Obsah (18)

§ 4231§ 65§ 199§ 73§ 68§ 118§ 184§ 74§ 75§ 78§ 121§ 64§ 25§ 16§ 1191§ 56§ 57§ 4

1-20-1365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1365 (19230100938) Kohtunik Marina Ni

§ 4231järgi kahe kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 18.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 16 päeva vangistust. Tõkend: kahtlustatavana peeti kinni
2. septembril 2019, Harju Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega kohaldati tõkendit vahistamine, viibib kohtumenetluses vahi all Kaitsja Stella Einla-Khomich (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Kristo Lukk isikukood: 39309132716; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; emakeel xxxx; töökoht: M OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu
5. septembri
6. a 1 1-20-1365 otsusega

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga Tõkend: kahtlustatavana peeti kinni 14.–

1. augustil 2019 ja
2. septembril
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega kohaldati tõkendit vahistamine, kohtumenetluses viibib vahi all Kaitsja Mart Missik (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Rene Štein Isikukood: 39104220211; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; emakeel xxxx; xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: kahtlustatavana peeti kinni 14.–
6. augustil 2019 ja 2.–
7. detsembril
8. Elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates
9. augustist 2019 (ja samuti
10. detsembril 2019) Kaitsja Kadi Sitska (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306 ning § 309 lg-test 2 ja 3, kohus otsustas:
11. Tunnistada Deniss Markin süüdi karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. 2. Mõista Deniss Markin õigeks

118 lg 1 p 7 järgi, s.o kannatanu surma põhjustamises ettevaatamatusest. 3.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 3.

septembrist 2019 karistusaja hulka, lugedes karistusaja alguseks

1. september
3. Deniss Markini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.
4. Mõista Kristo Lukk

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi õigeks.

6. Tunnistada Kristo Lukk süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

7.

§ 74

lg 2 alusel pöörata Kristo Lukule mõistetud ja ära kandmisele kuuluv karistus, s.o vangistus 3 (kolm) aastat täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks vangistuse 1 (üks) aasta. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ära kandmisele kuuluva 1 (ühe) aastase vangistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.–

1. august 2019, s.o 2 päeva, lugedes koheselt 2 1-20-1365 ärakandmisele kuuluvaks kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille algust arvestada alates
2. septembrist
4. Ülejäänud osas, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, jätta karistus

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata tingimusel, et Kristo Lukk ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kristo Lukk peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 10.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Kristo Lukule määratud 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. augustist
3. Kristo Luku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või täitmisele pööratud vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.
4. Tunnistada Rene Štein süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

13. Tunnistada Rene Štein süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

14.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. 15.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.–15.

august ja 2.–3. detsember 2019, s.o 4 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 16.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Rene Štein ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

R. Štein peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 3 1-20-1365 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 17.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Rene Šteinile määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. augustist
3. Rene Šteinile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi
4. Jätta kannatanu M. V.i tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud
5. Välja mõista Deniss Markinilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu 1276,50 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 32,40 eurot, s.o kokku 2768,90 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Deniss Markin võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 230,75 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 230,65 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Deniss Markin, kriminaalasi 1-20-1365, menetluskulud“ ja viitenumber
7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Välja mõista Kristo Lukult riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 alusel ekspertiisikulu 504 eurot, s.o kokku 1964 eurot.
9. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Kristo Lukk võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu 4 1-20-1365 jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 163,60 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 164,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kristo Lukk, kriminaalasi 1-20-1365, menetluskulud“ ja viitenumber
10. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
11. Kristo Luku määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest summas 550,80 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.
12. KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Kristo Luku kasuks välja 4800 eurot (sh käibemaks 800 eurot) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
13. Välja mõista Rene Šteinilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu 1138,50 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1222,80 eurot, s.o kokku 3821,30 eurot.
14. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Rene Štein võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 318,40 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 318,90 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Rene Štein, kriminaalasi 1-20-1365, menetluskulud“ ja viitenumber
15. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
16. Rene Šteini kaitsja tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1222,80 eurot ja DNAekspertiisi teostamise kulu 2508 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid
17. Mobiiltelefon HTC, K. Luku halli värvi teksapüksid ja jalatsid Puma (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Kristo Lukule kohtuotsuse jõustumisel;
18. Lillakat värvi riidetükk (pakend 5), lillakat värvi T-särk (pakend 6), D. Markini musta värvi dressipluus, D. Markini musta värvi dressipüksid, D. Markini musta värvi spordijalatsid Nike (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Deniss Markinile kohtuotsuse jõustumisel;
19. R. Šteini musta värvi jope, R. Šteini musta värvi T-särk, R. Šteini musta värvi dressipüksid, R. Šteini rannajalatsid (plätud) (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite 5 1-20-1365 hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Rene Šteinile kohtuotsuse jõustumisel;
20. Pakend 217-1, milles Orbit kirjega plastiktops, milles soonkinnisega kilekotid; pakend Kristo 217-2, milles soonkinnisega kilekotid; pakend Kristo 217-3, milles fooliumnutsakas; pakend LO-1, milles musta värvi digitaalne kaal; pakend LO-3, milles soonkinnisega kilekotid; pakend LO-4, milles soonkinnisega kilekott, milles 2tk rohelist värvi kilekoti osa; kolm proovi puutejälgedest sündmuskohal (pakendid 1.1, 1.2, 2); kaks kummikinnast (pakendid
21. 4.1); 3 töökindad (pakend 4.2; pakend 7; pakend 8); joogitopsid (pakend 9); M. V.i valge T-särk, M. V.i helesinised teksapüksid; M. V.i musta värvi kingad; M. V.i roosad aluspüksid; M. V.i kaks sokki - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist;
22. CD-plaadid, DVD-plaadid ja Blue-Ray plaat videosalvestiste originaalfailidega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
23. Kohtuotsus edastada süüdistavatele, kaitsjatele, prokurörile, kannatanule, Tallinna Vanglale ja selle kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
24. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Deniss Markinile esitatud süüdistus
25. Deniss Markinit süüdistatakse selles, et tema ründas koos Kristo Lukuga valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ööl vastu
26. augustit 2019 enne kella 04.15 xxxx juures tekkinud tüli käigus M. V.it, lüües teda korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas M. V.il ninast verd jooksma. Seejärel lõi Deniss Markin jalaga korduvalt M. V.it kõhu piirkonda, mille tagajärjel kukkus M. V. maha. Järgnevalt lõi Kristo Lukk maas lamavat M. V.it korduvalt rusikaga näo piirkonda ning Deniss Markin lõi maas lamavat M. V.it jalaga korduvalt kõhu piirkonda. Järgnevalt ründas Deniss Markin uuesti M. V.it, lüües teda korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu. Rünnete järel hakkasid K. V., Deniss Markin ja M. V. liikuma bussipeatuse poole, kuid M. V. ei olnud enam võimeline käima, mistõttu Deniss Markin tassis teda bussipeatuse suunas. Tassimise ajal riivas M. V. Deniss Markini jalga, mille peale Deniss Markin ründas uuesti M. V.it, lüües teda korduvalt rusikaga näo ja kõhu piirkonda ning lükkas pikali maha. 6 1-20-1365 Seejärel võttis Deniss Markin maas lebaval M. V.il ühe käega püksirihmast ja teise käega jopest kinni ning tassis M. V.i edasi xxxx asuva maja lähedusse muru peale. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Deniss Markin koos Kristo Lukuga M. V.ile järgmised tervisekahjustused: - aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma ninaluude killunenud murruga,
27. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta murruga, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine allajahtumine; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja bronhopneumoonia. - Kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma verevalumitega parema kilpnäärmesagara ülaosa ümbritsevates pehmetes kudedes ja peensoolekinnistil, nahaaluste verevalumitega kaela ees- ja külgpindadel, nahamarrastustega mõlemal pool kaela külgpinnal ning nahamarrastustega ja nahaaluste verevalumitega kehatüve piirkonnas. - Põrutushaav ja nahaalune verevalum parema labakäe selgmisel pinnal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning nahamarrastused mõlemal põlvel. Samuti põhjustas Deniss Markin koos Kristo Lukuga sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest M. V.i surma, mis saabus
28. septembril 2019 kell 16.22 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnise tömp trauma (ninaluude killunenud murruga,
29. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta muruga, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine allajahtumine; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja bronhopneumoonia) tagajärjel. Oma tahtliku tegevusega pani Deniss Markin toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristo Lukule esitatud süüdistus

1. Kristo Lukku süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne
2. augustil 2019, ja täpselt tuvastamata kohas S.nimeliselt isikult, kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: 16,98 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 11,76 grammi narkootilist ainet amfetamiini) ning 0,66 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid rohkem 7 1-20-1365 kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. Osundatud narkootilistest ainetest üht osa hoidis Kristo Lukk kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni
3. augustil 2019 enda valduses, mil xxxx maja kõrval tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema valdusest kaks minigripp kilekotti, millest ühes oli omakorda kokku kaks minigripp kilekotti, mis sisaldasid beežikat pulbrit massiga kokku 1,77 grammi (mis sisaldas kokku 1,23 grammi puhtal kujul narkootilist ainet amfetamiini), ja teises mingripp kilekotis oli omakorda viis väiksemat minigripp kilekotti, mis sisaldasid beežikat pulbrit massiga kokku 3,94 grammi (mis sisaldas kokku 2,72 grammi narkootilist ainet amfetamiini). Lisaks leiti tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus tema valdusest üks fooliumnutsakas, milles oli 0,66 grammi marihuaanat (s.o kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 17%). Ülejäänud narkootilisi aineid hoidis Kristo Lukk kuni 14.08.2019 enda elukohas xxxx korteris, kust pärast tema kahtlustatavana kinnipidamist teostatud läbiotsimise käigus leidsid politseiametnikud 14.08.2019 kokku kolmteist minigripp kilekotti, mis sisaldasid kokku 10,66 grammi beežikat pulbrit (mis sisaldas kokku 7,39 grammi puhtal kujul narkootilist ainet amfetamiini), ning rohelist värvi kilekotinutsakas, mis sisaldas 0,61 grammi beežikat pulbrit (mis sisaldas 0,42 grammi puhtal kujul narkootilist ainet amfetamiini). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist amfetamiinist (puhtal kujul) ning keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega käitles süüdistatav kokku erinevaid narkootilisi aineid koguses, millest piisaks ca 90 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Oma tahtliku tegevusega pani Kristo Lukk toime suures koguses narkootiliste ainete (amfetamiini ja marihuaana) ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kristo Lukku süüdistatakse selles, et tema ründas koos Deniss Markiniga valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ööl vastu 31.08.2019 enne kella 04.15 xxxx juures 8 1-20-1365 tekkinud tüli käigus M. V.it selliselt, et Deniss Markin lõi M. V.it korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas M. V.il ninast verd jooksma. Seejärel lõi Deniss Markin jalaga korduvalt M. V.it kõhu piirkonda, mille tagajärjel kukkus M. V. maha. Järgnevalt lõi Kristo Lukk maas lamavat M. V.it korduvalt rusikaga näo piirkonda ning Deniss Markin lõi maas lamavat M. V.it jalaga korduvalt kõhu piirkonda. Järgnevalt ründas Deniss Markin uuesti M. V.it, lüües teda korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu. Lühikese ajavahemiku möödudes lõi Kristo Lukk uuesti maas lamavat M. V.it vähemalt üks kord jalaga. Kui rünnete järel hakkasid K. V., Deniss Markin ja M. V. liikuma bussipeatuse poole, läks Kristo Lukk kutsuma Rene Šteini. Kella 03.46 ajal jõudsid Rene Štein ja Kristo Lukk xxxx asuva maja lähedusse, kus nägid M. V.it, K. V.i ja Deniss Markinit. M. V. lamas sel ajal maas ning Rene Štein lõi kaks korda rusikaga M. V.it näo piirkonda ja ka Kristo Lukk lõi kaks korda rusikaga M. V.it näo piirkonda. Seejärel Rene Štein ja Kristo Lukk võtsid M. V.ist kinni ning lohistasid ta xxxx majast eemale üle tee ligikaudu 15-20 meetrit. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Kristo Lukk koos Deniss Markiniga M. V.ile järgmised tervisekahjustused: - aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma ninaluude killunenud murruga,
2. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta murruga, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine allajahtumine; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja bronhopneumoonia. - Kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma verevalumitega parema kilpnäärmesagara ülaosa ümbritsevates pehmetes kudedes ja peensoolekinnistil, nahaaluste verevalumitega kaela ees- ja külgpindadel, nahamarrastustega mõlemal pool kaela külgpinnal ning nahamarrastustega ja nahaaluste verevalumitega kehatüve piirkonnas. - Põrutushaav ja nahaalune verevalum parema labakäe selgmisel pinnal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning nahamarrastused mõlemal põlvel. Samuti põhjustas Kristo Lukk koos Deniss Markiniga sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest M. V.i surma, mis saabus 03.09.2019 kell 16.22 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnise tömp trauma (ninaluude killunenud murruga,
3. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta muruga, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine allajahtumine; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja 9 1-20-1365 bronhopneumoonia) tagajärjel. Oma tahtliku tegevusega pani Kristo Lukk toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rene Šteinile esitatud süüdistus

§ 184lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi 5.

Rene Šteini süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne

1. augustil 2019, ja täpselt tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses narkootilist ainet – kahes soonkinnisega kilekotis narkootilise aine amfetamiini sisaldusega pulbriline aine kogumassiga 9,07 grammi, milles oli amfetamiini puhtal kujul 6,26 grammi, s.o vähemalt 10 isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. Rene Štein hoidis soonkinnisega kilekotte eelnimetatud narkootilise ainega enda jope taskus kuni
2. augustil 2019 kella 17.30ni, mil xxxx maja kõrval toimunud kahtlustatavana kinnipidamise käigus see leiti ja võeti politseiametnike poolt ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist amfetamiinist (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks ca 48 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Oma tahtliku tegevusega pani Rene Štein toime suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Rene Šteini süüdistatakse M. V.i tahtlikus kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et tema, olles varem Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega

§ 121lg 1 järgi karistatud, lõi 31.

augustil 2019 kella 03.46 ajal xxxx asuva maja juures maas lamavat M. V.it kaks korda rusikaga näo piirkonda, põhjustades talle valu ja tervisekahjustuse. Seejärel Rene Štein ja Kristo Lukk võtsid M. V.ist kinni ning lohistasid ta xxxx majast eemale üle tee ligikaudu 15-20 meetrit. 10 1-20-1365 Oma tegevusega pani Rene Štein tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. Kohtulik arutamine toimus 8.–
4. juuni ja 16.–
5. juuni
6. a kohtuistungil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus käsitleb esmalt süüdistatavatele esitatud süüdistust isikuvastaste kuritegude toimepanemises, s.o D. Markinile ja K. Lukule esitatud süüdistust

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi ning R.

Šteinile esitatud süüdistust

§ 121lg 2 p 3 järgi (I).

Seejärel peatub kohus K. Lukule ja R. Šteinile esitatud süüdistusel

§ 184lg 1 järgi (II).

Pärast seda selgitab kohus süüdistatavatele mõistetavat karistust (III), peatub tsiviilhagil (IV) ja menetluskuludel (V) ning lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (VI). (I) Süüdistus

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7, § 121 lg 2 p 3 järgi Tõendid 9.

Süüdistusaktis on loetletud kriminaalasjas kogutud tõendid, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad süüdistatavatele esitatud süüdistust. Kaitsja tõstatas kohtus kahtluse K. Luku telefoni vaatlusprotokolli lubatavusest tõendina. D. Markini kaitsja tõstatas kahtluse seoses eksperdile esitatava materjaliga. Dokumentaalseid tõendeid esitas kohtus ka K. Luku kaitsja. Tõendite asjakohasus, lubatavus ja usaldusväärsus 10. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. 11. Süüdistusaktis ja kaitseaktis loetletud ning kohtus avaldatud tõendite asjakohasuse ja lubatavuse kohta märgib kohus järgmist. 12. Kohtu hinnangul on prokuratuuri süüdistusaktis loetletud ja kohtuistungil avaldatud dokumentaalsed tõendid lubatavad. 13. Kaitsja tõstatas kohtuistungil kahtluse 11. detsembri 2019. a vaatlusprotokolli lubatavusest (II kd, tl 48-58). Tegemist on dokumentaalse tõendiga, milles kajastatakse K. Lukule kuuluva mobiiltelefoni vaatlust. Kaitsja viitas, et vaatlusprotokollist nähtuvalt teostati vaatlust 11. detsembril 2019 algusega kell 15.10 ja lõpuga kell 15.40. Samas nähtub protokolli lisaks olevalt 11 1-20-1365 DVD-plaadilt, et .png lõpuga failide (pildid telefoni ekraanist) muutmiskuupäev on 10. detsember 2019 kell 16.44. Et vaadeldud kuvatõmmised telefoni ekraanist (screenshot), on tehtud 10. detsembril 2019, nähtub ka plaadil olevast failist „Report_Messenger Vestlused.html“. Seda avades avaneb „Extraction Report“, millest nähtuvalt on kuvatõmmised (screenshot) tehtud 10. detsembril 2019 kell 16.14–16.19. Samuti on „Extraction Report“ koostatud pdf-failina, millest nähtub raporti loomise aeg 10. detsembril 2019 kell 16.52, vaatleja R. A. (ka üks vaatlusprotokolli koostajatest), seadme andmed, millest kuvatõmmised on tehtud jms. Kohus nõustub kaitsjaga, et kuna vaatlusprotokollist ei nähtu, et telefoni kuvatõmmised on tehtud 10. detsembril 2019, ei ole see vaatlus ses osas korrektne. Samas ei too see kohtu hinnangul kaasa vaatlusprotokolli lubamatust tõendina. Riigikohus on selgitanud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid ei oleks saadud, kui normi rikutud ei oleks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsus asjas 3-11-19-05, p 7.4). Kohtu hinnangul on vaatlusprotokolli lisaks oleval DVD-plaadilt avanevate failide kaudu tuvastatav, millisel ajahetkel kuvatõmmised tehti. Seega on see tõend siiski jälgitav ja ebakorrektsus vaatluse käigu kirjelduses ei too kaasa kogu tõendi lubamatust. Et fotod seadmest endast on tehtud 9. septembril 2019, mis nähtub ka DVD-plaadil olevatest failidest (kaustas „Pildid seadmest“), tuleneb ka vaatlusprotokollis toodud kirjeldusest. 14. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed. D. Markini kaitsja pööras kohtuistungil kohtu tähelepanu surnu kohtuarstliku ekspertiisi läbi viinud eksperdile esitatud materjalile (koostati ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0029/379). Nimelt ei ole kaitsja hinnangul eksperdile kriminaalasja materjalidega esitatud kõigi isikuliste tõendiallikate ütluseid. Kohus leiab, et see ei tingi ekspertiisiakti ja eksperdiarvamuse ebausaldusväärsust. Ekspert on võtnud seisukoha kannatanul tuvastatud kehavigastuste ja surma põhjuse osas, samuti vigastuste võimalike tekkemehhanismide kohta. Ekspert ei ole võtnud seisukohta süüdistatavate tegevuse osas. 15. K. Luku kaitsja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena Tallinna Linnakantselei juristi vastuse (II kd, tl 220), mille kohaselt puuduvad karistusregistris kanded K. Luku väärteokaristuste kohta. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava ja usaldusväärse tõendiga. 16. K. Luku kaitsja esitas kohtule ka 23. jaanuari 2020. a taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, mis on adresseeritud prokuratuurile, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 3. detsembri 2020. a ja 3. veebruari 2020. a taotluse osaliselt rahuldamata jätmise määrused, koopia K. Luku 2. oktoobri 2019. a kaebusest uurijate tegevuse kohta ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 4. novembri 2019. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse (II kd, tl 213-219, 221). Kohtu hinnangul on tegemist lubavate tõenditega – tegemist on muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Samas tõendavad need viidatud taotluste esitamise ja lahendamise fakti, millele on raske omistada iseseisvat tõendamisväärust kõnesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel. Dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatavad faktilised asjaolud K. V.i kõne Häirekeskusesse 17. Kohtule on esitatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 47-50), millest nähtub 31. augustil 12 1-20-1365 kell 04.15 abonentnumbrilt xxxx tehtud kõne Häirekeskusesse numbril 112. Kõne kestab 4.52 minutit. Vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast helisalvestisest nähtub, et Häirekeskusesse helistab meesterahvas, kes nimetab end K. V.iks. Et viidatud abonentnumbrit kasutas just K. V., nähtub ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II kd, tl 62-66). Helisalvestise vaatlusprotokollist ja ka helisalvestiselt nähtub, et lisaks K. V.ile räägivad taustal veel vähemalt kaks isikut. Kohus, kuulanud helisalvestist, leiab, et ühe taustal kõneleva isikuna on tuvastatav Kristo Lukk (nt ütleb K. Lukk taustal „Tulge lihtsalt vana muusikakooli ette“ (I kd, tl 48 p). Kuna K. V.i taustal on selgelt tuvastatav kaks erinevat meeshäält, võib kohtu arvates teine kõne tegemise ajal K. V.i juures viibinud isik olla D. Markin. 18. Et K. V.i juures Häirekeskusesse helistamise ajal olid juures K. Lukk ja D. Markin, on tõendatud ka isikuliste tõendiallikatega. Kohtuistungil tundis K. V. ära K. Luku hääle (III kd, tl 177). Et süüdistatavad olid kõne tegemise ajal koos K. V.iga, selgitasid ütlustes nii K. Lukk kui ka D. Markin. Kuigi süüdistatavad ei rääkinud sellest, et nad oli kõne tegemise ajal kolmekesi, nähtub see kohtu hinnangul sellest, et kõnesalvestisest nähtuvalt räägivad K. V.i taustal kaks isikut. Samuti nähtub xxxx videosalvestuselt, et vahetult enne kõne tegemise kellaaega, s.o kell 4.12 liiguvad xxxx maja juures koos K. V., K. Lukk ja D. Markin. Seega alust arvata, et kõne tegemise ajal oli K. V.i juures keegi neljas tuvastamata isik, kohtul ei ole. Xxxx (xxxx) videosalvestused 19. Kriminaalasjas ühe keskse tähtsusega tõendiks on xxxx maja salvestusseadmest pärinevad salvestised, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 68-73). Vaatlusprotokolli lisaks oleval DVD-l on 53 videoklippi, millest 11 on vaadeldud vaatlusprotokollis. Videosalvestisest nähtub, et kell 31. augustil 2019 kell 1.03.29 ilmub vaatevälja põlevate esituledega sõiduk, mis peatub hetkeks xxxx mnt-l. Tegemist võib olla politseisõidukiga (helkurriba sõiduki küljel). Kell 1.03.34 keerab sõiduk sõiduteelt vasakule, valgustades muruplatsil olevaid inimesi. Valgusvihus on näha, et isikuid on vähemalt neli.1 Kell 1.05 sõiduk lahkub isikute juurest, sõidab tagasi xxxx mnt-l, liikudes mööda mnt-d veidi edasi ja keerates seejärel jälle vasakule ning lahkudes vasakule sõites kaamera vaateväljast.2 1.23 sõidab politseisõiduk uuesti mööda xxxx mnt-d.3 Kell 2.36 liiguvad kolm isikut xxxx mnt-le.4 Kell 2.37 on näha viidatud isikuid liikumas, üks neist kukub/lükatakse käpuli, vasakpoolne võtab maast ja paneb selga seljakoti.5 20. Kell 3.22 on näha kaugemal taustal isikute liikumist.6 Kell 3.28 on näha isikuid taustal, neli isikut on eristatavad, kellest üks ei seisa kindlalt püsti.7 Kell 3.30 on näha esiplaanil, kuidas isik sõidab jalgrattaga xxxx majast mööda, taustal on kolm isikut. Vasakpoolne seisab püsti, keskel olev isik on pikali (selili) maas, parempoolne liigub ja kummardab pikali oleva isiku kohal. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on tuvastatud, et jalgrattaga sõitev isik on K. Lukk (äratuntav ka kohtu jaoks). Taustal, maas pikali heledates riietes on M. V.. Maas pikali oleva M. V.i kohal 1 Majaesine parem ip kaamera 11, salvestis 01010001400001501.mp4 Majaesine parem, ip kaamera 11, salvestis 01010001400001601.mp4 3 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400002001.mp4. 4 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400003401.mp4. 5 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400003501.mp4. 6 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400004301.mp4. 7 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400004401.mp4. 2 13 1-20-1365 kummargil heleda seljakoti ja lahtise pluusi hõlmadega D. Markin. Salvetisel olev kolmas meesterahvas tumedate riietega K. V.. Kell 3.30.14 haarab D. Markin M. V.ist kinni, tõstes viimase jalgadele. Salvestiselt nähtub, et M. V. ei võta jalgu alla. D. Markin, hoides M. V.il selja tagant kinni, lohistab teda veidi, M. V.i jalad lohisevad.8 21. Kell 3.34 nähtub kaadrist, et M. V. on pikali maas. Tema juurde kummardub seljakoti ja lahtiste pluusihõlmadega D. Markin. Kolmas salvestisel olev isik seisab M. V.i juures.9 Kell 3.38-3.39 on kaadri tagumises servas pikali maas heledate pükstega M. V., tema lähedal lahtiste pluusi hõlmadega D. Markin, kes 3.38.49 liigub pikali oleva M. V.i juurde ja kummardub tema kohale, seejärel kükitab tema juurde maha. Näha on D. Markini käte liikumist M. V.i kohal. Kolmas isik seisab pikali oleva M. V.i läheduses.10 22. Järgmisest kaadrist on näha toimuv alates kell 3.41. M. V. on eelmisest kaadrist nähtuvast erineval kohal maas. (Salvestiselt ei nähtu, kuidas on isikud liikunud n-ö uude kohta (kahe sõiduki vahele)). M. V. on kõhuli maas. Salvestisel oleva kahe sõiduki vahel on D. Markin, kellel pluus eest lahti. D. Markin võtab ühe käega heledate pükstega oleva M. V.i pükste tagumise tasku juures kinni ja teise käega hoiab kinni M. V.il seljas olevast jakist, tõstes M. V.i selliselt puude vahelt läbi üle asfalteeritud kõnnitee pimedusse. M. V.i keha on lõtv – käed, jalad tõstmise ajal lõdvalt ripvel.11 23. Kell 3.42 kuni 3.43 on kaadris näha ringi liikuvat D. Markinit (suits suus), kes ronib mh xxxx akna peale. Kell 3.44 vaatab keegi aknast välja.12 Kell 3.45 on kaadri taustal pimeduses näha isikuid, täpsem liikumine ei ole eristatav.13 24. Kell 3.46 ilmuvad kaadrisse meesterahvas tumedate pikkade pükste, tumedate pikkade varrukate särgiga ning jalgrattaga, s.o K. Lukk, ja tema kõrval lühikeste pükste, lühikese T-särgiga meesterahvas R. Štein. R. Šteinil käes kindad. R. Štein kõndides ja K. Lukk jalgrattal mööduvad maja sissepääsust ja liiguvad mööda kõnniteed valgustamata kohta, kus pimeduses on eristatav kahe isiku kujutised, ühe isiku juures nähtav valgustäpike. R. Štein liigub pimeduses eristatavatest isikutest vasakule, R. Štein kummardub ja tõuseb seejärel uuesti püsti. K. Lukk asetab oma ratta maja ja liigub samuti R. Šteini juurde, isikud jäävad salvestisel oleva maja trepikojapiirete varju. Vasakule poole liigub ka isik, kelle juurest tuleneb kaadris nähtav valgustäpike. Seejärel on kaadris nähtav isikute liikumine pimedas. Maapinnal on eristatav heledam kogu. Üks seltskonnas olevatest isikutest koperdab kõnniteelt muruplatsile ja liigub seejärel tagasi teiste isikute juurde.14 25. Kell 3.54 nähtub kaadrist, et D. Markin püüab läheneda R. Šteinile, tõstab võitlusvalmis käsi, nende vahele astub K. Lukk. R. Štein püüab kõrvale hoida, K. Lukk ja D. Markin on Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400004501.mp4, asitõendi vaatlusprotokoll II kd, tl 68p; majaesine vasak, ip-kaamera 11, salvestis 01010001407001501.mp4. 9 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400004601.mp4, asitõendi vaatlusprotokoll II kd, tl 69. 10 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400004701.mp4, asitõendi vaatlusprotokoll II kd, tl 69. 11 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400004801, mp4, asitõendi vaatlusprotokoll II kd, tl 78p. 12 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestised 01010001400004901.mp4, 010100014000050001.mp4, 13 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestises 01010001400005101, mp4; majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407001801.mp4. 14 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400005201.mp4, asitõendi vaatlusprotokoll LL kd, tl 71 ja 71 p; majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407002101.mp4. 8 14 1-20-1365 käsipidi koos.15 Kell 3.58 kõnnib üks isik kaadris mööda xxxx mnt-d, tagaplaanil näha isikute liikumist.16 Kell 3.58 tuleb isik tagasi rattaga, tagaplaanil näha liikumist.17 4.02 liiguvad mööda xxxx mnt-d kolm isikut (K. Lukk, K. V., D. Markin).18 26. Kell 4.03 nähtub kaadrist kolme isiku liikumine koos (eeldatavasti K. Lukk, D. Markin ja K. V.). Isikud liiguvad kaadris paremale pimedusse.19 Kell 4.06 on näha kahte isikut ringi liikumas.20 Kell 4.07 on näha kolme isikut ringi liikumas (D. Markin, K. Lukk, K. V.). K. V. näitab käega kaadris paremale poole pimedusse. Isikud liiguvad kaadris paremale pimedusse.21 Kell 4.09 liiguvad isikud (D. Markin. K. Lukk ja K. V.) ringi.22 Kell 4.12 on näha D. Markinit, K. V.i ja K. Lukku koos ringi liikumas.23 Kell 4.22 sõidab kaadris isik jalgrattaga (K. Lukk).24 Kell 4.25 sõidab kaadris isik jalgrattaga (K. V.).25 27. Kell 4.28 ilmub kaadrisse politseisõiduk, sõidab mööda xxxx mnt kaadrist välja.26 Kell 4.29 naaseb politseisõiduk kaadrisse aeglustades, jääb seisma ja keerab ümber, valgustades kaadri paremal pool maas lamavat kogu (heledates riietes). Sõiduk keerab maas lamava kogu juurde, politseisõidukist väljuvad isikud.27 28. Kell 4.30 naaseb isik jalgrattaga (K. V.).28 Kell 4.31 nähtub kaadris isik (K. V.), kes hoiab käes purki, esialgu lükkab ratast käekõrval ja siis istub rattale ja sõidab ära.29 Sideettevõtjalt saadud andmed 29. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (II kd, tl 62-67) nähtuvad R. L., M. V.i, K. V.i, K. Luku ja D. Markini kasutuses olnud abonentnumbritelt tehtud kõned 30.–31. augustil 2019. Protokollist on tuvastatavad järgnevad kohtu hinnangul olulised kõned: 30. augustil 2019 a. Kell 18.34 helistab M. V. K. V.ile, kõne kestab 61 s; b. Kell 19.12 helistab K. Lukk K. V.ile, kõne kestab 16 s; c. Kell 19.33 helistab M. V. K. Lukule, kõne kestab 22 s; 15 Majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407002301.mp4. Majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407002401.mp4. 17 Majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407002501.mp4. 18 Majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407002601.mp4. 19 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400005401.mp4. 20 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400005501.mp4. 21 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400005601.mp4. 22 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400005701.mp4; majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407002801.mp4. 23 Majaesine vasak, ip-kaamera 11, salvestis 01010001407003001.mp4. 24 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400005901.mp4; majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407003201.mp4. 25 Majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407003301.mp4. 26 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400006201.mp4; majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407003401.mp4. 27 Majaesine parem, ip-kaamera 11, salvestis 01010001400006301.mp4; majaesine vasak, ip-kaamera, salvestis 01010001407003501.mp4. 28 Majaesine vasak, ip-aadress, salvestis 01010001407003601.mp4. 29 Majaesine vasak, ip-aadress, salvestis 01010001407003701.mp4. 16 15 1-20-1365 d. Kell 19.45 helistab R. L. K. V.ile, kõne kestab 42 s; e. Kell 20.07 helistab K. V. D. Markinile, kõne kestab 24 s; f. Kell 20.23 helistab R. L. K. V.ile, kõne kestab 12 s; g. Kell 20.31 helistab D. Markin K. V.ile, kõne kestab 27 s; h. Kell 21.04 saadab K. V. K. Lukuse SMS-i; i. Kell 21.22(.38) saadab K. Lukk K. V.ile SMS-i; j. Kell 21.11(.52) saadab K. V. K. Lukule SMS-i; k. Kell 21.43 helistab R. L. K. V.ile, kõne kestus 10 s; 31. augustil 2019 l. Kell 00.48 helistab R. L. D. Markinile, kõne kestu 0 s; m. Kell 01.14 helistab K. V. M. V.ile, kõne kestus 0 s; n. Kell 1.42 helistab M. V. K. V.ile, kõne kestus 266 s; o. Kell 1.42 helistab R. L. K. V.ile, kõne kestus 0 s; p. Kell 1.50 helistab K. V. M. V.ile, kõne kestus 121 s; q. Kell 2.01 helistab M. V. K. V.ile, kõne kestus 40 s; r. Kell 3.02 helistab K. V. D. Markinile, kõne kestus 0 s; s. Kell 4.05 helistab K. V. D. Markinile, kõne kestus 19 s; t. Kell 4.10 helistab K. V. D. Markinile, kõne kestus 0 s; u. Kell 4.15 helistab K. V. Hädaabi numbrile, kõne kestus 289 s; v. Kell 4.22 helistab K. V. M. V.ile, kõne kestus 0 s; w. Kell 4.35 ja 4.43 helistab K. V. K. Lukule, kõne kestus 0 s; x. Kell 4.44, 4.47 ja 4.49 saadab K. V. K. Lukule SMS-e; y. Kell 4.52 helistab K. V. K. Lukule, kõne kestus 0 s; z. Kell 4.53 saadab K. V. K. Lukule SMS-i; aa. Kell 4.53 helistab K. V. K. Lukule, kõne kestus 0 s; bb. Kell 4.53 saadab K. V. K. Lukule SMS-i; cc. Kell 5.00 helistab K. V. K. Lukule, kõne kestus 0. Süüdistatavate kinnipidamise protokollid 30. D. Markini ja K. Luku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (II kd, tl 74-100), samuti K. Luku isiku läbivaatuse protokollidest nähtuvalt ei olnud süüdistatavatel kätel vigastusi (vastavalt 3. ja 5. septembril 2019). R. Šteini 4. septembri 2019. a isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati tal vigastusi: mh mõlema silma ümbruses kollakas-lillakad hematoomid, ninal marrastus, mõlemal õlal hematoomid, parema rinna peal hematoom, 16 1-20-1365 mõlema käe küünarnukkidel marrastused vasaku käevarrel hematoon, alaselja piirkonnas hematoom, mõlemal põlvel marrastused. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll 31. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 91-94) nähtuvalt leiti 31. augustil 2019 xxxx tee juures kolm paari töökindaid. Töökinnaste vaatluse käigus töödeldi neid luminooli lahusega, verele iseloomulikku reaktsiooni ei tekkinud. Kannatanu M. V.i kõne Häirekeskusesse 32. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 51-57) nähtuvalt helistas kannatanu M. V. 31. augustil 2019 kell 23.49 Häirekeskusesse numbril 112 ja andis teada, et tema poeg M. V. käis eelmisel ööl pool kaks kodus ja oli peksa saanud. Poeg korrutas nime K. Luuk ja pole rohkem koju tulnud (I kd, tl 51-55). Isiku (M. V.

1. i)läbivaatuse protokoll, väljavõte haigusloost, ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0029/370 33. Isiku (M. V.
2. i)läbivaatuse protokollist (I kd, tl 58-68) nähtuvad temal tuvastatud vigastused. Protokolli kohaselt olid tal pealael nii vasakul kui ka paremal pool tursed ja marrastused. M. V.i nina juure pealt turses ja marraskil. Vasaku silma all on nähtav hematoom ja silmalaug turses. Tema näol, otsmikul on mitmed marrastused. Kaela vasakul ja paremal pool on nähtav punetus ja hulgaliselt erikujulisi marrastusi. M. V.i vasakul õlal hematoom ja marrastus. Samuti on näha marrastusi ja punetust vasakul puusal ja roiete piirkonnas ning selja vasakul poolel ning alaosa keskosas. Lisaks on M. V.i vasakul käel õlavarre siseküljel nähtav sinaka värvusega hematoom. Isiku parema jala põlv on marraskil ja kaetud kuivanud verele sarnase määrdumisega. Samuti on marraskil ja kriimustatud vasaku jala põlv (I kd, tl 58-67). 34. Haigusloo väljavõttest (I kd, tl 69-74) nähtuvalt hospitaliseeriti M. V. EMO-st intensiivraviosakonda 31. augustil 2019 kell 8.30 peaajutrauma ja alajahtumise tõttu (I kd, tl 91-92). 35. Ekspertiisiaktist nr 19E-PÕS0029/370 (I kd, tl 75-90) esitatud eksperdiarvamusest nähtuvalt oli M. V.i surma põhjus aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma ninaluude killunenud murru, 4. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta murru, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumi, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine allajahtumine; vigastuste tüsistustena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja bronhopneumoonia. Surm saabus 3. septembril 2019 kell 16.22. 36. Eksperdiarvamusest nähtuvalt esinesid M. V.i laibal peale surma põhjustanud vigastuste veel järgmised tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma verevalumitega parema kilpnäärmesagara ülaosa ümbritsevates pehmetes kudedes ja peensoolekinnistil, nahaaluste verevalumitega kaela ee- ja külgpindadel, nahamarrastustega mõlemal pool kaela külgpinnal ning nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega kehatüve 17 1-20-1365 piirkonnas, põrutushaav ja nahaalune verevalum parema labakäe selgmisel pinnal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning nahamarrastused mõlemal põlvel. 37. Eksperdiarvamuse kohaselt on surma põhjustanud aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma eluohtlik tervisekahjustus, ülejäänud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. 38. Eksperdiarvamusest nähtub, et surma põhjustanud aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma võib olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja/või jalaga, vigastused kukla piirkonnas võivad olla tekitatud ka peksmise käigus kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Lülisamba kaelaosa murd võib olla tekitatud pea ja kaela jõulisest ning järsust kukla suunas väänamisest või painutamisest, võimalik, et pead tabanud löögi tagajärjel. 39. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad vigastused olla tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Arvestades vigastuste paiknemist ja iseloomu on alust arvata, et suure tõenäosusega võis kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal muutuda ning olla vigastuste tekitamise lõppfaasis valdavalt lamav. Võimalik, et pea piirkonna vigastuste tekitamise algperioodis säilis M. V.il nii osaline taju- kui ka füüsilise tegevuse võime. Isikulised tõendiallikad (usaldusväärsus) 40. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruari 2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247, p 37). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 17). Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuotsuse rajamine isiku nende ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1131-13, p 12). 41. Üldjuhul ei ole tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Erandjuhud, mil tunnistaja ütlus sellisel juhul siiski on käsitatav tõendina, on sätestatud KrMS § 66 lg-s 21, ja seda kui 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata sama seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) 18 1-20-1365 tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. 42. KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud aluste puudumisel on tunnistaja ütlused selle kohta, millest ta on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel, käsitatavad kaudse tõendina, mille abil saab kontrollida nimetatud isiku ütluste usaldusväärsust. Samuti võib isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda tema ütlustevälisele selgitusele (nt eksperdile, arstile öeldu) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruari 2019. a otsus asjas nr 1-18-1247, p 37). 43. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavusest. Tunnistaja K. V.i ütlused (III kd, tl 164
3. jj)44. Tunnistaja K. V. andis kohtus (kokkuvõtvalt) ütluseid, mille kohaselt tekkis K. Lukul ja M. V.il konflikt tanki panemise teemal. Vaidlus läks suuremaks. Esimesena lõi M. V.it D. Markin rusikaga näo piirkonda. M. V. kukkus maha ja siis lõi teda K. Lukk kaks korda rusikaga näo piirkonda. M. V.il oli huul katki. M. V. tõusis püsti ja D. Markin tahtis teda uuesti lüüa mitmeid kordi ja lõigi, jalaga kõhu piirkonda 4-5 korda. Kui poksimine sai läbi, siis M. V. oli juba pikali maas pinkide juures. Siis nad liikusid bussi poole (vallamaja parkla), D. Markin võttis M. V.ilt selja tagant kinni ja lohistas teda. M. V. ei suutnud siis ise kõndida, oli liiga palju alkoholi tarvitanud. K. Lukk otsustas minna R. Šteini kutsuma, karjus, et annab Chaplinile (R. Šteinile) teada, et M. tunnistas üles. K. V. hoidis D. Markinit M. V.ist eemal, et see viimast uuesti ei ründaks. D. Markin oli ägestunud, tahtis poksida, rünnata. Kui nad busside juures olid, jõudis D. Markin veel M. V.it jalaga lüüa. Jalalöögid olid rinna- või kõhupiirkonda, M. V. oli pikali. Kui R. Štein ja K. Lukk tulid, siis lõi K. Lukk rusikaga pikali olevat M. V.it 2 korda näo piirkonda. K. V. ei näinud, mida tegi R. Štein. Siis andis D. Markin R. Šteinile peksa. Eelnevalt pinkide juures lõi D. Markin kannatanut viis korda, sektsiooni ehk neid lööke võis ühe korra peale olla 4-5. Kokku lõi D. Markin kannatanut pinkide juures kahekümnel korral äkki, rusikalöögid näo piirkonda, jalalöögid kõhupiirkonda. 45. Kohtu hinnangul on K. V.i ütlused osas, mis puudutavad D. Markini poolt kannatanu löömist, usaldusväärsed. Vaidlust ei ole selles, et K. V. oli kõnesoleval ööl tugevas alkoholijoobes ja tunnistajate ütluste kohaselt tarvitanud ka amfetamiini, mida pidas võimalikuks ka tunnistaja ise. Samuti tunnistas tunnistaja K. V., et ei mäleta kõiki selle õhtu sündmuseid, mäletades 6 tunni sündmustest võib-olla 2 tunni jagu (vt protokoll). Nii ei mäleta tunnistaja, et seltskonna juures käis õhtu jooksul politsei, mis on muude tõenditega tuvastatud. Samuti ei mäleta tunnistaja, et keegi seltskonnast ära käis. Samas on muude tõenditega tuvastatud, et M. V. käis vahepeal kodus ja D. Markin käis korduvalt seltskonna juurest eemal. Samuti nähtub Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestiselt, et K. V.i kõrval olid ka teised isikud, kuigi tunnistaja mälupildi kohaselt oli ta kõne tegemise ajal üksi (vt I kd, tl 48-50). 46. Eeltoodu ei tingi kohtu hinnangul aga K. V.i kohtus antud ütluste ebausaldusväärsust täies ulatuses. K. V.il ei ole motiivi anda kohtus valeütluseid. Ükski kohtule esitatud tõend ei viita, et kõnesoleval ööl võinuks kannatanu vastu füüsilist vägivalda kasutada K. V., mistõttu ei saa 19 1-20-1365 tal olla motiivi anda kohtus valeütluseid iseenda kaitseks ehk teiste alusetuks süüstamiseks. Kohtumenetluses ei tuvastatud, et tal oleks kellegagi olnud vaenulikke suhteid, pigem on tegemist tuttavate, sõprade, töökaaslastega. Kohtus tunnistas K. V., et alkoholijoobes olles ei ole tal hea mälu (III kd, tl 172 p). Küsitleja küsimustele vastates on tunnistaja varjamata tunnistanud, kui ta küsitavat ei mäletanud või kui tal oli sündmuse kohta n-ö mäluauk (III kd, tl 173). Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et tunnistaja kõiki kõnesoleva öö sündmusi ei mäleta, alust jätta tema ütlused tõendikogumist tervikuna välja. Arvestades, et ta oli alkoholijoobes, ei ole sündmuste lünklikus mäletamises midagi imekspandavat. See aga ei tähenda, et tunnistaja on andnud valeütluseid selle kohta, mida ta enda sõnul mäletab. 47. Lisaks haakuvad tunnistaja ütlused selle kohta, mida ta enda sõnul mäletab, valdavalt ka kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii kinnitavad tõendid, et just tema helistas Häirekeskusesse ja kutsus M. V.ile abi. Samuti kinnitab ka videosalvestiselt nähtuv K. V.i ütluseid, et kui politsei hiljem väljakutse peale tuli, läks tunnistaja K. V. politsei juurde vaatama, olles ratta ja õllepudeliga (III kd, tl 171, vt otsuse p 28). 48. Kohtuistungil tunnistas K. V., et ta kohtueelses menetluses esimesel ülekuulamisel ei rääkinud, et K. Lukk oleks M. V.it löönud. Täpsemalt avaldati kohtuistungil K. V.i 2. septembri 2019. a ülekuulamise protokoll, milles ta märkis, et tema nähes keegi teine peale D. Markini M. V.it ei löönud. Kohtuistungil selgitas K. V., et K. Luku löögid tuli talle meelde, kui ta hakkas kogu seda õhtut läbi mõtlema (III kd, tl 173 p). Politseis esimesel korral ta K. Luku löökidest ei rääkinud, sest ta ei teadnud nii palju asju. Hiljem tuli kuskilt mingi info, et xxxx, et kes kui palju oli näinud. Tunnistaja hakkas ise pilti kokku panema, et mis oli juhtunud tol õhtul (III kd, tl 173 p – 174). Kohtu hinnangul ei ole siin paraku välistatud, et tunnistaja mälupilt sellest, et ta nägi M. V.i löömist K. Luku poolt, võib olla muust infost liigselt mõjutatud, mistõttu arvab kohus tõendikogumist välja K. V.i ütlused osas, milles need on diametraalselt vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, s.o K. Luku löökide osas. 49. Eeltoodu ei tingi aga kohtu hinnangul K. V.i ütluste ebausaldusväärsust D. Markini tegevuse osas. Sellele, et D. Markin oli isikuks, kes M. V.it lõi, viitas K. V. juba kohtueelses menetluses 2. septembri 2019. a ülekuulamisel. Samuti on ta 2. septembri 2019. a äratundmiseks esitamisel tundnud ära D. Markini kui isiku, kes lõi 30.–31. augustil 2019 korduvalt M. V.it rusikate ja jalgadega (II kd, tl 190-192). Kuna tegemist oli varem tuttavate isikutega, ei ole seejuures kõnekas mitte äratundmise fakt, vaid asjaolu, et tunnistaja on juba kohtueelse menetluse algusest viidanud sellele, et D. Markin lõi kannatanut rusikate ja jalgadega. Seega on K. V. andnud D. Markini tegevuse kohta menetluse jooksul järjepidevaid ja kohtu hinnangul usaldusväärseid ütluseid. Süüdistatava D. Markini ütlused (IV kd, tl 23p
4. jj)50. D. Markin andis kohtus esmasküsitluses ütluseid, mille kohaselt (kokkuvõtvalt) algas füüsiline konflikt K. Luku ja M. V.i kaklusega, teisisõnu nad lõid üksteist. Siis tilkus M. V.il tasakesi ninast verd. Kes lõi esimesena, süüdistatav ei näinud. Pärast seda ütles M. V. D. Markini õe kohta kommentaare, mis süüdistatavale ei meeldinud. D. Markin lõi M. V.it rusikaga põske. Peale seda lõi kannatanu D. Markinit rusikaga kõhtu ja süüdistatav lõi veelkord kannatanut rusikaga põske, kannatanu vajus murule. Siis tahtsid D. Markin ja K. Lukk M. V.it 20 1-20-1365 seltskonnast välja ajada. K. Lukk lõi M. V.it rusikaga näkku ja M. V. lahkus. D. Markin lahkus 30-45 minutiks seltskonnast. Kui ta tagasi tuli, oli M. V. jälle seltskonnas, K. Lukk karjus kannatanu peale, et tunnista üles, K. V. kisas kaasa. M. V. istus pingil ja tal jooksis ninast verd. Siis suundus D. Markin pruudi juurde teise seltskonda. Kui ta tagasi tuli, nägi ta läbi hokiplatsi barjääri võrestiku, et K. Luku käsi tõusis ja tabas M. V.it, viimane kukkus selg ees vastu barjääri ja jäi sinna lamama 5-10 minutiks. Siis M. V. tõusis püsti ja tegi D. Markinile ettepaneku teha kätemaadlust. Kätemaadluse võitis D. Markin. Siis M. V. solvas D. Markinit. D. Markin lõi M. V.it kaks korda rusikaga kõhtu, M. V. lõi D. Markinit kaks korda rusikaga vastu õlga, siis D. Markin lõi kannatanut viimast korda vastu põske. Kannatanul sai hapnik otsa ja ta vajus maha. Siis D. Markin läks pruudi juurde teise seltskonda. Tagasi liikudes nägi ta, et K. Luku jalg tõusis ja tabas maaslamavat M. V.it. Ta ei välista, et see võis olla K. V., aga pigem K. Lukk. Hiljem K. V. saatis K. Luku R. Šteini järgi. Kui K. Lukk läks R. Šteini järgi, võttis D. Markin M. V.i käe ja pani endale üle õla, nad hakkasin liikuma muusikakooli poole. M. V. oli võimeline iseseisvalt kõndima, aga ta kukkus tihti, oli purjus. (R. L. lahkus siis, kui K. Lukk läks R. Šteini kutsuma.) Siis nad jõudsid peatee trotuaari vahele muruväljakule. M. V. oli sõimanud D. Markinit ja trampinud talle jala peale kaks või kolm korda. Siis D. Markin lõi M. V.it kaks korda rusikaga kõhtu. M. V. lõi teda kaks korda rusikaga vastu õlga. D. Markin lükkas kannatanu murule pikali. M. V. jäi lebama. Siis nad tulid K. V.iga kannatanut üles tõstma, kui ta järsku ise püsti tõusis. Ta kõndis ise musta auto juurde asfaldile 10 m, jäi sinna lebama. Siis D. Markin võttis kannatanult tagant rihmast ja jope varrukast kinni ja tassis teda 5 m muusikakooli küljele. Kui R. Štein tuli, siis ta lõi (trampis) kaks korda M. V.ile jalaga pea piirkonda. Siis võttis R. Štein M. V.i peast kinni ja lükkas selle täiest jõust vastu maad. Siis R. Štein ja K. Lukk lohistasid M. V.i üle tee. Hiljem K. V. helistas kiirabisse ja D. Markin oli tema juures. D. Markin M. V.it jalaga kordagi ei löönud. 51. Kohtumenetluses avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel D. Markini kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt alustas füüsilist konflikti tema, s.o lõi M. V.it esimesena kaks korda parema käe rusikaga vastu vasakut põske, mille tagajärjel M. V. kukkus pikali maha. Kohtuistungil selgitas D. Markin, et ei rääkinud kohtueelses menetluses K. Luku panusest füüsilisse konflikti, sest lootis, et kaassüüdistatav ja tunnistajad räägivad ise kõik ausalt ära ja ta ei tahtnud, et hiljem tullakse tema juurde tankisti-jutuga. Lisaks on tema hinnangul tema enda ja K. Luku tehtud löögid tähtsusetud M. V.ile tervisekahjustuse tekitamises, sest need on põhjustatud R. Šteini löökidest. Alles pärast seda, kui ta oli lugenud K. Luku ütluseid, pidas ta vajalikuks tõtt rääkida (IV kd, tl 35-36). 52. Kohtuistungil tunnistas D. Markin ka seda, et ta ei rääkinud kohtueelses menetluses sellest, et M. V. teda kõnesoleval ööl lõi, sest seda temalt ei küsitud ja ta ei pidanud seda tähtsaks. 53. Kohtu hinnangul ei ole D. Markin andnud kohtus veenvaid põhjendusi vastuolude kohta tema kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel, mis võimaldaksid pidada usaldusväärseks tema kohtus antud ütluseid ka ses osas, milles need diametraalselt erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtu hinnangul on kaheldav, et vastastikuse kakluse olukorras, nagu D. Markin enda ja M. V.i vahelist konflikti kohtuistungil selgitas, jäetakse kohtueelses menetluses kuriteokahtlustuse saamisel vastaspoole füüsiline vägivald märkimata. D. Markinit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, seega kahtlustatavana ütluste 21 1-20-1365 andmise situatsioon ei ole talle sedavõrd uudne ja segadusttekitav. Samuti on kohtu hinnangul vastuoluline D. Markini väide, et ta ei tahtnud anda kahtlustavana tõeseid ütluseid, et mitte olla „tankist“, kuid samas eeldas, et sündmuskohal olevad tunnistajad räägivad toimunust nii, nagu oli. Samuti ei ole kohtu jaoks veenev väide, et D. Markin pidas vajalikuks anda tõeseid ütluseid alles pärast K. Luku ütlustega tutvumist. See viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et süüdistatav on pidanud vajalikuks muuta oma ütluseid sobitamaks neid olemasolevate tõendite konteksti ja vähendamaks oma rolli toimunus. Viidatut kinnitab ka tõik, et seda, et kannatanu M. V. oleks kõnesoleval õhtul kedagi löönud, ei nähtu mitte ühestki teisest kohtule esitatud tõendist, seega ei haaku D. Markini ütlused ses osas teiste tõenditega. 54. Seega jätab kohus tõendikogumist välja D. Markini ütlused selle kohta, et K. Lukk kasutas füüsilist vägivalda M. V.i suhtes, sest need ütlused erinevad diametraalselt D. Markini kohtueelses menetluses antud ütlustest. Et D. Markini ütlused K. Luku panuse osas kehalisse väärkohtlemisse ei ole usaldusväärsed viitab kohtu hinnangul ka tõik, et ses osas sisaldavad vastuolusid ka tema kohtus antud ütlused. Nimelt andis D. Markin esmalt ütluseid, et nägi, et K. Luku jalg tõusis ja tabas maaslamavat M. V.it. Ta järeldab, et see oli Kristo, sest kui ta sinna jõudis, ütles K. Lukk, et sina tankist ei tule mind mõnitama. (Samas ta ei välista, et see võis olla Kairo.) (IV kd, tl 25
5. p)Hiljem vastas ta aga eitavalt küsimusele, kas K. Lukk lõi kannatanut jalgadega (IV kd, tl 26 p). Samuti küsiti tema käest, mitu korda tekkis Kristo ja M. vahel tüli seoses süü tunnistamisega või narko teemaga. D. Markin vastas: „Kristo vahel otseselt oli ainult siis, kui ta ütles, et tunnista üles, tunnista üles, kui nad seal ninapidi koos olid. Ma ei tea mitu lööki nad seal üksteisele tegid, mingi 3-5 minutit kähmlesid seal. Teine kord kui ta teda oli löönud oli siis, kui me saatsime ta eemale. Ta punnis vastu ja Kristo oli löönud talle rusikaga näkku, peale mida ta ära läks. Tolle õhtu kohta see on kõik, mis minu nähes, millised löögid Kristo oli teinud M.ele. (IV kd, tl 26 p). Samas selgitas ta hiljem: „Siis juba ütleme 40-30m kauguselt panin tähele, et jalg tõusis, tabas maas lamavat M.t. Kui ma lähemalt jõudsin, oli tema kõrval Kristo, kes ütles ka, et sina tankist ei tule mind mõnitama“ (IV kd, tl 36p). Seega ei ole D. Markin andnud kohtuistungil selgeid ütluseid selle kohta, millist füüsilist vägivalda K. Lukk M. V.i suhtes väidetavalt kasutas. 55. Muus osas ei riimu need ka täielikult muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. D. Markin andis ütluseid, et kui nad staadioni juures Xxxx maja juurde liikusid, toetas ta M. V.it ja viimane trampis talle jalaga mitu korda varba peale ja andis talle kõrvakiilu. See on kohtu hinnangul aga vastuolus videosalvestisest nähtuvaga, et M. V.il oli Xxxx maja juures raskusi liikumisega ja keda D. Markin tassis ühest kohast teise ning kelle keha oli seejuures lõtv. Samuti ei nähtu ühestki teisest kriminaalasjas kogutud tõendist, et M. V. oleks kõnesoleval ööl kedagi löönud. Vastuolus on D. Markini ütlused teiste isikuliste tõendiallikate ütlustega ka selles, millal R. L. seltskonna juurest ära läks. Süüdistatav K. Luku ütlused (IV kd, tl 10
6. jj)56. Süüdistatav K. Lukk andis ütluseid, et kella 1 ajal käis nende seltskonna juures politsei. Kui politsei oli ära käinud, hakkas M. V.i ja D. Markini vahel konflikt. Vaidlus oli, et miks D. Markin karjus politseile, siis hiljem tuli tema õe kohta, narko teema. M. V. midagi ütles D. Markini õe kohta halvasti. D. Markin läks selle peale närvi ja lõi M. V.it igale poole, käte ja jalgadega. M. V. kukkus. K. Lukk ja K. V. läksid vahele ja ajasid M. V.i koju. M. V.il oli veri 22 1-20-1365 näos lahti. Kui M. V. ära oli, siis K. V. vist suhtles temaga (helistas). Hiljem M. V. tuli samasse kohta pingi juurde tagasi. Vaidlused hakkasid uuesti pihta. Siis D. Markin lõi M. V. uuesti. M. V. kukkus löögi tagajärjel korvpalliplatsi äärele vastu äärekivi. Ta jäi sinna lebama, kuni K. Lukk ja K. V. tõstsid ta pingile. Mingi hetk nad mõtlesid R. Šteini välja kutsuda ja K. Lukk läks R. Šteinile järgi. R. Šteinile mindi järgi, et ta välja kutsuda ja rahustada seal olukorda. Kui K. Lukk ja R. Štein tagasi jõudsid vana muusikakooli ette, Xxxx, siis oli seal D. Markin. K. V. ja M. V. maas. R. Štein karjus midagi ja lõi M. V.it. Lõi näo piirkonda, (ei mäleta), jalaga äkki, ei pannud tähele, paaril korral. Kannatanu jäi pikali maha. Mingi hetk D. Markin ja R. Štein viisid ta üle tee. Siis läks D. Markin R. Šteinile rusikate ja jalgadega kallale. Hiljem helistasid K. Lukk ja K. V. hädaabisse. 57. Kohtus avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel K. Luku kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt siis ta väitis, et lõi ühel korral M. V.it rusikaga näo piirkonda (IV kd, tl 16). Kohtus selgitas K. Lukk, et tunnistas kohtueelses menetluses M. V.i löömist, sest uurimisasutuse ametnikud survestasid teda selleks. Talle öeldi, et kui ta tunnistab, siis ta saab koju perekonna juurde. Kohus ei pea seda põhjendust veenvaks selgitamaks diametraalset vastuolu tema kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel selles, kas ta lõi ise M. V.it või mitte. K. Luku kahtlustatavana ülekuulamise juures oli kaitsja. Seega saanuks ta vajadusel konsulteerida kaitsjaga. Samuti ei olnud ta kahtlustatava menetlusseisundis esimest korda (ta oli eelnevalt

§ 184

lg 1 järgi kahtlustatavana kinni peetud augustis 2019), mistõttu ei olnud see tema esimene kokkupuude uurimisasutuse toimingutega. See aga seab kahtluse alla K. Luku versiooni, et ta ütles ülekuulamisel seda, mida talle uurimisasutuse ametnikud soovitasid, sõltumata sellest, kas tegemist oli tõega või mitte. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tõendikogumist välja K. Luku kohtus antud ütlused osas, mille kohaselt ta ei löönud kõnesoleval ööl M. V.it. Asjaolu, et kohtu hinnangul on ebausaldusväärsed tema ütlused enda panuse kohta M. V.i kehalisse väärkohtlemisse, ei tähenda aga automaatselt seda, et tema ütlused on täies ulatuses ebausaldusväärsed. Süüdistatav R. Šteini ütlused (II kd, tl 201-208) 58. R. Štein keeldus kohtumenetluses ütluste andmisest (IV kd, tl 8 p – 9). KrMS § 294 p 1 alusel avaldati kohtus tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Ütluste kohaselt tuli (kahtlustuses viidatud 30.–31. augusti 2019.

1. a)öösel kell 3.30 tema juurde K. Lukk jalgrattaga. R. Štein oli kodu hoovis, äratas just oma isa, et laadale minna. K. Lukk kutsus R. Šteini välja jooma. Nad läksid xxxx muusikakooli juurde. Seal nägi ta, et maas muru peal vedeles M. V.. M. oli pikali maas, ta midagi mõmises, rääkis midagi segast. R. Štein ei näinud, et M. V. oleks olnud verine. Kui R. Štein küsis K. Luku käest, et mis te tegite, miks M. vedeleb, siis Kristo ütles, et Deniss ja tema ise olid M.t peksnud, kuna nad arvasid, et M. on koputaja. Deniss ja Kristo arvasid, et M. on koputaja, kuna Kristo jäi politseile vahele narkotehinguga. K. V. tahtis M.ele kiirabi kutsuda ning selleks hakkasid nad M.t tõstma teisele poole teed. R. Štein võttis M.est kinni, kellega koos ta M.t tõstis, ta ei mäleta. Nad tõstsid ta teisele poole teed. M. tõstmise ajal midagi ei öelnud, kuid kuidagi ta oma keha liigutas. M.t maha pannes lõi R. Štein M. V.it kaks korda oma parema käe rusikaga vastu lõuga. M. oli just selili maha langemas, tema oli maha langemas kui R. Štein need löögid tegi. Need löögid tegi R. Štein kiiresti üksteise järel ning keskmise jõuga. Seejärel ründas R. Šteini D. Markin. 23 1-20-1365 59. Kohtul ei ole alust kahelda R. Šteini ütluste usaldusväärsuses. Teiste tunnistajate ütlused 60. Tunnistajate A. K.i (III kd, tl 148 jj), L. G. (III kd, tl 151 p
2. jj)ja L. K. (III kd, tl 154
3. jj)ütlustega on tõendatud, et D. Markin käis 30.–31. augusti 2019. a ööl oma seltskonna (algselt R. L., siis K. Lukk, K. V., M. V.) juurest korduvalt teise seltskonna juures, kus viibis tema elukaaslane. D. Markin oli teise seltskonna juures kahel-kolmel korral kuni pool tundi. 61. Tunnistaja T. V. ütluste (IV kd, tl 1
4. jj)kohaselt nägi tema Xxxx majast, et üks isik oli pikali ja teised kaks püüdsid teda püsti aidata, aga ta ei tõusnud püsti. Sellel mehel, kes pikali oli, tal olid heledamad riided. Siis tuli üks noormees temalt akna peale suitsule tikku küsima. See riimub videosalvestuselt nähtuvaga ja sealt tuleneb, et see noormees oli D. Markin. Tunnistaja T. V. ütluste kohaselt kõndis pärast pikali olev meesterahvas ise üle tee, sinna kuhu tuli politseija kiirabi. Üle tee minnes meesterahvas kukkus, tõusis püsti ja läks edasi. Kukkus asfaldi peale (autode juures). See tõendab kohtu hinnangul asjaolu, et kuigi videosalvestiselt nähtuvalt oli kannatanu M. V. kella 3.34-3.41 maas pikali ja teda tassis D. Markin, oli kannatanu võimeline siiski ka ise Xxxx maja juures püsti tõusma. Tuvastatud faktilised asjaolud (isikuliste tõendiallikate ja dokumentaalsete tõendite kogumi põhjal) 62. Süüdistuse sisuks oleva sündmuse toimumise ajas ja kohas kohtumenetluses vaidlust ei olnud – 30.–31 augusti 2019. a vahelisel ööl xxxx juures. Seda kinnitavad nii dokumentaalsed tõendid kui ka tunnistajate ja süüdistatavate ütlused. 63. Xxxx (xxxx) maja küljes olevate kaamerate salvestistest, koostoimes isikuliste tõendiallikate ütlustega, et nende seltskonna juures käis 30.–31. augusti 2019. a ööl politsei, on tuvastatav, et politsei käis seltskonna juures 31. augustil 2019 kell 1.03. Isikuliste tõendiallikate, sh M. V.i ema M. V.i ütlustega on tõendatud, et M. V. käis seltskonna juurest ära kodus. M. V.i ütluste kohaselt oli M. V. selleks hetkeks juba peksa saanud (III kd, tl 184). M. V.i ütluste kohaselt käis poeg kodus kella poole kahe ajal. Kõrvutades isikuliste tõendiallikate ütluseid sideettevõtjalt saadud andmetega, teeb kohus järelduse, et M. V. pidi lahkuma seltskonna juurest pärast kella 1.03 (s.o pärast seda, kui seltskonna juures käis politsei), kuid enne kella 01.14. Nimelt nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et kell 01.14 on K. V. M. V.ile helistanud, mis viitab, et M. V. pidi selleks hetkeks olema juba seltskonnast lahkunud. 64. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et M. V.i ja K. V.i vahel toimusid kõned ka kell 01.42, kell 1.50 ja kell 2.01 (II kd, tl 64). Sellest, koostoimes isikuliste tõendiallikate ütlustega, et M. V. tuli seltskonna juurde tagasi, järeldab kohus, et M. V. naases seltskonna juurde pärast kella 2.01. Kell 4.15 helistab K. V. Häirekeskusesse ja kell 4.29 jõuab politsei maas lamava M. V.i juurde (vt otsuse p 27). 65. Isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et R. L. lahkus sündmuskohalt pärast seda, kui seltskonna juures oli käinud politsei (s.o pärast kella 1.03), kuid enne, kui algas füüsiline konflikt. Ainus, kes väitis ütlustes vastupidist, on D. Markin (nt IV kd, tl 26) ja selles osas ei haaku tema ütlused ülejäänud tõendikogumiga (vt R. L.i ütlused (III kd, tl 143 p – 144), K. V.i ütlused (III kd, tl 167 – 167 p), K. Luku ütlused (IV kd, tl 12; tl 16 p). 24 1-20-1365 66. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatavate ja kannatanu vahel oli konflikt. See nähtub tunnistaja K. V.i ütlustest, et arvati, et M. V. „pani tanki“ sellel teemal, et nad jäid narkootilise aine omamisega vahele (II kd, tl 167). Tülidest rääkisid ütlustes ka D. Markin (IV kd, tl 24 p - 25) ja K. Lukk (IV kd, tl 15). Ka R. Šteini ütlustest nähtub, et M. V.it peeti „koputajaks“ (II kd, tl 72). Asjaolu, et süüdistatavate ja kannatanu vahel oli konflikt, ei anna aga teavet selle kohta, kes kannatanut lõi ja milliseid kehavigastusi tekitas. 67. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanu M. V.i suhtes kasutas füüsilist vägivalda D. Markin, kes lõi teda korduvalt, s.o vähemalt 10-l korral rusikaga näo piirkonda ja jalaga rinna- või kõhu piirkonda, tekitades sellega kannatanule tervisekahjustuse. Löökide tagajärjel kannatanu kukkus. 68. Seda tõendavad tunnistaja K. V.i ütlused, mille kohaselt lõi D. Markin kannatanut rusikaga näo piirkonda ja jalaga kõhu piirkonda. Lööke võis ühe korra peale olla 4-5. Et kui läks kallale, lõi mitu korda. Kokku või lüüa kahekümnel korral, rusikalöögid olid näo piirkonda, jalalöögid kõhu piirkonda. Hiljem, kui nad olid liikunud bussi juurde (bussipeatusesse), lõi D. Markin kannatanut veel kord jalaga (III kd, tl tl 167 p – 168 p, 171 p). Seejuures viitab K. V.i ütluste usaldusväärsusele selles osas tõik, et K. V. juba 2. septembri 2019. a äratundmiseks esitamisel viitas D. Markinile kui lööjale ja selgitas, et ta lõi M. V.it nii rusikate kui jalgadega (II kd, tl 154-156). 69. K. V.i ütlused riimuvad K. Luku ütlustega, mille kohaselt läks D. Markin närvi, kui M. V. ütles halvasti D. Markini õe kohta ja lõi teda igale poole käte ja jalgadega palju kordi. Neid lööke oli üle kümne (IV kd, tl 11p, 15p). Kannatanu vahepeal kukkus. M. V.il oli näos veri lahti. Seejärel läks M. V. koju. Et tal olid koju jõudes kehavigastused, kinnitavad tema ema M. V.i ütlused. 70. Et D. Markin kannatanut pingi juures ja hiljem sõidutee juures lõi, ei eita ka D. Markin. Tema ütlused löömise osas on vastuolus K. V.i ka K. Luku ütlustega selles, kas ta lõi kannatanut ainult rusika või ka jalaga, samuti kehalise väärkohtlemise intensiivsuse osas. Kohtu hinnangul on usaldusväärsemad K. V.i ütlused, kellel ei ole põhjust anda teadvalt valeütluseid, samas kui D. Markini eesmärgiks võib olla vähendada oma panust kannatanu kehalises väärkohtlemises. 71. D. Markini löömist tõendavad ka R. Šteini ütlused, mille kohaselt kui ta koos K. Lukuga xxxx maja juurde jõudis, ütles talle K. Lukk, et nemad koos Denissiga olid M. V.it peksnud (II kd, tl 202). Tegemist on KrMS § 66 lg 21 p-des 2 ja 3 sätestatud erandiga, mis võimaldab R. Šteini ütluseid ses osas tõendina arvestada. Esmalt oli K. Luku poolt R. Šteinile öeldu käsitatav kuriteo toimepanemise omaksvõtuna ja teiseks, arvestades, et möödunud oli võrdlemisi väike aeg, oli K. Lukk tajutu mõju all ja puudub alus arvata, et ta siis moonutas tõde. 72. Seda kinnitavad ka tunnistaja J. N. ütlused, mille kohaselt kui K. Lukk 31. augustil 2019. a öösel koju jõudis, siis ta rääkis tunnistajale, et oli olnud kaklus. Et D. Markin oli kakelnud kõigepealt M. V.iga ja pärast R. Šteiniga (III kd, tl 160). 73. Tunnistaja S. B. andis kohtuistungil ütluseid, et tema sai kõnesolevast kaklusest teada järgmise päeva hommikul, kui nägi K. Lukku ja K. V.i. Nemad ütlesid S. B.ile, et eelmine õhtu oli olnud kõva kaklus ja M. V. viidi haiglasse. Tunnistajale tehti selgeks, et kaklejaks oli D. Markin (III kd, tl 157 p). Ka see viitab K. V.i ja K. Luku kohtus antud ütluste usaldusväärsusele 25 1-20-1365 selle kohta, et D. Markin lõi korduvalt kannatanut ja rünne oli sedavõrd intensiivne, et seda nimetati „kõvaks kakluseks“. 74. K. V.i ja K. Luku ütluste usaldusväärsusele osas, et D. Markin kannatanut kehaliselt väärkohtles, viitab kaudselt D. Markini käitumine selle öö jooksul – nii enne kui ka pärast süüdistuse sisuks olevat isikuvastast tegu. Nimelt nähtub tunnistajate ütlustest ja seda ei eita ka D. Markin, et ta sõimas kella ühe ajal neist möödunud politseinikke ja nende peatumisel tegi etteheiteid hoopis neile. D. Markin tunnistab ka ise, et lõpuks läks ta kallale R. Šteinile, lüües teda 20-30 korda. Et K. Lukk püüab D. Markinit R. Šteinist eemale hoida, nähtub ka Xxxx videosalvestusest. See viitab D. Markini agressiivsele käitumisele, riimudes K. V.i ja K. Luku ütlustega. 75. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et K. Lukk kannatanut M. V.it 31. augusti 2019. a ööl lõi. K. V.i ja D. Markini ütlused selles osas on vastuolus nende kohtueelses menetluses antud ütlustega, mistõttu jättis kohus nende ütlused ses osas tõendikogumist välja (vt otsuse p 48 ja 53-54). K. Luku süüle viitavad R. Šteini ütlused, mille kohaselt kui ta Xxxx maja juurde jõudis, ütles K. Lukk talle, et nemad koos D. Markiniga peksid kannatanut. Samas ei ole ainuüksi nendele tuginedes võimalik K. Lukk M. V.i kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistada. KrMS § 15 lg 3 sätestab, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas osas KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud isiku ütlustele. 76. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Štein lõi kannatanut kaks korda rusikaga näkku, põhjustades kannatanule sellega valu ja tervisekahjustuse. Kannatanu oli lamavas asendis, pea maha langemas. See on tõendatud R. Šteini ütlustega, kes tunnistab kuriteo toimepanemist (II kd, tl 202-203). R. Šteini ütlustest nähtuvalt tõstsid nad kannatanut ja teda maha pannes lõi ta lõi ta kannatanut kaks korda parema käe rusikaga vastu lõuga. Kannatanu oli selili maha langemas, tema pea oli maha langemas, kui ta need löögid tegi (samas). Kohtu arvates ei ole alust lugeda tõendatuks, et R. Štein lõi kannatanut jalaga. Kuigi sellest rääkis ütlustes D. Markin, siis on kohus eelnevalt asunud seisukohale, et tema ütlused on paljuski ebausaldusväärsed. K. Lukk selgitas, et R. Štein lõi kannatanut, kuid ta ei pannud tähele, millega. K. V. R. Šteini lööke ei näinud. Seega lähtub kohus in dubio pro reo-põhimõttest ja leiab, et tuvastatud on R. Šteini poolt kahe löögi tegemine rusikaga (mitte jalaga). Rusikalöökides on talle esitatud ka süüdistus ja kohtul ei ole võimalik faktiliste asjaolude osas väljuda süüdistuse piiridest ja raskendada sellega süüdistatava olukorda. Arvestades kannatanul tuvastatud paljusid tervisekahjustusi pea piirkonnas ja R. Šteini lööke – kaks lööki rusikaga pea piirkonda – on võimalik teha järeldusi, et R. Štein põhjustas löökidega kannatanule tervisekahjustuse. Kohtupraktikast tulenevalt on tervise kahjustamiseks

§ 121

mõttes iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikult saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust. Teo kvalifitseerimiseks

§ 121

peab see tegu olema oma iseloomult selline, mis suudab kehalise tervisekahjustuse tekitada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-28-07, p 7). Korduvad rusikalöögid pea piirkonda seda kahtlemata on.
3. Kannatanul tuvastatud tervisekahjustused ja tema surma põhjuse on kohus eelnevalt tuvastanud kohtuotsuse p-des 33-
4. 26 1-20-1365 Õiguslik hinnang D. Markini süüdistus

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 järgi 78.

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1) või surm (p 7), nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

1. Tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-40-13, p 8) ja alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga, mille järgi kvalifitseeritakse toimepanija tegu juhul, kui ta on põhjustanud mõne selle sätte punktides kirjeldatud tagajärje. Olukorras, kus teise isiku tervise tahtlik kahjustamine ei toonud endaga kaasa ühtegi

§ 118

p-des 1-7 toodud tagajärge tuleb süüdlase käitumine kvalifitseerida

§ 121järgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.

oktoobri

1. a otsus asjas nr 3-1-1-57-10, p 7.2). Seejuures on aga oluline, et süüdlase tegu oleks tagajärjega põhjuslikus seoses. Seega tuleb D. Markini tegude kvalifitseerimiseks hinnata, kas need on põhjuslikus seoses kannatanu M. V.il tuvastatud eluohtlike ja surma põhjustanud tervisekahjustustega.
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et xxxx pingi juures lõi D. Markin kannatanut korduvalt (vähemalt 10 korda) rusikaga pea ja jalaga rinna- või kõhu piirkonda. Hiljem, kui D. Markin, K. V. koos M. V.iga olid liikunud bussipeatuse juurde, lõi D. Markin kannatanut veel keha piirkonda. Mõne aja möödudes, kui Xxxx maja juurde tulid K. Lukk ja R. Štein, lõi R. Štein kannatanut kahel korral pea piirkonda.
3. Kohtu hinnangul ei ole tõsikindlalt tuvastatav, et M. V.il fikseeritud eluohtlikud ja tema surma põhjustanud tervisekahjustused on põhjuslikus seoses just D. Markini löökidega ja ei ole põhjustatud R. Šteini löökidest (korduvad löögid lamavas, maha langevas asendis oleva kannatanu pea piirkonda) või kannatanu kukkumisest.
4. Ekspertiisiakti nr 19E-PÕS0029/370 eksperdiarvamusest nähtuvalt võib kannatanu surma põhjustanud aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja/või jalaga, vigastused kukla piirkonnas võivad olla tekitatud ka peksmise käigus kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Lülisamba kaelaosa murd võib olla tekitatud pea ja kaela jõulisest ning järsust kukla suunas väänamisest või painutamisest, võimalik, et pead tabanud löögi tagajärjel. Vigastused võivad olla tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Kõik loetletud vigastused võivad olla tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. M. V.i aktiivse tegutsemise võime peale vigastuste tekitamist ei ole ainuüksi peaajuvigastuste morfoloogilise iseloomu alusel täpselt hinnatav, seda raskendab ka väljendunud peaajutursest põhjustatud sekundaarsete muutuste olemasolu peaajus, kuid reeglina tekivad selliste peavigastuste korral kohe teadvusehäired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni. Võimalik, et pea piirkonna vigastuste tekitamise algperioodis säilis M. V.il nii osaline taju- kui ka füüsilise tegevuse võime (I kd, tl 80 ja 80 p).
5. Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi M. V.ile eluohtlike ja tema surma põhjustanud tervisekahjustuste tekitamise aja kohta sellest, et M. V. ei olnud võimeline 27 1-20-1365 iseseisvalt pinkide juurest Xxxx maja juurde kõndima ja videosalvestusest nähtuvalt lebas ta Xxxx maja juures maas, ei võtnud D. Markini tõstmisel jalgu alla ja D. Markin tassis teda ühest kohast teise. Haigusloo andmetel tuvastati kannatanul
6. augusti
7. a vereanalüüsis etanooli vereseerumis 2,31 g/l (vastab arvutuslikult etanooli kontsentratsioonile veres 1,78 – 2,10 mg/l). Seega oli kannatanu alkoholijoobes, mistõttu võisid tema liikumishäired olla põhjustatud ka sellest. Samuti nähtub tunnistaja T. V. ütlustest, et kannatanu kõndis xxxx maja ees, mis viitab sellele, et kannatanu oli vähemalt mingil ajal võimeline ka ise liikuma.
8. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõsikindlalt välistada, et kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustus (aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma) võis olla põhjustatud kannatanu kukkumisest või R. Šteini kahest viimasest löögist kannatanu pea piirkonda. Nii nähtub T. V. ütlustest, et kannatanu Xxxx maja ees kõndis ja asfaldile (kuidagi põsega) kukkus. Vähetähtis ei ole, et tuvastatu kohaselt käis kannatanu kella ühe ja kahe vahel kodus, samuti käis D. Markin mitmel korral oma tüdruksõbra seltskonna juures ja on teadmata, kas või mis kannatanuga vahepeal võis juhtuda. Välistada ei saa ka seda, et R. Šteini kaks viimast lööki lamava kannatanu maha langeva pea piirkonda võisid olla põhjuslikus seoses kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustustega.
9. Riigikohtu praktikast tuleneb, et olukorras, kus puuduvad otsesed tõendid selle kohta, milline süüdistatavatest kannatanu surmani viinud eluohtlikud tervisekahjustused põhjustas, tuleb kõrvaldamata kahtlused kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätetatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. oktoobri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-57-10, p 7.5). Sestap ja arvestades, et pärast D. Markini poolt M. V.i kehalist väärkohtlemist löödi kannatanut kahel korral (s.o korduvalt) pea piirkonda, samuti kannatanu kukkus, ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda tõsikindlalt seisukohale, et M. V.ile tekitatud eluohtlikud ja tema surma põhjustanud tervisekahjustused on tekitatud D. Markini löökide tagajärjel.
12. Kuna tuvastatav ei ole põhjuslik seos kannatanul fikseeritud eluohtlike ja tema surma põhjustanud tervisekahjustuste vahel, ei ole põhjendatud kvalifitseerida D. Markini tegu lõpuleviidud kuriteona

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi.

D. Markini teo kvalifitseerimine

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi 87.

Kohus leidis eelnevalt, et D. Markinile ei ole võimalik ette heita

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava lõpuleviidud kuriteo toimepanemist.

Tuvastades mõne süüteokoosseisu objektiivse tunnuse puudumise, peab kohus omal algatusel seejärel kontrollima, kas süüdistatava käitumine on kvalifitseeritav süüdistuaktis märgitud kuriteo katsena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-41-14, p 12). 88.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

§ 25

lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega ei ole karistatav mitte ainult lõpuleviidud süütegu, vaid ka süüteokatse kui süüteo toimepanemisele suunatud tegu. 89. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks 28 1-20-1365 vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (

§ 25lg 2) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1.

oktoobri

1. a otsus asjas nr 3-1-1-41-14, p 12).
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et D. Markin lõi
3. augusti
4. a ööl M. V.it korduvalt (vähemalt kümnel korral) rusikaga näkku ja jalaga rinna- või kõhu piirkonda, mille tagajärjel hakkas M. V.il ninast verd jooksma. Kannatanu kukkus. Hiljem lõi D. Markin M. V.it uuesti jalaga keha piirkonda.
5. Vastutus katse eest eeldab toimepanija tahtlust nii teo kui

§ 118lg 1 p-s 1 sätestatud tagajärje suhtes.

Kohtu hinnangul on D. Markini tegu – kannatanu löömine rusikaga korduvalt pea piirkonda ja jalaga keha piirkonda – toime pandud kavatsetusega

§ 16lg 2 tähenduses.

Kannatanu löömine oli süüdistatava eesmärk. Seejuures pidi süüdistatav kaudse tahtluse tasandil (

§ 16lg 4) vähemalt möönma, et kannatanu löökide tagajärjel kukub.

92. Kohtu hinnangul tuleb jaatada D. Markini tahtlust ka

§ 118lg 1 p-s 1 sätestatud tagajärje osas, s.o kannatanu M.

V.ile eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamises. Süüteokatse subjektiivseks küljeks piisab, kui isik pidas kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib realiseeruda süüteokoosseis ja möönis seda (

§ 16lg 4).

1. Riigikohus on selgitanud, et välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe), aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-111-16, p 13). Tahtluse kindlakstegemisel tuleb mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Kohtupraktikas on pea loetud üldtunnustatult nn elutähtsaks piirkonnaks. See aga ei tähenda vältimatult, et iga rusikalöök pähe oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 1-17-105, p 15).
6. Kohtu hinnangul on võimalik kaudsest tahtlusest rääkida olukorras, kus D. Markin lõi kannatanut valimatult ja korduvalt (vähemalt kümnel korral) rusikaga näo piirkonda ja jalgadega keha piirkonda. Korduvate löökide tegemisel pähe, mis on elutähtis piirkond, pidi D. Markin pidama võimalikuks ja möönma, et võib tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Seda eriti olukorras, kus löögid on jõulised, nagu D. Markini löögid olid, mida kinnitab mh ka asjaolu, et kannatanu löökide tagajärjel kukkus.
7. Katse objektiivse koosseisu moodustab süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Kuna D. Markin kannatanu M. V.it korduvalt rusika ja jalgadega lõi, on katse objektiivne koosseis täidetud.
8. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
9. Seega on D. Markini tegu kvalifitseeritav

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi.

1. Nagu eelnevalt märgitud, on katse karistatavuse eeltingimuseks toimepanija tahtlik 29 1-20-1365 käitumine ja süüteokatse ei ole võimalik ettevaatamatusdelikti korral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-71-09, p 13.2). Süüdistuses heidetakse D. Markinile ette M. V.i surma põhjustamist ettevaatamatusest (

§ 118lg 1 p 7).

Et D. Markinil oleks olnud tahtlust põhjustada M. V.i surm, kohtu hinnangul kogutud tõendid ka ei kinnita. Seega ei ole alust rääkida kannatanu surma põhjustamise katsest ja süüdistuses

§ 118lg 1 p 7 järgi tuleb D.

Markin õigeks mõista. 99. Kuna D. Markini tegu on kohtu hinnangul kvalifitseeritav

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi, puudub vajadus analüüsida

§-s 1191 sätestatud süüteokoosseisu, millele D. Markini kaitsja kohtuvaidlustes viitas.

§ 1191

koosseis ei tule kõne alla olukorras, kus süüdistataval tuvastatakse tahtlus

§ 118lg 1 p-s 1 sätestatud tagajärje osas.

K. Luku süüdistus

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 järgi 100.Kuna kohtu hinnangul ei ole kogutud tõendite alusel tuvastatav, et K. Lukk kannatanu M. V.it 30.–31. augusti 2019. a ööl lõi, tuleb K. Lukk talle

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 alusel esitatud süüdistuses õigeks mõista.

R. Šteini süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 101.Kohus tuvastas, et R.

Štein lõi kannatanut kaks korda rusikaga näo piirkonda, tekitades sellega tervisekahjustuse. Kuigi kohus tuvastas kaks lööki, on karistusõiguslikult tegemist ühe teoga. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2019. a otsus asjas nr 1-15-11032, p 34). 102.Subjektiivsest küljest on R. Šteini tegu pandud toime kavatsetusest (

§ 16lg 4).

Kannatanu löömine oli tema eesmärk. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 103.Kohtule on esitatud R. Šteini karistusregistri väljatrükk seisuga

1. detsember 2019 (II kd, tl 120-121). Selle kohaselt on R. Šteinil üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega karistati teda

§ 121

järgi kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Kohtuotsusest nähtuvalt määrati talle katseaja pikkuseks 18 kuud (II kd, tl 122-124). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli katseaja lõpp

1. oktoobril
2. 104.Kohus märgib, et viidatud karistus on karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 tähenduses kustunud ja peaks olema kantud arhiivi. KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega on R. Šteinile Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega mõistetud karistus kustunud, mistõttu ei ole selle arvestamine tema teo kvalifitseerimisel lubatav (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus asjas nr 1-17-5882, p 19). 105.Eeltoodust tulenevalt on R. Šteini tegu kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi.

30 1-20-1365 (II) Süüdistus

§ 184lg 1 järgi K.

Lukule esitatud süüdistus 106.Kohtu hinnangul on süüdistusaktis loetletud ja prokuratuuri hinnangul K. Lukule ja R. Šteinile

§ 184

lg 1 järgi esitatud süüdistust kinnitavad tõendid asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. 107.K. Luku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et ta peeti kinni

1. augustil 2019 kell 17.30 xxxx maja kõrval. Kinnipidamisel võeti temalt ära mh seljakotist 1 soonkinnisega kilekott, milles 2 soonkinnisega kilekotti beežika pulbrilise ainega ning 1 soonkinnisega kilekott, milles 5 soonkinnisega kilekotti beežika pulbrilise ainega. Samuti võeti temalt ära seljakotist 1 fooliumnutsakas, milles roheline taimne aine (I kd, tl 1-3). 108.K. Luku elukoha (xxxx) läbiotsimise protokollist nähtuvalt leiti tema elukohast elutoast kapi pealt musta värvi digitaalkaal pulbrilise aine jääkidega. Samuti leiti elutoast kirjutuslaua all roosa koti seest kaks soonkinnisega kilekotti, milles mõlemas hulgaliselt soonkinnisega kilekotte beežika pulbrilise ainega. Elutoast kirjutuslaua all leiti paberkarp, milles roheline kilekott, beežika pulbrilise ainega (I kd, tl 7-8). Leitud esemete ja ainete vaatlus nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 14-18). 109.Ekspertiisiaktist nr 19E-AN0931 nähtuvalt sisaldab kahes soonkinnisega kilekotis, mis on koos ühes soonkinnisega kilekotis, olev beežikas pulber massiga 1,77 g 95% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,23 amfetamiini. Viies soonkinnisega kilekotis, mis on koos ühes soonkinnisega kilekotis, olev beežikas pulber massiga kokku 3,94 g sisaldab 94% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 2,72 g amfetamiini. Fooliumnutsakus olevad rohelised kuivanud taimeosad massiga 0,66 g on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. Viies soonkinnisega kilekotis, mis on koos ühes soonkinnisega kilekotis, olev beežikas pulber massiga kokku 4,39 g sisaldab 95% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 3,06 g amfetamiini. Kaheksas soonkinnisega kilekotis, mis on koos ühes soonkinnisega kilekotis, olev beežikas pulber massiga kokku 6,27 g sisaldab 94% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 4,33 amfetamiini. Rohelises kilekotinutsakus olev beežikas pulber massiga 0,61 g sisaldab 94% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,42 g amfetamiini (I kd, tl 19-21). 110.Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka K. Luku ütlustega, kes tunnistab teo toimepanemist. 111.NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 112.Amfetamiin, 4-metüülamfetamiin ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride 31 1-20-1365 sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. 113.Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogieksperdi vastusest teabenõudele nähtub, et vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused on järgmised: amfetamiini puhul 1,3 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammist (I kd, tl 2426). Seega piisanuks K. Luku valdusest ära võetud 11,76 g amfetamiinist narkojoobe tekitamiseks ligikaudu 90-le inimesele. 114.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et K. Lukk omas ja valdas kuni
3. augustini 2019 süüdistusaktis nimetatud narkootilisi aineid. K. Lukk käitles narkootilisi ained ebaseaduslikult NPALS § 2 p 3 ja § 3 lg 1 tähenduses. Kuna narkootilist ainet oli koguses, millest oleks piisanud joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 järgi. 115.Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul K. Luku tegu toime pandud kavatsetusest (

§ 16lg 2).

Narkootilise aine kogus ja pakendamise viis annavad alust järeldada, et narkootilise aine käitlemine oli K. Luku eesmärk. 116.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 117.Tegu on kvalifitseeritav

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena.

R. Šteinile esitatud süüdistus 118.R. Šteini kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et ta peeti kinni

1. augustil 2019 kell 17.30 xxxx. Kinnipidamisel võeti temalt ära mh jope taskus olnud „Orbit“ kirjega plastiktops, milles kaks soonkinnisega kilekotti pruunika pulbrilise ainega (I kd, tl 11-13). Äravõetud plastiktopsi ja selle sisu vaatlus nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 14-18). 119.Ekspertiisiaktist nr 19E-AN0931 nähtub, et kahes soonkinnisega kilekotis, mis on koos plastiktopsis kirjega Orbit, olev beežikas pulber massiga kokku 9,07 g sisaldab 94% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 6,26 g amfetamiini (I kd, tl 10-21). 120.Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka R. Šteini kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis kohtus avaldati KrMS § 294 p 1 alusel. R. Štein tunnistab kuriteo toimepanemist. 121.Amfetamiin, 4-metüülamfetamiin ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. 32 1-20-1365 122.Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogieksperdi vastusest teabenõudele nähtub, et vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused on järgmised: amfetamiini puhul 1,3 grammi (I kd, tl 24-26). R. Šteini valdusest äravõetud narkootilisest ainest piisanuks ligikaudu 48-le inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega on tegemist narkootilise aine suure kogusega NPALS § 3 lg 31 tähenduses.
3. Sestap on tõendatud, et R. Štein omas ja valdas kuni
4. augustini 2019 suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul R. Šteini tegu toime pandud kavatsetusest (

§ 16lg 2).

Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitab ta amfetamiini ja soetab seda, mistõttu selle käitlemine on tema eesmärk. 124.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 125.Seega on R. Šteini tegu kvalifitseeritav

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena.

(III) Karistus 126.Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 127.Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-171629/44, p 28). Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6). Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. D. Markini karistus 128.

§ 118

lg 1 p 1 (- § 25 lg 2) kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. 129.Kohtu hinnangul võib D. Markinile mõistetav karistus jääda sanktsiooni alamäära lähedale. D. Markin avaldas viimases sõnas kahetsust. Kuigi ta ei tunnista oma süüteopanust täies ulatuses, tunnistab ta siiski kannatanu löömist ja kohtul ei ole alust arvata, et tema kohtuistungil väljendatud kahetsus ei oleks puhtsüdamlik. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

33 1-20-1365 130.Süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et kohtu hinnangul on D. Markinile võimalik ette heita vaid katse staadiumisse jäänud

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

Arvestades, et

§ 25

lg-st 6 tulenevalt on kohtul võimalik isikule mõista karistust ka alla sanktsiooni alamäära, viitab kuriteo jäämine katse staadiumisse kohtu hinnangul süüdistatava väiksemale süüle ja seda tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kuigi tuvastatu kohaselt lõi D. Markin kannatanut käte ja jalgadega, ei kasutanud ta kannatanu löömiseks muid vahendeid. Samuti arvestab kohus, et D. Markin oli K. V.iga Häirekeskusesse helistamise juures. Kõne sisust nähtub, et tema juures viibinud isikud soovivad, et kannatanule saadetakse kiiresti abi. 131.Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D. Markinil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 18. oktoobri 2016. a otsusega karistati teda

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (vargus).

Viimati karistati teda Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega

§ 4231järgi vangistusega 2 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ja mõisteti karistuseks 1 kuu 10 päeva.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 16 päeva vangistust. D. Markinil on karistusregistri väljavõtte järgi 8 kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole D. Markinit varem karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. 132.Arvestades D. Markini süü suurust kuriteo toimepanemisel (mh kuriteo jäämist katse staadiumisse), samuti karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke (sh tema varasemat karistatust), tuleb kohtu hinnangul mõista talle sanktsiooni alammäära lähedane karistus, s.o vangistus 4 aastat 6 kuud. K. Luku karistus 133.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. 134.Kohtu hinnangul on K. Luku süü alla keskmise määra. Tema valdusest leitud narkootilise aine kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamisest 90-le inimesele. Süüdistatava ütluste kohaselt käitles ta narkootilist ainet enda tarbeks. Kohtul puuduvad tõendid, mille alusel tema väidetes kahelda. K. Lukk selgitas kohtuistungil, et kahetseb narkootikumidega kokku puutumist. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses – puhtsüdamlik kahetsus.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 135.Karistusregistri väljavõtte kohaselt on K. Lukul üks kehtiv kriminaalkaristus (II kd, tl 209). Harju Maakohtu 25. septembri 2014. a otsusega karistati teda

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti

§ 73alusel tingimisi täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga.

Kohtule

1. juuni
2. a istungil esitatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K. Lukul üks kehtiv väärteokaristus ÜTS § 547 lg 1 alusel aastast
3. Samas esitas kaitsja kohtule Tallinna Linnakantselei vastuse osutatud karistusega seotud päringule, mille kohaselt ei ole Lukul kehtivaid väärteokaristusi (II kd, tl 220). Ka K. Lukk ja tema elukaaslane andsid kohtus ütluseid, et K. Lukul ei ole maksmata väärteotrahve. Seega asub kohus seisukohale, et K. Lukul ei ole kehtivaid väärteokaristusi. 136.Kohtu hinnangul tuleb K. Lukku karistada vangistusega 3 aastat. 34 1-20-1365 137.Riigikohtu praktika kohaselt on isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid selle kõrval ka olulisel määral süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 15). 138.Kohus leiab, et K. Lukule mõistetavat karistust on võimalik jätta osaliselt täitmisele pööramata. Seejuures arvestab kohus, et süüdistataval on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus ja seda kuue aasta tagusest ajast. Seejuures ei ole K. Lukk kandnud varem reaalset vangistust ega viibinud kriminaalhooldusel. Samuti ei ole tema varasem karistus seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Neid asjaolusid kogumis arvesse võttes on kohtu hinnangul võimalik mõjutada K. Lukku hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, jättes tema karistus osaliselt täitmisele pööramata ja allutades teda katseajal viibides kriminaalhooldusele. 139.Kohus mõistab koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aastat ja ülejäänud osas, s.o vangistuse 2 aastat jätab

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööratama 3 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Seejuures peab K. Lukk järgima

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille eesmärk on avaldada talle mõju edaspidiste kuritegude toimepanemisest hoiduma. R. Šteini karistus 140.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. 141.R. Šteini süü suurus narkootilise aine käitlemisel jääb alla keskmise määra. Tema valdusest leitud narkootilisest ainest piisanuks joobe tekitamiseks 48 inimesele. Kohtus avaldatud ütlustes selgitas ta, et tarvitab narkootilisi aineid ja need olid mõeldud enda tarbeks. Ta on märkinud, et kahetseb kuriteo toimepanemist, mistõttu esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 142.Kohus tuvastas eelnevalt, et R. Šteinil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. Šteinil kuus kehtivat väärteokaristust. 143.Kohtu hinnangul tuleb R. Šteinile

§ 184lg 1 järgi karistuseks mõista 2 aastat vangistust.

144.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

R. Šteini süü kuriteo toimepanemisel on keskmine. Ta lõi kannatanut kaks korda. Samas lebas kannatanu maas, olles kaitsetu, mis viitab kohtu hinnangul süüdistatava suuremale süüle. 145.Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kohtu hinnangul mõista R. Šteinile

§ 121lg 1 järgi karistuseks 6 (kuus) kuud.

146.

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat osaliselt. Tegemist on erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegudega, mistõttu ei ole kergema karistuse kaetuks lugemine raskeima karistusega põhjendatud. 147.Arvestades, et R. Šteinil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, peab kohus võimalikuks vabastada R. Štein karistuse kandmiselt tingimisi

§ 74lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul on 35 1-20-1365 oluline allutada R. Štein käitumiskontrollile, sest see aitab saavutada karistuse eesmärke ja tagada tema hoidumist edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemisest. Karistust ei pöörata täitmisele, kui R. Štein ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

(IV) Tsiviilhagi 148.Kannatanu M. V. esitas süüdistavate vastu tsiviilhagi, milles taotleb varalise kahju hüvitamist. Tsiviilhagist nähtuvalt seisneb varaline kahju tema poja M. V.i matusele tehtud kuludes (III kd, tl 10). 149.KrMS § 2962 lg 1 p-st 5 tuleneb, et kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, kui selleks esineb seaduses nimetatud alus. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. 150.Kuna kohus mõistab K. Luku õigeks

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi esitatud süüdistuses, samuti D.

Markini

§ 118lg 1 p 7 järgi esitatud süüdistuses (kannatanu surma põhjustamine ettevaatamatusest), jätab kohus tsiviilhagi Kr

MS § 310 lg-st 2 tulenevalt läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 2962 lg 2). (V) Menetluskulud 151.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. D. Markini menetluskulud 152.Deniss Markini menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 2 kohaselt on käesoleval juhul

§ 118lg 1 p 1, 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb D. Markinil tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 1460 eurot. 153.KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas nr 19230100938 on Deniss Markiniga seonduvaks ekspertiisikuluks surnu kohtuarstlik ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0029/370) teostamise kulu 222 eurot. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatav Kristo Luku talle esitatud süüdistuses

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi õigeks, kuulub kohtuarstliku ekspertiisikulu D.

Markinilt välja mõistmisele täies ulatuses, s.o 222 eurot. Ekspertiisiga on tuvastatud kannatanu tervisekahjustused ja nende tekkemehhanismid, mis on

§ 118lg 1 p 1 järgi menetletavas kriminaalmenetluses vajalik ja põhjendatud.

36 1-20-1365 154.Ka on Deniss Markiniga seonduvaks ekspertiisikuluks DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-GE1065) teostamise kulu kogumaksumusega 4446 eurot ja DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-GE0173) teostamise kulu 171 eurot. 155.Kriminaalasja menetlejal oli kuriteo asjaoludest lähtuvalt põhjendatud alus kontrollida süüdistatavate Deniss Markini, Kristo Luku ja Rene Šteini geneetilise materjali esinemist erinevatel sündmuskohaproovidel ja ekspertiisiobjektidelt võetud proovidel tõendite kogumise eesmärgil. Nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 19E-GE1065 oli ekspertiisülesandeks ülesandeks ekspertiisimäärustes esitatud küsimuste kohaselt mh saadud DNA profiilide seostamine süüdistatavate Deniss Markini, Kristo Luku ja Rene Šteini ning kannatanu M. V.i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (II kd, tl 220-227). DNA-ekspertiis nr 20EGE0173 oli oma olemuselt täiendekspertiis. Kuigi ekspertiisiobjektidelt avastati vaid Rene Šteini geneetilist materjali, ei tähenda nimetatud asjaolu siiski, et ekspertiiside maksumuse peab hüvitama just Rene Štein. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü

§ 56

tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrust kohtuasjas nr 3-1-1-120-12, p 8). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista praeguses asjas tekkinud DNA-ekspertiisidega seonduvad kulud nii Deniss Markinilt kui ka Rene Šteinilt võrdses osas, kuna tegemist oli kriminaalasja menetlemisel vajaliku ja põhjendatud toiminguga. 156.Seoses DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE1065) teostamise kulu kogumaksumusega 4446 eurot märgib kohus järgmist. Kuivõrd DNA-ekspertiisi nr 19EGE1065 käigus on ekspertiisimaterjalina uuritud 34 proovi ehk 34 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud ekspertiismaksumuseks 34x57 eurot = 1938 eurot (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri 2012.a määrust asjas nr 3-1-1-12012 p 6.2; Tallinna Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a otsust nr 1-14-10682; Tallinna Ringkonnakohtu
6. septembri
7. a otsust nr 1-15-4579). Ülejäänud osas, so 2508 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt – 1938 eurot = 2508 eurot) jätta riigi kanda. Seega tuleb Deniss Markinil DNA-ekspertiisikulust (ekspertiisiakt nr 19EGE1065) kanda 969 eurot. 157.DNA-ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 20E-GE0173) maksumusega 171 eurot on põhjendatud (3 ekspertiisiobjekti x 57 eurot= 171 eurot) ning Deniss Markinil tuleb kanda ½ ekspertiisikulust, s.o 85,50 eurot. 158.Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 175 lg 1p 3 alusel D. Markinilt ekspertiisikuludena kokku välja mõista 1276,50 eurot. 159.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulu riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kriminaalasjas nr 19230100938 on kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 32,40 eurot. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel D. Markinilt välja mõista 32,40 eurot. 37 1-20-1365 160.Seega tuleb Deniss Markinil KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kokku 2768, 90 eurot. Võttes arvesse Deniss Markini majanduslikku seisu (II kd, tl 121) KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel määrata, et Deniss Markin peab tasuma menetluskulud ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest R. Šteini menetluskulud 161.Rene Šteini menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 2 kohaselt on käesoleval juhul

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Nagu eespool juba märgitud on Kr

MS § 179 lg 1 p 1 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot. Seega tuleb R. Šteinil tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 1460 eurot. 162.KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas nr 19230100938 on Rene Šteiniga seonduvaks ekspertiisikuluks seega narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-AN0931) teostamise kulu 588 eurot, DNAekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-GE1065) teostamise kulu kogumaksumusega 4446 eurot ja DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-GE0173) teostamise kulu 171 eurot. 163.Kohus leiab, et narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-AN0931) teostamise kulu 588 eurot tuleb jagada Rene Šteini ja Kristo Luku vahel vastavalt süüdistatavate juurest leitud ja äravõetud ning ekspertiisiks esitatud narkootilise aine kogusele ehk siis konkreetse süüdistatava süüteo vahetuks objektiks olnud narkootilisele ainele. Nimelt on kohtuekspertiisiseaduse (KES) kohaselt narkootilise aine ekspertiisi teostamise korral kehtestatud nn ühikuhind. KES § 276 p 2 sätestab nimelt, et narkootilise aine ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 84 eurot. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 19E-AN0931 nähtub, et ekspertiisiks on esitatud 7 erinevat ekspertiisiobjekti (pulbrid), millest kuue ekspertiisiobjekti näol on tegemist Kristo Luku juurest leitud j