igor, Nikita (I kd, tlk 3-7, 15-18). Süüdistatav Silver Kornak andis kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et Marko Moorast on tema lapsepõlve sõber. J. L.it teab läbi kuulutuse, kui viimane võttis temaga ühendust ja uuris, tööde kohta. Seejärel nad said 2018.a novembri alguses T1 kaubanduskeskuse Skypargis kokku, kui oli vaja teha ehitustöid. J. L. vastas, et tal on renditööjõud olemas. Nad leppisid kokku, et kui töö on tehtud, siis esitatakse süüdistatavale tema poolt arve ning seejärel toimub ka tasumine. Kuna süüdistatav rentis tööjõudu ja andis objekti neile kätte, siis vormistasid nad ainult suulise kokkuleppe. Nädal hiljem pöördus J. tema poole, et saada natuke ettemaksu. Süüdistatav oli sellega nõus ja samal päeval andis ta talle 210 eurot üle. Allkirja ta selle raha kohta ei võtnud, kuna see summa, mida tema töömehed objektil tegid, oli suurem, kui see summa, mis ta talle sularahas andis. Kui tööd said valmis, siis tasus süüdistatav talle novembris 610 eurot. N. Beljakovi ja I. Birnbaumi polnud enne 2018.a novembrikuud näinud. I. Birnbaumiga suhtles esimest korda kolm päeva enne 30.11.2018.a, kui selgus, et J. L. ei olnud töömeestele tööde eest raha maksnud. Kohtumisel oli M. Moorast, Igor ja Nikita. Marko oli kohtumisel tõlgiks, kuna ta ei räägi vene keelt ning Igor ja Nikita ei räägi eesti keelt. Seal selgus, et J. on Nikita ja Igoriga kokku leppinud suuremad summad, millest tema ei olnud teadlik. J. oli neile rääkinud, et süüdistatav ei ole raha välja maksnud. Ta pakkus välja, et kuna J. tahab trepi paigaldamise eest raha kätte saada, siis ta võib nad J.ga kokku viia. Ta lubas selle kokkusaamise korraldada, kuna J. oleks ilmselt nõus kohtuma temaga, kuna tema oleks pidanud J.le raha andma, aga Igorile oli ta vist üle 4000 võlgu. Ta helistas J.le, et kui viimane tahab raha kätte saada, tulgu xxxx. J. tuli xxxx õhtupoole. Igori ja Nikitaga oli kokku lepitud, et kui J. tuleb kohale, siis saavad nad omavahel asjad selgeks rääkida. Ta sõitis koos Marko ja tema xxxx xxxx ja parkisid auto IT-bussi juurde. Nikita ja Igor tulid sinna parklasse oma autoga. Markol lasi ta eelnevalt eemale minna, kuna J. oleks võinud midagi kahtlustama hakata. Kui J. tuli, siis palus ta tal autosse istuda, tema istus juhiistmele ja J. tema kõrvale. Kui nad olid seal autos olnud umbes 5 minutit, siis jõudsid ka Nikita ja Igor nende juurde. Nikita ja Igor ütlesid, et J. istuks autos tahapoole, kuna Marko tuli ka auto juurde. J. istuski taha. Seejärel nad hakkasid autoga ära sõitma, kuid ta ei tea miks, sest vene keelt ta ei räägi. Marko ütles, et Koplisse sõidavad (I kd, tlk 155-160). Süüdistatav Marko Moorast andis ütlusi selle kohta, et 30.11.2018.a helistas Silverile Igor, kes rääkis vene keelt. Kuna Silver vene keelt ei räägi, aga tema räägib, siis Silver palus tal Igoriga rääkida. Ta leppis Silveri palvel Igoriga kokku, et nad kohtuksid Xxxx tn-l. Ta sai Igori jutust aru, et keegi vahendaja J. on jätnud töölistele raha maksmata. Pärast nad leppisid Igori ja Nikitaga kokku, et J. on vaja välja meelitada. Kui otsustati J. välja meelitada, siis ei olnud juttu sellest, mis J.ga täpselt toimuma hakkab, kuid teda sooviti välja meelitada, et saada selgitusi, miks ta pole kokkulepetest kinni pidanud ja miks on töölistele jäetud rahad maksmata. Nad leppisid kokku, et J. tuleb meelitada Xxxx keskusesse ehk kohta, kus ta kedagi ei kardaks. J. kutsuti Xxxx keskusesse Silveri poolt, kuid kellaaega ta enam ei mäleta. Seejärel nad läksidki Xxxx keskusesse tema xxxx, mis pargiti Xxxx keskuse parklasse tehnikabussi kõrvale. Silver jäi üksinda sõiduki juhiistmele. Tema, Nikita ja Igor läksid perroonile ootama. Kuna Silver oli öelnud, et J. on valge jopega, siis üks hetk nad märkasid, kuidas valget värvi jopega isik tema auto juurde läks ja istus selle esiistmele. Seejärel tema, Igor ja 13 Nikita läksid ka auto juurde ja J. aeti auto kõige tagumisele tagaistmele, et ta ei saaks põgeneda. Süüdistatav istus ise rooli, Silver istus ette kõrvalistuja kohale. Igor istus keskmisele istmereale vasakule poole ja Nikita istus keskmisele istmereale paremale. Nad sõitsid koheselt minema, kuna ei tahtnud avalikus kohas olla. Sõideti Põhja-Tallinna suunas (I kd, tlk 87-92). Ka süüdistatavad Nikita Beljakov (I kd, tlk 126-132) ja Igor Birnbaum (I kd, tlk 138-143) on oma ütlustes kinnitanud, et kogu konflikt sai alguse sellest, et kannatanu J. L. soovis neilt töölisi palgata ehitusobjektile, mille töö tellijaks oli Silver Kornak ning seejärel selgus, et kannatanu pole töömeestele rahasid maksnud, samas oli Silver aga J. L.ile raha ära maksnud. Kuna neil ei õnnestunud J. L.iga kokku saada, siis said nad Silveriga Xxxx tn objektil kokku, kus oli ka Marko, kes tõlkis nende juttu. Igor Birnbaumi ütluste kohaselt, kuna tal ei õnnestunud ise J.ga kokku saada, palus ta Silverit, et ta kutsuks J. välja ja et ei mainitaks, et Igor kaasa tuleb. I. Birnbaum ja N. Beljakov on oma ütlustes kinnitanud, et kohtumine lepiti kokku Xxxx keskuse juures, kuhu I. Birnbaum ja N. Beljakov läksid 30.11.2018.a kella 19.00 ajal musta värvi xxxx, mis pargiti tagumisse parklasse. Silver ja Marko olid xxxx, mis oli pargitud kaugemale, kus rongid peatuvad. Igor Birnbaumi ütluste kohaselt leppisid nad kokku, et Silver jääb J.t üksinda autosse ootama ja nemad pidid minema auto juurde alles siis, kui J. on autosse istunud. Samu asjaolusid kinnitab ka Nikita Belajakov, et Silver jäi üksinda autosse ja tema, Igor ning Marko läksid sinna, kus rongid sõidavad selleks, et kannatanu neid ei näeks. Igor Birnbaumi ütluste kohaselt kusagil kella 20.00 paiku nägid nad, et valges jopes J. tuleb parklasse ja istus Silveri juurde autosse kõrvalistuja kohale. Seejärel tema, Nikita ja Marko läksid auto juurde. Autos istus ta auto keskmisesse ritta ja ta palus, et J. istuks autos tagumisse ritta. Nikita istus tema kõrval, Marko läks rooli ja Silver istus tema kõrvale. Sellel hetkel, kui J. istus autos tagumisse ritta, polnud tal võimalik sõidukist väljuda. Ta tahtis, et J. istuks tagumisele istmele seetõttu, et ta saaks temaga näost näkku rääkida. Kuna sellel autol olid toonitud klaasid, siis ta ei näinud, kas sellel hetkel, kui J. istus veel juhi kõrvalistmel, seisis keegi väljas selle ukse ees või mitte ehk kas keegi võis blokeerida J. väljumist autost, kui ta oleks tahtnud seda teha. Ka N. Beljakov andis samasisulisi ütlusi, lisades, et auto juurde jõudes avas Marko juhi kõrvalistuja ukse ja seisis ukse juures. Sarnaselt M. Moorasti ja S. Kornaki ütlustele kinnitasid ka N. Beljakov ja I. Birnbaum, et sealt edasi sõideti Kopli piirkonda. 2.1.

1. Asjaolu, et kannatanu ja süüdistatavad kohtusid Xxxx keskuse juures asuvas parklas tõendab lisaks kannatanu ja süüdistatavate ütlustele ka 27.02.2019.a õiend, millega vaadati läbi Xxxx asuva Xxxx keskuse turvakaamerate videosalvestised ning millelt nähtub, et 30.11.2018.a kell 19.15 sõidab parkla tagaosas xxxx. Kell 20.11 kõnnib J. L., kellel on seljas valget värvi jope, Xxxx tn-l ja möödub sissesõidust, mis viib Xxxx keskuse katuseparklasse. Seejärel ta keerab vasakule ja suundub Xxxx tn ääres olevasse Xxxx keskuse parklasse. Kell 20.12 liigub kannatanu Xxxx keskuse parklas suunaga Taksopargi peatuse poolt Kotka tn poole ning seejärel möödub Xxxx keskuse raudteepoolsest sissepääsust ning kõnnib edasi raudtee poole ning suundub seejärel paremale (I kd, tlk 62-63). Samuti on eelnevad kannatanu ja süüdistatavate ütlused kooskõlas 04.01.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mis tõendab J. L.i, M. Moorasti, I. Birnbaumi, N. Beljakovi ja S. Kornaki kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu tehtud ja vastuvõetud kõnede fakti ja vastuvõtja asukohti ajavahemikus 15.11.2018.a kuni 06.12.2018.a (k.a). Protokollist nähtub, et kannatanu J. L. on 30.11.2018.a helistanud ise mitmel korral nii Igor Birnbaumile kui ka Silver Kornakile, sealjuures on J. L. helistanud S. Kornakile 30.11.2018.a kell 20.14 (tugijaama aadressilt xxxx). Samuti kinnitab protokoll, et Igor Birnbaum on vahetult kuriteosündmusele eelnenud ajal, s.o 30.11.2018.a suhelnud nii Silver Kornaki, J. L.i kui ka Nikita Beljakoviga. Samuti on Silver Kornak suhelnud 30.11.2018.a I. Birnbaumi, M. Moorasti, J. L.i kui ka N. Beljakoviga. Samuti tõendab protokoll, et nii I. Birnbaum, M. Moorast, S. Kornak kui ka kannatanu J. L. on viibinud 30.11.2018.a kella 19.55 kuni 21.54-ni sündmuskoha vahetus läheduses. Nii nähtub, et I. Birnbaumi abonentnumber on paiknenud 30.11.2018.a kella 19.55 kuni 19.59 ajal tugijaama aadressil Xxxx, Tallinn Endla alajaam, Tallinn ja Asula 4c, Tallinn levialas. Samuti on kell 19.59 M. Moorasti abonentnumber paiknenud tugijaama Asula 4c, Tallinn levialas ning S. Kornaki abonentnumber Xxxx. Tallinn Endla alajaam, Tallinn levialas. Seejärel on ajavahemikul kell 20.01 kuni 20.14 14 süüdistatav S. Kornaki abonentnumber paiknenud Xxxx, Tallinn Endla alajaam, Tallinn levialas ning M. Moorasti ja kannatanu J. L.i abonentnumbrid Koskla 7, Tallinn tugijaama levialas. Samuti on I. Birnbaumi abonentnumbri paiknemisega kella 20.24 ja 20.43 ajal Põhja-Tallinna piirkonnas Ristiku 62, Tallinna Kopli 29, Tallinn tugijaamade levialas tõendatud fakt, et pärast Xxxx keskuse parklas kokkusaamist sõideti kannatanuga Kopli piirkonda (I kd, tlk 64-86). 2.1.
2. Põhja-Tallinnas sõideti kannatanu J. L.i ütluste kohaselt Koplis oleva mööblipoe kõrval olevasse tupiktänavasse, kus auto jäeti seisma. Seal nõudsid Silver ja Igor temalt raha - 3400 eurot teostatud ehitustööde eest ja 6600 eurot sõidu eest. Neil ei olnud põhjust temalt raha nõuda, kuna Silver oli temale ehitustööde eest võlgu. Seejärel toimus konflikt Igor Birnbaumi ja kannatanu vahel, mida on kinnitanud nii kannatanu kui süüdistatavad. Kannatanu ütluste kohaselt Igor lõi teda ühe korra rusikaga kaela piirkonda, ta tundis valu. Igor Birnbaumi ütluste kohaselt, pärast seda, kui J. ütles, et ta vanematel on televiisor, mille nad võivad ära võtta, siis andis süüdistatav talle lahtise parema käega vastu kukalt, kuna tema arust ei oleks pidanud vanemaid sellesse segama ja igaüks peab oma asju ise ajama. Silver Kornaki ütluste kohaselt nägi ta hetke, kuidas Igor lõi ühel korral lahtise käega J.le kusagile vastu põske. Nikita Beljakovi ütluste kohaselt andis Igor, kes istus J. vasakul poolel, käega laksu vastu kannatanu kukalt. Marko Moorasti ütluste kohaselt PõhjaTallinnasse jõudes sõitis ta xxxx tn lõppu, kus pidas auto kinni ning seal olles sai J. Igori käest rusikalöögi vastu näo piirkonda. J. pani käed ette. Ta ei oska öelda kui palju, kuid mõne rusikalöögi tegi Igor kindlasti J.le näo piirkonda. Süüdistuse kohaselt on Igor Birnbaumile ette heidetud seda, et tema lõi kannatanule käega vastu kukalt, samuti rusikaga näo ja kaela piirkonda. Kannatanu ja süüdistatavate ütlustes on mõningane vastuolu löökide arvu, löömise viisi ja kahjustatud koha osas. Kohtu hinnangul teab kannatanu kõige paremini, mitu korda ja kuhu teda löödi ning kas tegemist oli rusika või lahtise käega tehtud löögiga. Kuna kannatanu ütluste kohaselt lõi Igor teda ühe korra rusikaga kaela piirkonda ning tema ütlused on usaldusväärsed, siis on tõendatud, et Igor Birnbaum lõi kannatanut 1 korra rusikaga kaela piirkonda. Seega ei ole kinnitust leidnud, et Igor Birnbaum oleks kannatanut löönud ka lahtise käega ja rohkem kui korra. Süüdistatavate ütlusi kohus siin ei arvesta, kuna need on omavahel vastuolus ning kuna tegevus leidis aset sõidukis, kus vaateväli sõidukis viibijatele on piiratud, siis erinevatel kohtadel istuvatel inimestel võiski jääda löömisest erinev mulje. Kannatanu ütluste kohaselt lõi ka Silver Kornak teda Põhja-Tallinnas olles, mille kohaselt võttis Silver golfikepi ja lõi teda mitu korda nina ja huule piirkonda, mille tagajärjel ta tundis valu ja tal hakkas huulest verd jooksma. Marko Moorasti ütluste kohaselt võttis mingil hetkel Silver juhi kõrvalistmelt golfikepi, mille ots oli metallist ja koputas sellega J.le vastu pead. Silver tegi seda seetõttu, et kutsuda J. mõistusele. Kohtu hinnangul on nii kannatanu kui Marko Moorasti ütlused selles osas usutavad, kuna ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab, et kannatanul on väike haav ülemise huule kohal (I kd, tlk 10-14). 2.1.
3. Nii kannatanu kui süüdistatavate ütluste kohaselt pidi kannatanu kirjutama võlakirjad, mistõttu sõideti Xxxx keskuse parklasse tagasi, et võtta paber võlakirjade koostamiseks Igori sõidukist xxxx. Kannatanu ütluste kohaselt sõitsid nad seejärel xxxx juurde. Seal koostas ta Silver Kornaki juhendamisel kaks võlakirja summadele 3400 eurot ja 6600 eurot, mille sisuks oli see, et ta sai tellija käest tööde eest raha antud summades ning kasutas seda enda otstarbeks ning kohustub välja maksma iga nädal 1000 eurot kuni võla kustutamiseni. Pärast seda võttis Silver uuesti golfikepi ja lõi teda mitu korda pea piirkonda, kus peale mitmendat lööki hakkas peast verd jooksma ja ta tundis füüsilist valu. Silver lõi teda golfikepiga rohkemgi, kuid ta püüdis nägu kätega varjata. Löögid olid suunatud pea piirkonda. Tema meelest oli Silver Kornak kogu selle sündmuse eestvedaja, ta oli kõige agressiivsem ning kui teda poleks olnud, siis ei oleks kogu seda peksmist üldse olnud. Silver kasutas tema löömisel golfikeppi ja sundis võlakirju kirjutama ning ähvardas, et kui ta pöördub politseisse, siis temaga juhtub õnnetus, nt asotsiaal lööb talle noa ribidesse. Ta võttis Silver Kornaki ähvardusi tõsiselt. Silver Kornaki ütluste kohaselt pärast paberi võtmist sõideti kahe autoga Xxxx pubi juurde, 15 mis asub Xxxx tn. Kui nad olid autos, siis ta küsis Markolt, mis J. välja pakkus. Selgus, et J. pakkus, et nad võivad sõita tema koju ning võtta sealt kogu tehnika ja viia selle pandimajja. Selle jutu peale läks ta närvi ning võttis esiistme juurest põrandalt Marko golfikepi ja toksas sellega J. otsmiku piirkonda. Sellest tekkis haav. Ta lõi teda kogemata, sest tahtlikult ta teda golfikepiga lüüa ei tahtnud. Kui ta teda golfikepiga toksas, siis tema istus esiistmel ja J. auto kõige tagumisel istmel. Nikita Beljakovi ütluste kohaselt esimest võlakirja kirjutades küsis kannatanu Silverilt, kuidas seda kirjutada ning selle käigus tekkis nende eestikeelses vestluses paus ja siis võttis Silver kahe esiistme vahelt golfikepi, pööras ringi ja sirutas oma käe koos kepiga läbi autosalongi kannatanu poole ja puudutas sellega kannatanu otsmikku, millest hakkas verd jooksma. Samu asjaolusid kinnitas ka Igor Birnbaum oma ütlustes, mille kohaselt pärast seda, kui võlakirjad olid koostatud, hakkas Silver J. käest eesti keeles küsima, kui palju inimesi ta juba petnud on ning siis võttis ta esiistme juurest golfikepi ja tegi sellega J. suunas sellise torkava liigutuse. Silver ei tahtnud J.t golfikepiga lüüa, kuna auto katus ei oleks võimaldanudki selles autos löögi liigutust teha. J. lükkas ühe liigutusega golfikepi ära ja lükkamisega vigastas ta oma otsmikku ehk golfikepi ots oli peaaegu vastu laupa ning lükkamise käigus vigastas see tema laupa ja sealt hakkas verd jooksma. Marko Moorasti ütluste kohaselt, kui paber oli võetud, siis sõitsid nad edasi Xxxx tn Xxxx pubi juurest mööda siseparklasse. Seal parklas hakkas J. kirjutama võlakirja. Kui nad autosse tagasi istusid, siis Silver lõi sama golfikepiga uuesti J.t. See polnud nagu löömine, vaid koputamine, kuna lüüa sealt esiistmelt oli keeruline. Selle tulemusena läks J. otsaesine kohe katki ja sealt hakkas palju verd jooksma. Seda, et kannatanuga sõideti edasi Xxxx tn-l, leiab tõendamist ka 04.01.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtub, et kella 21.30 kuni 21.47 on M. Moorasti abonentnumber paiknenud Mooni 18, Tallinn ja Madara 14, Tallinn tugijaama levialas (I kd, tlk 64-86). 2.1.
4. Käesolevas kuriteoepisoodis puudus vaidlus ka selles, et Silver Kornak võttis J. L.ilt ära tema nuppudega mobiiltelefoni „Samsung“. Kannatanu J. L.i ütluste kohaselt võttis Silver temalt juba eelnevalt Xxxx keskuse parklas ära mobiiltelefoni Samsung. Kannatanu küsis telefoni, et ta saaks kellelegi helistada ja raha küsida, mille peale vastati talle, et ei saa, kuna süüdistatavad kartsid ja olid mures, et kannatanu kutsub politsei. Silver laadis telefonist kõnekaardile ümber kontaktandmed ja tagastas kõnekaardi kannatanule, telefoni Silver ei tagastanud ja see jäi tema kätte. Süüdistatav Silver Kornaki ütluste kohaselt võttis ta J. mobiiltelefoni Xxxx parklast lahkudes enda kätte. Ta ütles J.le, et viimane annaks telefoni tema kätte ja kannatanu andis. Tegemist oli pisikese 10-eurose mobiiltelefoniga. Ta tahtis seda telefoni enda kätte, et uurida selle sisu, kuna tegemist on kelmi telefoniga. Ta vaatas selles olevaid sõnumeid ja kontrollis kontakte, kellega kannatanu väidetavalt koostööd teeb. Süüdistatav kopeeris telefonis olevad kontaktid sim-kaardile ning andis J.le simkaardi tagasi, kuid mobiiltelefoni jättis enda kätte. Mobiiltelefoni tegi puruks ja viskas pärast seda sündmust minema. Süüdistatav Nikita Beljakov lisas, et Silver võttis kusagil xxxx, xxxx juures asuvas sisehoovis nuppudega mobiiltelefoni ära ning salvestas selle sim-kaardil olevad numbrid ära ja andis seejärel sim-kaardi kannatanule tagasi, kuid telefoni ei andnud. Tema ega Igor seda telefoni enda kätte ei võtnud. Samuti ei olnud tal sellist mõtet, et telefoni peaks ära võtma, kuid Silveril võis see mõte olla, et võib-olla hakkab kannatanu kusagile helistama ja rääkima kokku ei tea mida. Marko Moorasti ütluste kohaselt võeti Xxxx keskuse juures J.lt ka mobiiltelefon ära, seda tegi kas Igor või Nikita. Xxxx tn-l ta ütles, et kuidas J. nendega ühendust saab võtta, kui temalt on telefon ära võetud. Selle peale võttis Silver J. telefoni ning kopeeris selles olevale sim-kaardile kõik telefonis olevad kontaktid, kuid telefon võeti ära, et J. ei saaks politseisse helistada. Pärast kopeerimist tegi Silver telefoni autos olles katki, kuid kuhu see mobiiltelefon sai, seda ta ei tea. Mobiiltelefon oli väike nuppudega Samsung. 2.1.
5. Kannatanu ütluste kohaselt Nikita Beljakov tema suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, tema kasutas ainult verbaalseid ähvardusi, et kannatanuga juhtub õnnetus. Neljas mees, keda ta ei tea, kes oli Silveri kaine autojuht, ei kasutanud samuti tema suhtes füüsilist vägivalda ja rääkis verbaalselt igasuguseid asju, nt et kui ta vanglasse satub, siis võib temaga seal igasugu asju juhtuda. Siis kui Silver tal pea lõhki lõi, siis sama meesterahvas ja andis talle paberi, et ta saaks pühkida verd ning samuti võttis esmaabikotist sideme, millega sidus ta pea kinni. Samuti võeti temalt ära verine 16 jope, mis oli valget värvi Everlasti jope. Selle pidi ta panema istme peale. Neljas mees, kelle nime ta ei tea, andis talle vastu pruuni värvi asendusjope, mille pani kodus omale diivani alla kasti. Teda hoiatati, et kui ta pöördub politseisse, siis temaga juhtub õnnetus ning siis enam ta nii kergelt ei pääse ja öeldi, et ta mõtleks vanemate peale. Ta lasti vabaks Xxxx tn 22 autopesula parklas ning koheselt pöördus Ravi tn 18 traumapunkti, kuhu jõudis kell 22.
6. Seal õmmeldi tal pead. Silver Kornaki ütluste kohaselt, pärast löömist tõi Marko esmaabi koti ja sidus haava kinni. Kuna J.l seljas olnud jope oli verine, siis ta pakkus välja, et J. võtaks Marko jope selga, et viisakam välja näha. Tal ei olnud plaanis J. jopet ära võtta, kuid ta ei tea, miks seda verist jopet J.le kaasa ei antud. J. panigi Marko vana jope selga ja kuna J. lubas tuleval esmaspäeval need rahaasjad korda ajada, siis ta pidi ka jope kätte saama. J. jope jäi vist Marko autosse. Marko ja Igor vahetasid kontakte ja nad leppisid kokku, et kui Igor J.ga kokku saab, siis nad annavad ka jope tagasi. J.t ta ähvardanud ei ole, ka teised ei ole teda peksmisega ähvardanud ning ei ole ähvardatud, et ka tema perega midagi juhtub. Kannatanule öeldi vaid, et maksku oma võlad ära. Nikita Beljakovi ütluste kohaselt tõi Marko autoapteegi ja hakkas J. pead sidemega siduma ja puhastas haava. Kuna kannatanu valge jope oli verine, siis nad palusid tal jope seljast võtta. Marko andis kannatanule oma vana jope. Nad tahtsid verise jope kannatanule pärast tagasi anda. Kannatanule öeldi, et esimesel kohtumisel, kui ta maksab 1000 eurot ära, siis saab ta nii jope kui mobiiltelefoni tagasi. Mobiil ja jope jäid xxxx. Süüdistatava ütluste kohaselt J.t ei pekstud – Igori poolt oli vaid üks käega laks vastu kannatanu kukalt ning Silveri poolt üks golfikepiga torge vastu kannatanu otsmikku. Tema kannatanule midagi füüsiliselt ei teinud. Samuti ei ole ta teda ähvardanud. Markol mingit rolli ei olnud, ta istus hiljem roolis ja sidus kannatanu pea kinni ja andis talle selga oma jope. Ka Igor Birnbaum kinnitas oma ütlustes, et Marko osutas kannatanule esmaabi ja sidus haava. Kuna J. jope oli täiesti verine, siis Marko andis talle enda vana Nike jope, kui J. autost minema läks. Oleks kohutav olnud, kui inimesed oleks verises jopes J.t näinud. Valget jopet ei kavatsenud keegi endale jätta, oli juttu, et ta saab selle hiljem tagasi ja Marko pani jope auto pagasiruumi ning ütles, et J. saab selle hiljem tagasi. Kui Marko J. haava sidus, siis kõik peale Marko ja J., väljusid autost. Süüdistatav lisas, et nad ei ole J.l keelanud autost väljuda, aga kui nad olid Xxxx keskuse lähedal, siis nad ütlesid, et ta võib minna. Sellel hetkel, kui süüdistatav oli toonud enda autost paberi ja J. oli võlakirjad ära kirjutanud, siis tal polnud mingit takistust xxxx väljumiseks ja tal polnud sõidukist väljumiseks takistust ka hetkel, kui ta käis paberit toomas enda autost. Süüdistatav lisas, et mitte keegi J.t ega tema perekonda ei ähvardanud. Peale tema poolt lahtise käega löömise ning Silveri poolt golfikepiga tehtud torkava liigutuse, mitte keegi mingit muud füüsilist vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Marko Moorasti ütluste kohaselt, kui ta nägi, et J. otsaesine on verine, siis ta tõi esmaabikoti ja puhastas haava ning pani sellele marlisideme peale. Samuti andis ta wc-paberi rulli, et kannatanu saaks end puhtaks teha. Ta pesi J. näo, kaela ja käe antiseptikuga puhtaks ning seejärel koostas J. teise võlakirja, mis oli mõeldud Igorile. Võlakirjad jäid Igori ja Nikita kätte. Kuna J. seljas olnud valge jope sai veriseks, siis andis ta J.le oma vana jope ja pähe mütsi. Valget värvi verise jope pani kilekotti ja autosse. Süüdistatav lisas, et J.le anti mõista, et tal pole mõtet ära põgeneda, kuna ta nagunii leitakse üles. Tema pere ei ähvardatud. Süüdistatava roll oli olla tõlgiks, autojuhiks ning hiljem esmaabi andjaks. Silveri roll oli aidata Nikital ja Igoril kätte saada J. ning hiljem kasutas ta golfikepi J. suhtes ja tekitas tema otsaesisele haava. Nikita võibolla lõi J.t, kuid täpsemalt seda ei tea, kuid ta kasutas verbaalseid väljendeid J. hirmutamiseks nagu nt peksame läbi, haiglasse löömine. Igor sakutas J.t, lõi teda rusikaga keskmisel istmereal olles ning karjus talle, et talle antakse peksa, kui võlga ära ei maksa ja kinni püütakse niikuinii. 2.1.
7. Äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et kannatanu tundis fotolt nr 1 ära Marko Moorasti, kui neljanda meesterahva, kes juhtis 30.11.2018.a sõidukit ning andis talle esmaabipaki ja puhastas tema nägu verest ja andis talle selga pruuni värvi jope (I kd, tlk 25-27). Kaks kriminaalasja materjalide juurde lisatud äratundmiseks esitamise protokolli tõendavad, et Marko Moorast tundis fotolt nr 1 ära Nikita Beljakovi, kui isiku, kes 30.11.2018.a istus tema kasutuses olevasse sõidukisse xxxx, kus viibisid ka Igor, Silver ja J. (I kd, tlk 93-95) ning teine protokoll tõendab, et Marko Moorast tundis fotolt nr 2 ära Igor Birnbaumi, kui isiku, kes 30.11.2018.a istus tema kasutuses olevasse sõidukisse xxxx, kus viibisid ka Nikita, Silver ja J. ning ta nägi, kuidas Igor lõi mõnel korral rusikaga J.le näo piirkonda, samuti lõi 1-2 korda lahtise käega kannatanule piki pead (I kd, tlk 96-98). 17 2.1.
8. 06.12.2018.a läbiotsimisprotokoll tõendab, et Marko Moorasti kasutuses olevast sõidukist xxxx (reg.nr xxxx) leiti pagasiruumist musta värvi prügikott, milles oli valget värvi jope Everlast, mis M. Moorasti sõnul kuulub kannatanule. Jope on kapuutsiga ning verekahtlase määrdumisega. Verekahtlast määrdumisjälge töödeldi „Tetrabase“ indikaatorlahusega, mis andis vere olemasolule positiivse reaktsiooni. Samuti leiti kõrvalistuja istme juurest põrandalt musta värvi golfikepp Golf Pride (103 cm pikk, löömise ots 4 cm lai, hõbedast värvi metallist). M. Moorasti sõnul on tegemist golfikepiga, millega kannatanut löödi. Juhipoolse esiistme juurest põrandalt leiti Golf City minigolfigolfi kepp (91 cm pikk). Parempoolse teise istme seljatoe vasakpoolsel pealmiselt osalt ja parempoolselt kolmanda istme istmeosa parempoolselt osalt võetud puuteproovid, mida testiti „Tetrabase“ indikaatorlahusega, andsid verepositiivse tulemuse. Sõiduki teist ja kolmandat istmerida töödeldi Luminoli lahusega, mille töötlemise tulemusena tekkis nendele istmetele sinine helendus, mis viitab vere olemasolule (I kd, tlk 104-107). 07.12.2018.a vaatlusprotokoll tõendab, et kannatanu J. L.i elukohast aadressil xxxx, leiti kannatanul 30.11.2018.a seljas olnud verine T-särk ning pruunikat värvi jope (I kd, tlk 51-55), mida vaadeldi 30.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis. Sinist värvi T-särgi esikülje ülaosas ja särgi alaosas on hulgaliselt verekahtlase aine määrdumisi. Kontrollproovid võeti kaeluse ja rinnaku piirkonnast, kõhu eespinnal ja vasaku õlaliigese piirkonnast, mis visuaalselt nähtavate kuivanud verekahtlase aine määrdumistega kohtadelt andsid verepositiivse tulemuse (värvus siniseks). Samuti vaadeldi helepruuni värvi suusajopet „Nike ACG“, mille tagaküljel tuvastati visuaalsel vaatlusel kuivanud verekahtlase aine määrdumisega alad, millelt võeti kontrollproovid ja testiti Tertabase lahusega. Kontrollproovid võeti vasakpoolse abaluualusest piirkonnast ja parempoolse jope all servast, mille visuaalselt nähtavate kuivanud verekahtlase aine määrdumistega kohad andsid verepositiivse tulemuse. Samuti tuvastati verekahtlase aine määrdumistega alad jope vasaku külje varrukalt ning jope pahupoolel vasakult varruka voodrilt, mis andsid verepositiivse tulemuse (I kd, tlk 56-58). 2.1.
9. Vaidlust ei ole selleski, et Silver Kornaki tegevuse, s.o golfikepiga löömise tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustusi, mis on tõendatud 30.11.2018.a epikriisiga nr E69451, mille kohaselt pöördus kannatanu EMO-sse, kuna teda löödi 30.11.2018.a autos golfikepiga. Kannatanul diagnoositi pealae lahtine haav, mida tuli õmmelda (I kd, tlk 8-9). Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab, et kannatanul on otsmikul õmmeldud haav, väike haav ülemise huule kohal (I kd, tlk 10-14). 2.1.
10. Kannatanu suhtes toime pandud kuritegu, s.o kasutatud vägivalda ja asjade ära võtmist tõendab kaudselt ka 10.01.2019.a õiend. Kannatanu J. L. helistas 01.12.2018.a kell 01.03 Häirekeskusesse ning teatas, et täna toimus tema suhtes kallaletung, võeti telefon ja jope ning sunniti kirjutama kaks võlakirja summale 10 000 eurot ning anti tähtaeg esmaspäevani. Kannatanu selgitas, et teda löödi golfikepiga vastu pead ning seetõttu käis ka kiirabis. Mobiiltelefon, mis ära võeti on tavaline Samsung ning jope oli verine, peksmine toimus sõiduautos xxxx. Teda ähvardati, et kui ta esmaspäevaks kella 18.00-ks raha ei too, siis temaga juhtub midagi. Samuti teatas ta, et ta võeti peale Xxxx parklas IT-bussi juures, hoiti seal ja seejärel sõideti korraks Koplisse. Koplis algas peksmine ning seejärel sõideti tagasi Xxxx parklasse, kus võeti teisest autost paberit, misjärel sõideti Xxxx tnle autopesula juurde, kus ta pidi kirjutama võlakirjad ja kus teda veelkord peksti. Kannatanu täpsustas, et mobiiltelefonist tagastati talle sim-kaart (I kd, tlk 60). 2.1.11.

§ 136

mõttes vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel tekib olukord, kus kannatanu saab viibida üksnes süüdlase määratud kohas. Vabaduse võtmine kui kuriteo sisu on siiski vaid isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt (RKKK 3-1-1-57-10 p 9). Vabaduse võtmine saab toimuda kannatanu sulgemisega ruumi, sõidukisse või piiratud alale (sh looduslikud alad, nagu saar, koobas vms), samuti tema kinnisidumise või valvamisega (nt hoitakse tulirelva kuklal). Valvamiseks tuleb lugeda ka kannatanu suhtes varem kasutatud vägivalda, mistõttu ta ei julge eirata toimepanija 18 korraldusi (RKKK 3-1-1-116-01 p 7).

§ 136

mõttes seadusliku alusena tuleb käsitleda PS § 20 sätestatud vabaduse võtmise juhtusid. Kohtu hinnangul on leidnud vastuvaieldamatult tuvastamist, et süüdistatavad on võtnud kannatanult J. L.ilt liikumisvabaduse. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta Silver Kornakiga Xxxx keskuse parklas kokku, kus istus üksinda istuva S. Kornaki sõidukise xxxx. Seejärel tulid auto juurde I. Birnbaum ja N. Beljakov, kes istusid auto tagaistmele ning M. Moorast seisis ukse juures ja blokeeris tema väljumist autost. Siis teatas S. Kornak, et ta peaks istuma autos kõige tagumisele istmele. Vabaks lasti ta Xxxx tn 22 autopesula parklas. Kõik süüdistatavad on kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et süüdistatavad leppisid eelnevalt omavahel kokku, et S. Kornak kutsub J. L.i kohtumisele ning kannatanule ei öelda, et ka teised süüdistatavad sinna tulevad. Samuti kinnitasid süüdistatavad oma ütlustes, et Silver Kornak jäi üksinda sõidukisse kannatanut ootama ja M. Moorast, N. Beljakov ning I. Birnbaum läksid sõidukist eemale ootama, et kannatanu neid ei näeks. Kui kannatanu istus sõidukisse, siis saabusid ka nemad sõiduki juurde. Ka N. Beljakov on oma ütlustes sarnaselt kannatanule kinnitanud, et auto juurde jõudes avas Marko juhi kõrvalistuja ukse ja seisis ukse juures. Marko Moorasti ütluste kohaselt aeti kannatanu seejärel auto kõige tagumisele tagaistmele, et ta ei saaks põgeneda ja Xxxx keskuse parklast sõideti koheselt minema, kuna nad ei tahtnud avalikus kohas olla. Kuigi kannatanu istus esialgu sõidukisse vabatahtlikult, leiab kohus, et kannatanul puudus võimalus sõidukist vabatahtlikult lahkumiseks, kui sõiduki juurde saabusid S. Kornaki kaassüüdistatavad. Kohtu hinnangul allus kannatanu süüdistatavate korraldusele istuda auto tagumisele istmele, kuna süüdistatavad olid arvulises ülekaalus, mistõttu on mõistetav, miks kannatanu ei julgenud süüdistatavate sellist korraldust eirata või vabatahtlikult sõidukist lahkuda. Samuti on antud kriminaalasjas leidnud tuvastamist, et kannatanu suhtes kasutati sõidukis olles I. Birnbaumi ja S. Kornaki poolt füüsilist vägivalda ning samuti ähvardati kannatanut, mis kohtu hinnangul soodustas kannatanult vabaduse võtmise jätkamist ja tema vaba tahte allasurumist. Kohus asub seisukohale, et andes kannatanule korralduse istuda sõiduki kõige tagumisele reale (kolmandale istmereale) ja asudes seejärel liikuma Põhja-Tallinnasse, oli kannatanu liikumine takistatud nii selletõttu, et kannatanul puudus võimalus iseseisvalt sõiduki kõige tagumiselt istmerealt väljumiseks, kui ka seetõttu, et kannatanu oli üksi, seega vähemuses ja tema suhtes kasutati füüsilist ja vaimset vägivalda. Ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivsed tunnused ei ole täidetud, kui isik, kellelt vabadus võeti, on liikumisvabaduse piiramisega nõustunud. Seega tuleb hindamisel lähtuda, kas vabadus on isikult võetud tahtevastaselt, eestkätt tuleb lähtuda siiski tuvastatud objektiivsest olukorrast. Kohus on seisukohal, et kannatanu ei ole andnud nõusolekut oma vabaduse piiramiseks. Kannatanu kinnihoidmine sõiduautos ilma, et kannatanul oleks võimalik sealt lahkuda, loob liikumistakistuse, mis võtab temalt liikumisvabaduse. Seaduslik alus selliseks tegevuseks süüdistatavatel puudus, mistõttu toimus kannatanult seadusliku aluseta vabaduse võtmine. Seega on täidetud

§ 136lgs 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis süüdistatavate poolt.

J. L.ilt vabaduse ebaseaduslik võtmine oli lõpule viidud sellest momendist, mil kannatanu pidi istuma sõiduki kõige tagumisele istmereale, ettekäändel, et temaga tahetakse ainult rääkida. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et sellest hetkest puudus J. L.il võimalus tegutseda oma vaba tahte kohaselt. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad võtsid kannatanult teadlikult vabaduse. Süüdistatavate eesmärgiks oli sundida kannatanut istuma sõidukisse. Andes kannatanule korralduse istuda sõiduki tagumisele istmereale ja asudes sellega liikuma Põhja-Tallinna piirkonda ja mitte võimaldades kannatanul enne võlakirjade koostamist lahkuda, võtsid süüdistatavad kannatanult seadusliku aluseta vabaduse. Kohtu hinnangul on süüdistatavad teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna nad teadsid juba eelnevalt, et kannatanu ei soovi nendega kohtuda, vastasel juhul ei oleks pidanud nad varjama, et kohtumisele ei tule S. Kornak üksi. Kannatanu eest fakti varjamine, et kohtumisele tulevad ka teised süüdistatavad, näitab ilmekalt, et süüdistatavad arvestasid asjaoluga, et kannatanu võib sõidukist lahkuda ja ei soovi nendega kaasa sõita. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 19 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Silver Kornak, Nikita Beljakov, Marko Moorast ja Igor Birnbaum panid toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lgs 1 sätestatud kuriteo.

2.1.12. Samuti on kohus seisukohal, et eelnevaga on tuvastamist leidnud grupis röövimise toime panemine süüdistatavate poolt. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.o vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Kohtus on leidnud tõendamist nii isikute ütlustega kui ka kannatanu läbivaatuse protokolliga, et S. Kornaki ja I. Birnbaumi poolt on kannatanu suhtes kasutatud füüsilist vägivalda Põhja-Tallinna piirkonnas. Füüsilise vägivalla kasutamise tagajärjel oli kohtu hinnangul kannatanu vastupanu murtud, mistõttu oli S. Kornaki ja I. Birnbaumi poolt vägivalla järelmõjul S. Kornaki poolt kannatanult mobiiltelefoni äravõtmine võimalik Xxxx keskuse juures. Kannatanult mobiiltelefoni äravõtmisega lõpetas S. Kornak kannatanu valduse ja kehtestas enda oma. Uus valdus on kehtestatud, kui asja hõivaja on saavutanud selle üle võimu. S. Kornak, saades kannatanu mobiiltelefoni enda valdusesse, vaatas selles olevaid sõnumeid, tegi mobiiltelefoni katki ja viskas minema. Kannatanule mobiiltelefoni tagastamise soovi S. Kornakil ei olnud. Nii kannatanu kui süüdistatavate ütlustega on tõendamist leidnud, et S. Kornak kasutas kannatanu suhtes Xxxx tn juures uuesti füüsilist vägivalda, tekitades kannatanule ka tervisekahjustused, mis on kajastatud epikriisis nr E69451 ja isiku läbivaatuse protokollis. Kuivõrd S. Kornaki poolt kasutatud füüsilise vägivalla tõttu sai kannatanu jope veriseks, tekkis süüdistatavatel tahtlus hõivata ka kannatanule kuuluv jope. Kuigi süüdistatavad on põhjendanud, et kannatanu jopet ei kavatsenud keegi endale jätta ja temalt võeti valge jope ära vältimaks tema ilmumist verise jopega avalikku kohta, siis selline arvamus ei anna alust jätta kannatanu ilma temale kuuluvast varas. S. Kornak on seevastu ka oma ütlustes toonud välja, et kuna J. lubas tuleval esmaspäeval rahaasjad korda ajada, siis pidi ta ka jope kätte saama. Kuna kannatanu jope võeti ära ja pandi M. Moorasti sõidukisse, kust see läbiotsimise käigus leiti, on kohtu hinnangul tõendatud, et kannatanule kuuluv jope võeti ära selle omastamise eesmärgil. Vastupidisel juhul oleks süüdistatavatel olnud võimalus anda kilekotiga kannatanu jope talle lahkudes kaasa, mitte panna see M. Moorastile kuuluvasse sõidukisse. Kohus on seisukohal, et kannatanu J. L.i suhtes toime pandud röövimine on toimunud grupis.

§ 21

lg 2 kohaselt loetakse isikuid kaastäideviijateks juhul, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult juhul, kui neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendab seejuures koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-57-10). Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Kuigi S. Kornaki, I. Birnbaumi, N. Beljakovi ja M. Moorasti teopanus oli erinev, tegutsesid süüdistatavad ühiselt. Kohtus on leidnud tõendamist, et kõigi süüdistatavate etteplaneeritud ja ühine soov oli kannatanu meelitada kohtumisele. Marko Moorasti ütluste kohaselt oli ta veendumusel, et J. ilmselt saab peksa, kuna ta oli töölisi petnud. Kohtus on tuvastamist leidnud ka I. Birnbaumi ja S. Kornaki poolt füüsilise vägivalla kasutamine kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes ka tema suhtes kasutatud vaimse vägivalla osas, mille kohaselt Silver kasutas tema löömisel golfikeppi ja sundis võlakirju kirjutama ning ähvardas, et kui ta pöördub politseisse, siis temaga juhtub õnnetus, nt asotsiaal lööb talle noa ribidesse. Kannatanu võttis S. Kornaki ähvardusi tõsiselt. Nikita Beljakov tema suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, tema kasutas ainult verbaalseid ähvardusi, et temaga juhtub õnnetus. M. Moorast, kes oli Silveri kaine autojuht samuti 20 tema suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud ja rääkis verbaalselt igasuguseid asju, nt et kui ta vanglasse satub, siis võib temaga seal igasugu asju juhtuda. N. Beljakovi poolt verbaalsete väljendite kasutamist J. hirmutamiseks nagu nt peksame läbi, haiglasse löömine, on kinnitanud ka M. Moorast. Kuigi mobiiltelefoni hõivamine on toime pandud S. Kornaki poolt, olid kohtu hinnangul kõik süüdistatavad sellest vägagi teadlikud. Samuti ei olnud ühelgi süüdistataval soovi kannatanule tagastada verega määrdunud jope, vaid ühisel nõusolekul pandi see M. Moorasti sõidukisse. Sellisest käitumisest ilmneb, et kannatanut rünnanud isikud tegutsesid kooskõlastatult ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel ja kannatanu suhtes kasutati vägivalda, et sellega tema vastupanu ja valdus asjade üle murda ning kannatanult asjad ära võtta. Kohus leiab, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli vallasasjade üle valduse murdmise vahendiks ning kõik isikud võtsid kuriteo toimepanemisest osa, täites igaüks oma osategu, mis oli eesmärgi saavutamiseks oluline ja vajalik ning igaüks neist täitis oma panust ühises teoplaanis. Sellest saab järeldada, et kannatanut rünnanud isikud tegutsesid kaastäideviijatena, kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, saavutamaks valduse kannatanu asjade üle, so tegutsesid võõra vallasasja äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et röövimise koosseisutunnuste esinemine objektiivse kooseisu tasandil on tõendatud. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude, seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi, tuvastatust. Röövimine on olemuselt kärbitud tagajärjedelikt, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks. Antud juhul esineb süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena tahtlus kaudse tahtluse vormis.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tulenevalt teo tehioludest ning kannatanu ja süüdistatavate ütlustest, pidasid süüdistatavad vägivalla kasutamist ning asjade hõivamist võimalikuks ning möönsid seda, mistõttu oli neil nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes vähemalt kaudne tahtlus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Silver Kornaki, Nikita Beljakovi, Igor Birnbaumi ja Marko Moorasti poolt

§ 200lg 2 p 7 järgi kuriteo toimepanemine.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Silver Kornak, Nikita Beljakov, Igor Birnbaum ja Marko Moorast tuleb süüdi mõista

§ 200lg 2 p 7 järgi.

2.2. Igor Birnbaumi süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 2.2.1.

Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Igor Birnbaumi süü M. P. suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on tõendatud. Igor Birnbaumi süüd tõendavad kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused ning kirjalikud tõendid. 2.2.

1. Antud episoodis puudub vaidlus selle üle, et Igor Birnbaum viibis süüdistuses märgitud ajal xxxx kaubanduskeskuses xxxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud eelkõige kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlustega ning 16.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga ning mille videosalvestist kohus kontrollis. Kannatanu M. P. on kohtueelses menetluses andnud kehalise väärkohtlemise episoodi kohta ütlusi kahel korral, s.o 12.08.2019.a ja 14.08.2019.a. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 12.08.2019.a kella 14.10 ajal xxxx, mis asub xxxx ning ootas oma järjekorda Telia ukse juures. Tema juurde tuli ootamatult Igor Birnbaum, kes keeras ta ümber ja haaras rinnust kinni ning lõi ühe korra rusikaga vastu vasakut silma. Ta üritas end käega kaitsta, kuid süüdistatav hoidis teda särgist kinni ja lõi veel teda mitu korda rusikaga vastu pead. Ta rabeles lahti, särk läks eest katki ning pärast seda lõi Igor teda mitu korda jalaga kubeme piirkonda. Tema Igorit ei löönud. Samuti tuli kaklusele vahele temale tundmatu meesterahvas, kes uuris Igorilt, mida ta teeb. Kannatanu kutsus politsei. Pärast läks Igor ära. Igorit tunneb ta umbes 10 aastat, kuna ta oli temaga S OÜ juhatuse liige. Kannatanu kahtlustab 21 Igorit selles, et tema võttis firma raha ning praegu valmistavad Jstid ette avaldust, et see esitada prokuratuuri. Igor sai sellest teada ja üritas talle kätte maksta. Vigastused lasi ta fikseerida arstil (III kd, tlk 233-235, 240-242). M. P. poolt Häirekeskusesse helistamist tõendab 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kannatanu helistas 12.08.2019.a kell 14.57 Häirekeskusesse ja teavitas, et xxxx Telia kaupluse tuli Igor Birnbaum talle kallale, hakkas teda peksma. Kannatanul rebiti särk katki (III kd, tlk 251-254). Süüdistatav I. Birnbaum on andnud kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et augustis 2019.a viibis xxxx ning sattus juhuslikult kokku oma äripartneri M. P.ga. Kuna kannatanu oli temale võlgu, siis astus ta tema juurde ja küsis, kus tema raha on. P. saatis ta pikalt. Kuna kannatanu üritas teda lüüa, siis võttis ta kannatanult rinnust kinni, kannatanu vehkis kätega ning ühel hetkel lõi ta ise teda enesekaitseks. Ta lõi kannatanut vastu lõuga parema käega. Ta ei mäleta, kas ta lõi lahtise käega või rusikaga ning samuti ei mäleta, kas ta lõi kannatanut veel. Ta tõukas kannatanu eemale, kuid kannatanu sõimas teda ikka veel. Seejärel nad eemaldusid üksteisest ja ta lahkus. Ümberringi oli palju inimesi, kuid ta ei mäleta, et keegi oleks sekkunud. Kui nende vaheline konflikt lõppes, siis ta ei näinud, et kannatanul oleks mingeid vigastusi tekkinud, ainult särgil oli paar nööpi puudu (III kd, tlk 257-260). 2.2.
2. Kuigi süüdistatav on kannatanu löömist küll tunnistanud, on ta selgitanud, et see oli enesekaitseks ning samuti ta ei mäleta, kas ta lõi kannatanut veel ja kas kannatanul tekkisid löömise tagajärjel vigastused. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. 16.01.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on 12.08.2019.a videosalvestis kellaajaga 14.49, tõendab, et kell 14.50.03 väljub ühest kauplusest heledate pükste ja tumeda särgiga meesterahvas (P.). Kell 14.50.13 väljub samast kauplusest meesterahvas (Birnbaum), kellel on sinised püksid ja must särk ja liigub kiirel sammul samas suunas, kuhu P. oli läinud. Kell 14.50.17 läheb P. järgmise kaupluse uksest sisse, Birnbaum liigub tema poole ja kell 14.50.19 astub P. Birnbaumile paar sammu vastu. Koheselt tõukab Birnbaum P.d kahe käega tugevalt vastu õlgu, mille tõttu liigub P. paar sammu tagasi. Birnbaum teeb vasaku käega löögi vastu P. ülakeha, P. tõukab Birnbaumi vastu. Kell 14.50.27 lööb Birnbaum P.d parema käega pea piirkonda ning seejärel lööb ta vasaku jalaga P.d parema puusa piirkonda. Seejärel hakkab P. eemalduma Birnbaumist, kuid Birnbaum astub paar sammu Pustavoile lähemale ning tõukab teda uuesti vasaku käega vastu P. ülakeha. Kell 14.50.43 kõrvaline meesterahvas lahutab nad. Seejärel mõlemad meesterahvad lahkuvad (III kd, tlk 247-250). Kohus kontrollis asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut videosalvestuselt ja veendus selles kajastatu õigsuses. Videosalvestiselt nähtus üheselt, et süüdistatav liigub kiiremal sammul kannatanu suunas ning kui kannatanu talle paar sammu läheneb, tõukab süüdistatav kannatanut koheselt vastu rinda, seejärel lööb kannatanut pea piirkonda. Samuti on videosalvestiselt tuvastatav, et süüdistatav lööb kannatanut jalaga tema vasaku reiepiirkonda. Seega on nii kannatanu ütlustega kui ka 16.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ümberlükatud süüdistatava väited enesekaitse kohta ning leidnud kinnitust süüdistatava poolt kannatanu löömine lisaks peapiirkonnale ka löömine reie piirkonda. 12.08.2019.a isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab, et kannatanul on särginööbid eest rebitud, nähtavad vigastused puuduvad (III kd, tlk 237-238). M. P. 13.08.2019.a raviloo väljavõttest nähtub, et 12.08.2019.a oli kannatanul rünne kehalise vägivallaga ning tal on diagnoositud reiekontusioon ja reie lahtine haav (III kd, tlk 243). 15.08.2019.a kannatanu poolt menetlejale saadetud foto tõendab, et kannatanul on reiel verevalum koos nahamarrastusega (III kd, tlk 244-245). Asjaolu, et süüdistatav ei näinud, kas kannatanul tekkisid löömise tagajärjel vigastused või mitte, on selgitatav asjaoluga, et tervisekahjustus tekkis kannatanule vasaku reie siseküljele, mis oli löömise hetkel ja ka hiljem kaetud püksisäärega. 22 2.2.
3. Analüüsides osundatud tõendeid antud kuriteoepisoodis, asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab Igor Birnbaumi poolt talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega ning kannatanu ütlustega, mida kohus peab usaldusväärseks, kuna nendes ei esine vastuolusid kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kannatanule tekitatud vigastus on fikseeritud 13.08.2019.a raviloos ning see nähtub 15.08.2019.a kannatanu poolt menetlejale saadetud fotolt. 12.08.2019.a isiku läbivaatuse protokollis nähtavaid vigastusi kannatanul peapiirkonnas ei ole fikseeritud.

§ 121

objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et rusikaga pea piirkonda löömine ning jalaga reie piirkonda löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tekitas 13.08.2019.a raviloos kirjeldatud tervisekahjustuse, mis nähtub 15.08.2019.a kannatanu poolt menetlejale saadetud fotolt – marrastus ja hematoom reie siseküljel. Sellega pani Igor Birnbaum toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

2.2.5. Prokurör on Igor Birnbaumi süüteo kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mis sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toimepandud korduvalt. Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et Igor Birbaum on toime pannud 30.11.2018.a

§ 200

lg 2 p 7 järgi sätestatud kuriteo, mille käigus ta täitis ühtlasi kehalise väärkohtlemise koosseisu, avaldub uues kehalises väärkohtlemises tema retsidiivsus. Seega on kohtu hinnangul Igor Birnbaumi tegevus kannatanu väärkohtlemisel olnud kahtlemata korduv, mistõttu on Igor Birnbaumile süüks arvatud tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 121lg 2 p 3 järgi.

2.2.6. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Igor Birnbaum lõi kannatanule mitmel korral rusika ja jalaga nii pea- kui vasaku reie piirkonda, tekitades kannatanule sellega füüsilist valu ja vasaku reie piirkonnas tervisekahjustuse, mis on fikseeritud raviloos ja kannatanu poolt saadetud fotoga. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada. 2.2.7. Süüdistatava kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistatav oli hädakaitse seisundis. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele kui ka ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-71-14 punktis 8 on märgitud, et hädakaitse olemasoluks

§ 28lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o.

vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust

§ 28

nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist

§ 28lg 2 tähenduses.

Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks 23 tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest

§ 28lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest.

Välistatud on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub üksnes sotsiaalset käitumisreeglit (viisakus- või moraalinormi), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga (RKKK 3-1-1-111-04, p-d 11-13). Kohtu arvates ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud asjaolu, mis võiks viidata mingile vahetule ründele või eesseisvale ründele, mille eest pidanuks süüdistatav end kaitsma. Vastupidiselt on kohtus leidnud tõendamist, et kannatanu eemaldub süüdistatavast, kuid süüdistatav järgneb kiirel sammul kannatanu suunas ning kui kannatanu talle paar sammu läheneb, tõukab süüdistatav kannatanut koheselt vastu rinda, seejärel lööb kannatanut pea piirkonda. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks väita, et kannatanu kasutas või oleks soovinud kasutada süüdistatava suhtes vägivalda. Ainuüksi asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis konflikt ja neil on pingelised ärisuhted, ei anna alust hinnata süüdistatava vajadust õigushüve kaitsetegevuseks. Seega leiab kohus, et süüdistatav ei olnud sellises seisundis, mida saaks nimetada hädakaitseseisundiks ja mis andnuks aluse asuda seisukohale, et tal tuleb asuda tõrjuma vahetut või siis vahetult eesseisvat rünnet. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud ei

§ 28sätestatud ega ka muid teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Igor Birnbaum pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p 3 sätestatud kuriteo.

2.3. Igor Birnbaumi süüdistus

§ 214

lg 2 p 1, § 215 lg 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi 2.3.1.

§ 214

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimine on lõpule viidud nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise korral on vägivald, mis võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline, kannatanu sundimise vahend anda vara üle ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud. Väljapressimine on lõpule viidud varalise kasu nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise kvalifitseerimisel ei ole vara üleminek oluline, määrav on, et nõutakse vara üleandmist vägivalda kasutades või sellega ähvardades. 2.3.

1. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Igor Birnbaum viibis 21.11.2019.a. kella 15.00 ajal xxxx maja juures kannatanu K. A.ga. Samuti ei ole vaidlust ka selles, et kannatanu ning süüdistatav üksteist tunnevad ning Igor Birnbaumi firma B OÜ vahendas töötajaid Rootsi tööle. Äriregistri väljatrükk B OÜ kohta tõendab, et äriühingu juhatuse liikmeks on Igor Birnbaum (III kd, tlk 193). Vaidlust ei ole selleski, et Igor Birnbaum võttis K. A.le kuuluva sõiduki xxxx (reg.nr xxxx) xxxx juurest ja viis selle xxxx juurde. Sõidukis olid K. A.le kuulunud tööriistad: nurklihvija ja multitööriist Bosch, mille I. Birnbaum tõstis sõidukist oma talu kuuri. Eelnevalt nimetatu on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka süüdistatava ütlustega. Samuti tõendavad eelnevalt nimetatud asjaolusid kriminaalasja materjalide juures asuvad kirjalikud tõendid. Sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx) registreerimistunnistus tõendab, et sõiduki omanik on K. A. (III kd, tlk 17). 15.01.2020.a läbiotsimisprotokoll tõendab, et I. Birnbaumi elukoha xxxx läbiotsimise käigus andis süüdistatav vabatahtlikult välja K. A.le kuuluva sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx) koos võtmega, mis asub süütelukus ning universaal tööriista ja nurklihvija. Sõiduk asub kõrvalmaja juures hoovis, mis on üldises kasutuses. Sõiduki uksed on lukustamata, võti asub süütelukus, parempoolsed rehvid on tühjad, kõrvalistuja ukselink on lahti. Sõiduki tagaistmel on hulgaliselt esemeid, mille seast on leitud 24 lepingu koopia 26.09.2019.a B OÜ ja K. A. vahel. Tööriistad asuvad xxxx lukustamata kuuris (III kd, tlk 22-37). 16.01.2020.a vaadeldi I. Birnbaumi käest läbiotsimisel ära võetud asju, sh 26.09.2019.a töövõtulepingu koopiat; sinist värvi nurgalihvijat ning „Bosch“ multitööriista, millele on peal pressitud „PAG-GF 30/sess (III kd, tlk 38-42). Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus objektiivse ja subjektiivse koosseisu täidetuse osas. 2.3.
2. Kannatanu K. A. ütluste kohaselt on Igoril ehitusfirma B OÜ. 2019.a septembris helistas talle Igor ja küsis, kas kannatanu ei ole tema töölistele tööd pakkuda. Kuna tal oli tööd pakkuda, siis vahendas ta Igori firmat ja H AS-i, kes otsis töölisi Göteburgi. Kuna H AS Igorit ei tunne, siis nad ei oleks temaga otse lepingut sõlminud, mistõttu kannatanu sõlmis Igoriga lepingu eraisikuna septembri lõpus 2019.a selles, et Igori maalrid teostavad tööd H AS-i objektil Göteburgis. Lepingus oli kokkulepitud, et tööle asub neli inimest, 21 või 22 eurot bruto pidi minema Igori firmale ühe inimese kohta ja sellest summast lepiti Igori töölistele tunnitasuks 13,60 eurot miinus maksud, mis pidid töölised saama Rootsist. Igori töölised alustasid tööd 01.10.2019.a. Kuna selgus, et Igori saadetud töölised polnud maalrid ja H AS-il oli mitmeid pretensioone tehtud tööde osas, sh olid tööd teostatud ebakvaliteetselt ning 25.10.2019.a-ks ei suutnud töölised oma tööd parandada, siis kannatanu keelas tööde jätkamise seoses distsipliini rikkumisega. H AS pidi töö vastu võtma vastavalt üleandmisevastuvõtmise aktile, aga ei olnud midagi üle anda. Vaatamata sellele, et H oli õigus nõuda rikutud materjalide hüvitamist ja tehtud tööde parandamise kulusid, ei teinud nad seda ja H maksis töötajatele miinimumpalga 13,60 eurot miinus maksud nagu see oli esialgselt kokku lepitud. H AS saatis talle ebakvaliteetselt teostatud töödest pilte, mille alusel koostas ta memorandumi ja saatis selle 25.10.2019.a Igorile e-postiga. Selle peale saatis Igor talle arve summas 6800 eurot selle eest, et tööd olid teostatud tähtaegselt ja kvaliteetselt. Vastavalt kirjalikule lepingule, mis tal oli Igoriga sõlmitud, pidi tööde eest tasumine toimuma 21.11.2019.a. Kuna töö oli ebakvaliteetne ei saanud ka tema H mingit tasu, Igor oli sellest teadlik, aga see teda ei huvitanud. Enne 21.11.2019.a kohtas ta Igorit, kes esitas oma arved ja nõudis nende kinni maksmist. Selle peale lubas ta H üle küsida, kas nad aktsepteerivad midagi Igori tööliste poolt tehtud tööst, kuid vastus oli eitav. Selles tulenevalt tekkis neil Igoriga konflikt. 21.11.2019.a tuli Igor üksinda ja nõudis temalt alusetult raha. Samuti küsis Igor tagasi 30 eurot, mis ta oli palunud Igoril maksta töölistele kütuserahaks. Selleks läks ta Bussijaama xxxx pangaautomaadi juurde ja võttis sealt 30 eurot välja ja andis selle kella 15.00 paiku xxxx maja juures Igorile, kuhu oli pargitud tema xxxx, reg.nr xxxx, ja kus seisis ka Igori xxxx. Kui ta hakkas oma sõiduki juurde minema, siis Igor karjus talle, et ta maksaks ka 6800 eurot ära. Kui ta hakkas ära minema ja tahtis autoukse avada, tuli Igor tema selja tagant ja võttis tema parema käe randmest kinni ja väänas tema kätt, täpselt vajutas tema käe randmele ja keeras selle väljapoole. Ta tundis selle tegevuse tagajärjel valu. Väänamise tulemusel läks tema käsi lõdvaks ja Igor võttis tema auto võtme ära. Igor ütles, et ta saab autovõtme tagasi, kui ta maksab kõik raha talle ja sõitis minema. Umbes viie minuti pärast jõudis sinna ka tema tuttav J. R., kellel on tuttav evakuaatori mees ja palus korraldada tema sõiduki äraviimine kohta, mida tunneb evakuaatori mees. Tema auto xxxx (reg.nr xxxx) oli pargitud xxxx maja juures ja ta tellis sellele tõstuki järgi, et parkida Vana-Narva mnt 30 territooriumile. Antud kohta pakkus talle P.. 23.11.2019.a kella 19.00 paiku käis ta Vana-Narva mnt 30 territooriumil, kuid ta ei leidnud sealt autot, mistõttu helistas ta tõstuki juhile ja küsis, kuhu ta auto viis. Tõstuki juht vastas, et ta ei ole jõudnud autot ära viia, mistõttu sõitis ta xxxx maja juurde ja nägi, et tema autot seal ei olnud. Ta kahtlustab, et selle võis ära võtta Igor. Samuti lisas kannatanu, et tema sõidukisse jäid ka tööriistad, mille kogumaksumus võib olla 600 eurot. 30.01.2020.a andis kannatanu ütlusi, et temale kuuluvad tööriistad Bosch ja nurklihvija sai ta tagasi politseist. Kui ta sõiduki kätte sai, olid rattad täis pumbatud. Sõiduki võti on kõver, seda kindlasti ei olnud kuni sündmuseni ja see tekkis siis, kui Igor temalt võtme käest rebis. Kuna võti on kõver, siis ei ole võimalik seda kasutada, kuna sellega on võimalik lukustada ainult kahte esiust. Samuti avastas ta, et sõiduki esispoiler on katki ja see ei olnud enne sõiduki kadumist xxxx tn-lt katki (III kd, tlk 3-4, 13116, 120-122). 25 Süüdistatav Igor Birnbaum end süüdi ei tunnista ning andis ütlusi, et 2019.a septembris olid nad K.iga telefoni teel ühenduses ning K. küsis tema ettevõttelt tööjõudu ehitusobjektidele Rootsi, täpsemalt maalreid/krohvijaid. Tal oli neli inimest: J. K., A. A., V. M. ja M. P., keda ta kutsus Tallinna ja kellele K. korteri üüris. Nende oskuste kontrollimiseks pakkus K. neile otse ilma tema ettevõtte sekkumiseta tööd ehitusobjektil K.i xxx. Siis jäi K. nende töölistega rahule. Need inimesed vormistati seoses sõiduga Rootsi tööle 01.10.2019.a. 26.09.2019.a sõlmis tema ettevõte B OÜ K.iga lepingu isiklikult, kuna K.il siis firmat ei olnud. Lepingu taga on nimed, kes pidid sõitma Rootsi tööle, samuti on märgitud tunnitasu, mille K. pidi maksma tema ettevõttele iga töölise eest. Alguses oli lepingus märgitud tunnitasuks 21 eurot. Umbes nädala pärast, kui töölised olid juba Rootsis, selgus, et Rootsis asuv ettevõte, kuhu töölised tööle sõitsid, sõlmis töölistega, kellega tal olid juba töölepingud sõlmitud, töölepingu oma ettevõtte nimelt otse. K. selgitas talle, et Rootsis on alates 01.10.2019.a kehtestatud kord, et Rootsis peab olema töölistel tööluba ja selleks on vaja Rootsis sõlmitud lepingud. Samuti pakkus K. A. tõsta tööliste tunnitasu 22 euroks. Kokkulepe jäi selliseks, et 13,65 eurot tunnis saavad tema ettevõtte nimelt Rootsi tööle suunatud inimesed Rootsis tegutsevalt ettevõttelt ja 8,50 tunnis maksab K. tema ettevõttele. Umbes nädala pärast teavitas K. teda, et töölised töötavad liiga aeglaselt ja seetõttu hakkab palk sõltuma töötulemustest. Süüdistatav sellega nõus ei olnud ja pakkus töölised välja vahetada. Samal ajal saatis tema ettevõte kokkuleppel K.iga kaks töölist Stockholmi. Need inimesed sõitsid välja Eestist Rootsi 0l.l0.20l9 ja ootasid seal tööle asumist kaks nädalat. Rootsi ettevõte pidi vormistama neile tööload ja sellega läks aega. Rohkem kui kaks nädalat töötajad ei olnud nõus ootama, mistõttu tulid Eestisse tagasi ja tahtsid saada raha ooteaja eest. Neli ülejäänud töölist jätkasid tööd Rootsis, kolm töötasid kuni 26.10.2019.a ja K. kuni 07.11.2019.a. Oktoobris
3. saatis K. tema e-postile mingeid dokumente, kuna ta piisavalt eesti keelt ei valda, siis helistas ta K. ja küsis, mis dokumendid need on. K. seletas talle, et töölistel on madal kiirus, kuid sellest, et töölised tegid tööd ebakvaliteetselt, K. talle ei rääkinud. Ta eeldab, et Rootsis tegutsev ettevõte võttis objekti vastu, kuna töölistele maksti raha. Tema koostas vastavalt töötajate poolt esitatud tööajale akti ja esitas selle alusel K.ile kirjaliku arve enda ettevõtte nimelt. 2019.a novembri lõpus andis ta isiklikult K.ile akti allkirjastamiseks, kuid K. seda ei teinud. K. helistas temale tundmatule isikule nimega J, kes tuli sinna ja rebis selle akti katki ja ütles, et kui K. temaga midagi kokku leppis, siis ta maksab. Summa, mille K. tema ettevõttele võlgu on, on 6800 eurot. K. oli sellega nõus. Ta helistas K.ile korduvalt, kuid K. ei võtnud vastu. 21.11.2019.a kella 14.00-15.00 ajal läks ta K.i xxxx ehitusobjektile ja kohtas seal K.it. Nad läksid kahe autoga Tallinna Bussijaama juurde ja K. lubas talle tuua raha automaadist. K. tõi talle 6800 euro asemel 30 eurot, mille ta oli võlgu teise asja eest. K. ütles, et raha tal ei ole, kuna see ei ole Rootsist tulnud. Ta istus K.i sõidukisse xxxx, reg.nr xxxx, juhi kõrvalistuja istmele. K. ütles, et tal ei ole aega. Väljudes sõidukist, soovis K. võtta sõiduki süüteluku võtme, kuid süüdistatav hoidis oma käsi võtme ümber ja ei lasknud K.il võtit võtta. K. jättis sõiduki võtme ja lahkus. Ta istus autos kuskil 10-15 min ja lahkus. Lahkudes võttis ta võtme kaasa, proovis uksi lukustada, kuid see ei õnnestunud. Ta sõitis sealt kandist mõned korrad läbi ja nägi, et sõiduk seisab samal kohal. Ta helistas K.ile, kuid K. toru ei võtnud. Kuna seal parkimine on tasuline ja ta tundis end süüdi, siis umbes paari päeva pärast otsustas ta K.i sõiduki viia oma maja juurde xxxx. Ta arvas, et K. võiks ise tema juurde tulla, kuna ta teadis, kus ta elab. K.i sõidukist võttis ta välja kaks tööriista: nurklihvija ja universaaltööriista, et tagada nende turvalisus ja viis need enda kuuri, mida valvab koer. Süüdistatav kinnitab, et tööriistu ta ei kasutanud ning K.i kätt ta ei ole väänanud, vaid ta lihtsalt takistas võtme ära võtmist (III kd, tlk 55-56, 76-78). 2.3.
4. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Igor Birnbaum leidis oma ütlustes, et K. A. on tema ettevõttele võlgu 6800 eurot tema poolt Rootsi saadetud töötajate tehtud töö eest. Kohtu hinnangul nõudis Igor Birnbaum K. A.lt õigusliku aluseta varalise kasu üleandmist. Kohus peab selles osas kannatanu poolt antud ütlusi usaldusväärseks, kuna need on kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Samas süüdistatav ütlused ei haaku teiste uuritud tõenditega. 26 2.3.
5. Tunnistaja J. K.i ütluste kohaselt 2019.a septembris otsis ta maalritööd ja okidoki.ee kaudu leidis ta kuulutuse, mis pakkus maalritööd Rootsis. Ta helistas kuulutuses toodud telefoni numbrile ja kõnele vastas Igor Birnbaumi nimeline meesterahvas, kes seletas, et ta otsib töötajaid. Nad leppisid kokku kohtumise Tallinnas, kus ta kohtus Igoriga. Ta demonstreeris kohapeal enda oskusi, teste viis läbi K. A., keda tutvustas talle Igor. K. palus tal töötada kolm tööpäeva ja lubas selle eest tasu maksta. 23.09.2019.a sõlmis ta B OÜ-ga tööle võtmise lepingu ning pärast seda sõitis ta koos kolme noormehega Rootsi. Rootsis sõlmis H OÜ nendega lepingu. Lepingu koopiat neile kätte ei antud, kuid seda lubati teha. Leping oli eestikeelne ja selles sisalduvad tingimused rahuldasid teda. Noormehed, kes temaga koos tööd tegid, ei olnud kompetentsed, mistõttu palus ta K.il töötajaid vahetada, kuid töötajaid ei vahetatud. Noormehed, kellega ta Rootsi tuli, käksid novembris 2019.a Eestisse, tema jäi veel 2 nädalaks Rootsi objekte lõpetama. Aga neid ta ei lõpetanudki, kuna ta ei jõudnud tähtajaks. Pärast tehtud tööd maksis H OÜ raha töö eest, mis oli tehtud töö eest lepingus kokku lepitud. Raha, mida nad pidid saama B OÜ-lt, ei ole nad saanud. H OÜ töötas otseselt K. A.ga, I. Birnbaumiga keeldusid nad töötamast. H OÜ ei maksnud nende poolt tehtud töö eest K. A.le, K. A. ei maksnud omakorda I. Birnbaumile ja nemad ei saanud 23.09.2019.a sõlmitud lepingu järgi raha B OÜ-lt. H OÜ ei maksnud raha K. A.le, kuna töö ei olnud tähtajaks ja nõutud mahus lõpetatud. Tunnistaja lisas, et Igori sõnade järgi oli K. A. ja tema vahel kirjalik leping sõlmitud inimeste Rootsi tööle leidmiseks ja võtmiseks. Samuti väitis H OÜ talle, et nad ei maksa teostatud tööde eest K. A.le. Maksed sai ta H OÜ-st enda arvelduskontole. Ta on korduvalt helistanud nii K. A.le kui I. Birnbaumile, et tehtud tööde eest raha saada, aga küsimus on lahendamata ja B OÜ-lt ta praeguse hetkeni raha saanud ei ole (III kd, tlk 199-210). Tunnistaja J. K. on ülekuulamise juurde esitanud B OÜ (juhatuse liige I. Birnbaum) ja J. K.i vahel 23.09.2019.a sõlmitud võlaõigusliku lepingu, mille objektiks on ehitus vastavalt lepingule. Samuti on tunnistaja esitanud maksekorraldused, millest nähtub, et tunnistaja on saanud oktoobri ja novembri eest töötasu H OÜ-st (III kd, tlk 203-207). Ka tunnistajad K. T. ja M. T. on oma ütlustes kinnitanud, et 2019.a septembris leidsid nad interneti kaudu kuulutuse, milles pakuti maalritööd Rootsis. Kõikide tunnistajate ütluste kohaselt saadi kokku Tallinnas ning kohtumisel oli nii Igor Birnbaum kui K. A.. Tunnistajad K. T. ja M. T. kinnitasid, et esialgu nad jäid Tallinna ja tegid juhutöid. K. T. selgitas, et esimene nädal oli nö katsenädal ja töötasid maalritena Tallinnas. K. T. andis ütlusi, et töö eest Rootsis hakatakse maksma 8 eurot tunnis lepingu järgi ja lisatasu 7 eurot sularahas, mis oli suuline kokkulepe. Esimese nädala lõpus andis Igor neile allkirjastamiseks töölepingu, mis oli leping firmaga Bitest. Talle tundus see leping kahtlane, kuna seal ei olnud märgitud töö- ega maksetingimusi. Ka M. T. andis ütlusi, et leping allkirjastati Igoriga ning lepingus polnud tähtaega ega tasu märgitud. Nii K. T. kui M. T. kinnitasid oma ütlustes, et Rootsi jõudsid nad septembri lõpus ja Rootsi saabudes allkirjastasid nad lepingu H OÜ-ga. M. T.i ütluste kohaselt oli lepingus tingimused töö teostamise ja tunnitöö kohta. Töö teostamise tähtaja möödumisel pidi H OÜ firmale B OÜ töötasu maksma ning B OÜ pidi omakorda neile töötasu maksma. Kuna ei jõutud tähtajaks, siis töötasu maksis H OÜ. K. T.i ütluste kohaselt oli leping eesti keeles ja selle koopiat ei ole ta siiani saanud. Lepingus oli märgitud tasu 8 eurot tunnis. Raha neile tehtud töö eest täies mahus välja ei makstud. 2019.a oktoobris nad rääkisid K.ile, et neil ei ole raha toidu ega kütuse jaoks. Raha kanti alati erinevatele kontodele – A., J.le, M., sh ka talle. Ülekandeid oli 5-10 ja raha tuli alati erinevatelt kontodelt. See oli tasu Tallinnas tehtud töö eest. Töötasu osas ei järginud H OÜ allkirjastatud lepingut ega suulist kokkulepet. Nad töötasid maalritena Rootsis kuu aega. Nad rääkisid telefonis nii Igori kui K.iga ja nõudsid neilt saamata jäänud töötasu, kuid nad ei saanudki seda kätte. Igale ühele jäi tasumata 1500 eurot (III kd, tlk 211-216, 217-222). Tunnistaja M.-M. K.i ütluste kohaselt tuli ta 2019.a septembris Eestisse ja tema sõber M. P. soovitas, et leidis maalri tööotsi interneti kuulutuse kaudu. Ta soovis seda tööd ja edasi suhtles tööpakkumisega M., kuna suhtlus oli enamasti vene keeles. Seoses selle tööotsaga oli seotud keegi K.. Täpset kuupäeva ta ei mäleta, aga ühel päeval ta sõlmis töölepingu H OÜ-ga. Lepingu sõlmimiseks käis ta koos K.iga H OÜ kontoris. Nendega koos oli ka M. ja kaks vene rahvusest isikut, 27 keda ta ei tunne. Täpselt ta ei mäleta, aga vist sõlmiti leping kahes eksemplaris, millele ta kirjutas alla. Äriühingu esindajat kohal ei olnud, mistõttu jäi ettevõtte poolt allkiri panemata. Lepingud jäid ettevõttele. Tunnistaja lisas, et kuulutusega oli seotud ka keegi Igor, kellega suhtles M., kuid tema rolli ta ei tea. Samal päeval sõitsid nad Rootsi – tema, M. ja kaks venelast. Stockholmis said nad kokku H OÜ esindajatega ja tegid avaldused tööks vajaliku kaardi saamiseks. Lepingu sõlmimisel oli kokku lepitud ruutmeetri hind, võimalik, et ka tähtaeg. Vajalike dokumentide saamisega läks aega nädal, mistõttu nad ootasid. Sellest tingituna pöördusid nad nii K.i kui ettevõtte poole. H OÜ nõustus neile ooteaja eest maksma 8 tundi päevas 12 eurot tunni eest. Nad ootasid nädalaega, selgitasid välja, et vajaliku kaardi saamiseks läheb veel nädal. Nad võtsid ühendust H OÜ esindajaga ja ütlesid, et nad ei kavatse enam niisama istuda ja lähevad Eestisse tagasi ja lubasid tagasi tulla, kui kaardid on valmis. Siis lõpetas H OÜ 11.10.2019.a nendega lepingud, lubatud töötasu ooteaja eest nad ei saanud. Tallinnasse jõudes kohtusid nad sadamas K.i ja Igoriga. K. helistas nende juuresolekul H. ja H. kinnitas, et nad maksavad ooteaja kinni ja ootavad neid tagasi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole tal kunagi töösuhteid olnud B OÜ-ga (III kd, tlk 223-225). 2.3.
6. Väljavõtted Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist J. K.i, K. T.i, A. A., M. T.i, M.-M. K. ja M. P.i kohta tõendavad, et neil puudusid töösuhted B OÜ-ga, kuid nad töötasid 2019.a teises pooles võlaõigusliku lepingu alusel H OÜ-s (III kd, tlk 192). Samuti nähtub väljavõtetest Haigekassa andmebaasist, et J. K., A. A., K. T. ja M. T. olid ravikindlustatud, kuivõrd neil oli sõlmitud võlaõiguslik leping H OÜ-ga (III kd, tlk 226-231). K. A. poolt menetlejale esitatud kirjavahetusest K. A. ja H OÜ vahel nähtub, et H OÜ on saatnud K. A.le tutvumiseks töövõtulepingu maalritööde teostamiseks, sh A. A.i, M. T.i, K. T.i ja J. K.i kaartide pildid. Samuti nähtub e-kirjadest, et H OÜ ei ole rahul K.i saadetud tööliste töökvaliteediga ning samuti ei suutnud nad teostada töid ettenähtud ajaks. 19.11.2019.a e-kirjast, mille adressaadiks on mh ka xxxx nähtub, et H OÜ kinnitab, et saadetud inimeste tööd jäid lõpetamata, töö oli ebakvaliteetne ja nende inimesed hakkasid töid parandama, saadetud töötajate tööoskused olid olematud ja arusaamine töökorraldusest puudulik. Samuti on edastanud K. A. e-kirja aadressile xxxx koos memo ja piltidega, milles teavitab, et maalrite M. T.i, K. T.i, J. K.i ja A. A. pool teostatud siseviimistlustööd on H. objektil teostatud ebakvaliteetselt ja nende tööliste töötamine objektil on peatatud 25.10.2019.a. ning tasustamisele kuulub tööde tellija H. poolt tööde üleandmise-vastuvõtu akti alusel esitatud kvaliteetselt teostatud tööde maht (III kd, tlk 127-153). 2.3.
7. Seega on kohtu hinnangul kannatanu ütlused kooskõlas kohtule esitatud ja eelnevalt refereeritud kirjalike tõenditega kui ka tunnistajate ütlustega. Tõendid kinnitavad, et I. Birnbaum oli teadlik, et H OÜ ei olnud rahul I. Birnbaumi vahendatud tööjõuga ning töötajad said H OÜ-lt Rootsis teostatud tööde eest töötasu otse, kuivõrd neil olid sõlmitud lepingud. Kuna Rootsi saadetud tööliste töö oli ebakvaliteetne ei saanud K. A. H OÜ-lt tasu. Eraldi väljatoomist väärib asjaolu, et 20.01.2020.a H OÜ vastusest PPA-le nähtub, et neil ei ole olnud lepingulisi suhteid K. A.ga ning tema esindatavate ettevõtetega perioodil 01.09.2019.a kuni käesoleva ajani (III kd, tlk 154-157). Kuigi I. Birnbaum oli teadlik, et K. A. H OÜ-lt raha ei saanud, nõudis süüdistatav sellegipoolest kannatanult raha - 6800 eurot. 2.3.
8. I. Birnbaumi poolt kannatanult raha nõudmist tõendavad ka tunnistaja J. R.i ütlused, mille kohaselt 21.11.2019.a helistas talle K. A. ja ütles, et tema juurde tuli Igor rahanõudega. Tunnistaja teab, et K. võttis Igorilt töölisi tööde teostamiseks H. ettevõtte jaoks. Esimest korda helistas talle K. umbes paar nädalat enne 21.11.2019.a sündmust päevasel ajal ja palus tulla Xxxx ehitusobjekti juurde, kuna ta oli Igoriga ja Igor nõudis temalt umbes 10 000 eurot. K. kutsus teda enda juurde, kuna kartis oma tervise pärast. Kui ta kohale jõudis, siis ta üritas Igorile seletada, et ta saab oma raha, kui H. maksab K.ile kokkulepitud raha. Tunnistaja teab, et H. ei olnud rahul Igori tööliste poolt tehtuga ning, et H. maksis töölistele mingit tasu. H. ei maksnud K.ile kokkulepitud vahendustasu. Igorit see ei huvitanud ja ta soovis K.ilt oma vahendustasu. K. helistas talle 21.11.2019.a kell 13.37 ajal ja ütles, et Igor on jälle tema kõrval ja nõuab raha. Ta palus K.il telefon sisse lülitada nii, et teda 28 oleks Igorile kuulda ja ta proovis uuesti Igorile selgitada, et ta saab oma raha, siis kui H. maksab K.ile kokkulepitud raha. Umbes tunni pärast helistas talle K. ja ütles, et Igor rebis tema käest K.ile kuuluva sõiduki xxxx võtme ja koos sellega sõitis minema. K.i sõnul oli Igoril ja K.il olnud füüsiline kontakt, Igor tõukas K.it ja üritas teda lüüa (III kd, tlk 10-12). 2.3.
9. Kohus ei nõustu I. Birnbaumi kaitsja seisukohaga, et puudub väljapressimise koosseis, kuna kannatanul ja süüdistataval olid ärilised suhted töövõtulepingu alusel ning töövõtulepingu alusel esitatud arve alusel tekkiski I. Birnbaumil nõue K. A. vastu, mistõttu oli sellel nõudel seaduslik alus. Selle tõendamiseks on Igor Birnbaumi poolt esitatud 26.09.2019.a töövõtuleping, mis on sõlmitud töövõtja B OÜ ja tellija K. A. vahel ning milles nad on kokku leppinud, et ühe inimese kohta makstakse tunnihinda 7,35 eurot ning arve esitatakse üks kord kuus. Samuti nähtub töövõtulepingu koopia tagumiselt küljelt töötajatena loetletud isikute nimed, sh J. K., K. T., A. A., M. T., M.-M. K., M. P. (III kd, tlk 165). I. Birnbaum on viidanud ka tema kasutuses olnud mobiiltelefonides asuvatele SMS-idele ja K. A.ga salvestatud kõnele. 28.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on I. Birnbaumi iPhone xxxx, IMEI-koodiga xxxx ja iPhone xxxx, IMEIkoodiga xxxx ning mis tõendab, et iPhone xxxx sõnumite kaustas on kolm sõnumit K. A.le, mis on saadetud
10. november kl 08.39 ja
11. november kell 16.
12. Esimese SMS sõnumi sisu on „K., kas poed peitu? Kus on lubatud raha 30 eur? Vaata, teed asja ainult hullemaks“. Viimase SMS-i sisu: „K. helista tagasi, ära mängi peitust“. Vaatluse all olevast iPhone xxxx on salvestatud kõne K. A.ga kuupäevast 01.10.2019.a kestusega 12:16, mis salvestatakse fotokaamera vahendusel fotokaamerale (III kd, tlk 66-74). Eelnevalt nimetatud kõnes arutavad I. Birnbaum ja K. A. omavahel, kuidas I. Birnbaum on lubanud töölistele puhtalt kätte maksta 15 eurot ning töö käib tükitöö alusel ning
13. november on esimene laekumine (III kd, tlk 79-88). Kohus märgib, et 28.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt, on süüdistatav nõudnud kannatanult võlgnevuse summas 30 eurot tasumist, mis nii kannatanu kui süüdistatava ütluste kohaselt sai tasutud 21.11.2019.a. Nimetatut kinnitab ka xxxx panga kaarditehingu väljavõte, mis tõendab, et K OÜ kontolt on xxxx asuvast pangaautomaadist võetud 21.11.2019.a kell 14.08 välja 30 eurot (III kd, tlk 124). Ei ole usutav, et süüdistatav saadab kannatanule SMS-i, milles nõuab kannatanult 30 euro tasumist, kui väidetavalt oli kannatanu võlg süüdistatava eest oluliselt suurem. 2.3.
14. Käesolevas kriminaalasjas pole olnud vaidlust selles, et I. Birnbaum B OÜ seadusliku esindajana ja kannatanu on sõlminud 26.09.2019.a töövõtulepingu. Küll aga kohtu hinnangul ei saa nimetatud lepingut koostoimes teiste eelnevalt analüüsitud tõenditega lugeda aluseks, mis oleks süüdistavale andnud õiguse kannatanult 6800 eurot nõuda. Samuti jääb kohtule selgusetuks, miks ei pöördunud I. Birnbaum oma väidetava nõude maksma panekuks tsiviilkorras kohtusse. Isegi, kui I. Birnbaumil oli alus arvata, et tal on õigus kannatanult raha nõuda, ei saa see õigustada süüdistatava edasist tegevust, mis oli suunatud kannatanult raha saamisele jõu abil. 21.11.2019.a xxxx juures raha nõudmist on kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu. Samas I. Birnbaumi poolt füüsilise vägivalla kasutamist ja selle seotust raha nõudmisega kinnitavad eelkõige kannatanu ütlused, mille kohaselt Igor tema selja tagant võttis tema parema käe randmest kinni ja väänas tema kätt, täpselt vajutas tema käe randmele ja keeras selle väljapoole. Ta tundis selle tegevuse tagajärjel valu. Väänamise tulemusel läks tema käsi lõdvaks ja Igor võttis tema auto võtme ära. Igor ütles, et ta saab autovõtme tagasi, kui ta maksab kõik raha talle ja sõitis minema. Kohtul pole põhjust kannatanu sellistes ütlustes kahelda. Samuti on usutav, et randmele vajutamine ja selle väljapoole pööramine võib põhjustada füüsilist valu. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja J. R.i ütlused, mille kohaselt umbes tunni pärast helistas talle K. ja ütles, et Igor rebis tema käest K.ile kuuluva sõiduki xxxx võtme ja koos