1-19-4615/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-4615 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Maik Aigo Kiviste tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maik Aigo 38402146536) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kiviste (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja Maik Aigo Kiviste määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Maik Aigo Kivistet 23.09.
7. a otsusega KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta 4 kuu vangistusega, mille hulka luges tema eelvangistuses viibitud aja 1 kuu 11 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Tartu Maakohtu 18.03.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 11 kuu 25 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.07.
9. 1.
10. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.12.
11. a otsusega Tartu Maakohtu 23.09.
12. a otsuse mõistetud karistuste osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, mõistes Maik Aigo Kivistele KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistusaja 1 kuu 11 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 2 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 1 14 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 10.07.
13. Kohtuotsused jõustusid 07.01.
14. 1.
15. Tartu Maakohtu 28.08.
16. a määrusega jäeti Maik Aigo Kiviste mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 15.09.
18. Tartu Vangla esitas 04.03.2021 Tartu Maakohtule materjalid Maik Aigo Kiviste enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
19. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Maik Aigo Kiviste tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. Tartu Maakohus jättis 23.03.
21. a määrusega Maik Aigo Kiviste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
22. Maakohus tuvastas, et Maik Aigo Kiviste suhtes on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, sh on täidetud elektroonilise valve nõuded. Samas asus maakohus seisukohale, et Maik Aigo Kiviste ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Maik Aigo Kiviste positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada ning mõistaks, et uute kuritegude toimepanemine ei aita kaasa muuhulgas laste ja pere eest hoolitsemisele, vaid sillutab suure tõenäosusega teed tagasi vanglasse. 3.
23. Maakohus leidis, et õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammides ja erinevates vestlustes osalemine, elukoha olemasolu, lähedaste toetus, vaatamata raskele puudele vangla tööhõives osalemine, erinevad kutseoskused iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 3.
24. Maik Aigo Kivistel on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest on näha, et tema on viimase 4,5 aasta jooksul korduvalt toime pannud liiklusalaseid kuritegusid (eelkõige süstemaatilist juhtimisõiguseta juhtimist), millele on viimase 2 aasta sees lisandunud alkoholijoobes juhtimine. Kuna Maik Aigo Kiviste ei ole sellest teinud varasemalt mitte mingeid järeldusi, esineb väga suur oht, et ta võib jätkata juhtimisõiguseta juhtimise toimepanemist vabaduses ka edaspidi. 3.
25. Vangla iseloomustuses on viidatud Maik Aigo Kiviste alkoholisõltuvusele. Vangla väitel leiab kinnipeetav, et tal on alkoholiga suuremad probleemid ning tal on motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabanemiseks, millele peaks kaasa aitama uude elukohta kolimine. Alkoholiprobleemi olemasolu kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Kuna Maik Aigo Kiviste on varasemalt juhtinud sõidukit joobeseisundis, on märkimisväärne oht sellise teo toimepanemiseks ka edaspidi. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud erinevates vestlustes, ei ole kohtu hinnangul riskid küllaldaselt maandatud. Ta on sotsiaalprogrammides osalenud ka varem. Uute kuritegude toimepanemine osutab, et programmid ei täitnud oma eesmärki. 3.
26. Uute kuritegude toimepanemine katseajal seab kahtluse alla määratava katseaja edukuse. Ka on kinnipeetava karistused läinud ajas raskemaks, päädides pikaajalise vangistusega. Maik 2 Aigo Kiviste soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et ta on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Tegemist ei ole esmakordselt vanglakaristust kandva isikuga. Seega varasemalt vanglas viibimine ei ole täitnud Maik Aigo Kiviste puhul ühte karistuse eesmärkidest – ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine ja ükskõiksus ühiskonnas kokku lepitud (liiklus)reeglite suhtes. Liikluskorra aastatepikkuse eiramise harjumuse tõttu on sellist käitumist oodata temalt ka edaspidi. 3.
27. Maakohtu hinnangul ei maanda ka elektrooniline järelevalve käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid (nt liikluskuritegusid). Tartu Maakohtu 10.07.2019 määrusest nr 1-19-3062 nähtub, et Maik Aigo Kiviste, olles allutatud elektroonilisele valvele, eemaldas 04.06.2019 jalavõru ning 17.06.2019 tuvastati liikumiskeelu ajal levist lahkumine. Sellisele süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes on kohus seisukohal, et Maik Aigo Kivistele ei sobi elektroonilise valve kohaldamine, kuna oht selle ebaõnnestumiseks on väga suur. Määruskaebus
28. Tartu Maakohtu 23.03.
29. a määruse peale esitas määruskaebuse Maik Aigo Kiviste, kes palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada tema ennetähtaegselt vangistusest või vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
30. Maik Aigo Kiviste soovib vabaneda Lootuse külla ning elektrooniline valve võimaldab tema jälgimist ja motiveerib teda seadusekuuleka elu juurde naasma. Tal on olnud piisavalt aega, et järele mõelda elu ja käitumise üle, ta ei soovi enam elu rumalustele raisata. Ta on palju pingutanud, soovib sellega jätkata ja otsida abi. Kõrvalise abi saab Lootuse külast. 4.
31. Kohus on jätnud tähelepanuta, et rehabilitatsioonikeskus on suunatud alkoholi ja narkootiliste ainete sõltlastele ning nende tarvitamisel heidetakse ta keskusest välja, mis tähendaks automaatselt vanglasse sattumist. Kriminaalhooldaja saaks koheselt usalduse kuritarvitamisel reageerida. Ta saab aru, et tema eelnev elu ja minevik räägivad selle vastu, kuid see ei tähenda, et inimene ei suuda muutuda. Vabanedes ei soovi ta naasta endisesse elukohta ega luua sidemeid endiste tuttavatega. Ta saab olla parem inimene, kuid ei saa muuta tehtut olematuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Maik Aigo Kiviste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid 3 kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on maakohus toonud välja Maik Aigo Kivistet iseloomustavad arvukad positiivsed asjaolud, kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt tuleb süüdimõistetul siiski jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus sisaldab peaasjalikult lubadusi ja Maik Aigo Kiviste selgitusi selle kohta, et on muutunud ja ei soovi jätkata kuritegeliku eluviisiga. Seega soovib kinnipeetav sisuliselt, et faktilistele asjaoludele antaks teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega, kuid toob välja olulisema.
36. Ringkonnakohus leiab, et Maik Aigo Kiviste käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on ta läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht, võimalus töötada rehabilitatsioonikeskuses ning head suhted lähedastega. See kõik iseloomustab Maik Aigo Kivistet positiivselt. Küll ei tingi see isiku vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, vaid arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
37. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
38. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
39. Nii on kriminaalasja materjalidest näha, et Maik Aigo Kiviste mõtteviisi ega käitumist ei ole muutnud erinevad karistused – talle on mõistetud nii rahaline karistus (1-17-8352), tingimisi vangistus (1-18-2003) kui ka vangistus asendatud üldkasuliku tööga (1-19-850). Vaatamata sellele on süüdimõistetu jätkanud kõigi eelmärgitud karistuste kandmise ajal uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, mistõttu on viimaseks karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Kuivõrd Maik Aigo Kiviste sõnul on ta ka varasemalt reaalset vangistust kandnud, on võimalik sellest järeldada, et isegi vangistuse kandmine ei ole avaldanud Maik Aigo Kivistele piisavat mõju. Millest tingituna on praegune vangistus erinev teistest karistustest, seda just uute kuritegude toimepanemisest hoidumise osas, ei ole kinnipeetav selgitanud. Ainuüksi tema väited selle kohta, et ta on muutunud, soovib elada õiguskuulekalt ning on selleks palju pingutanud, ei vähenda siiski Maik Aigo Kivistest tulenevat ohtu. Ka ei ole varasemalt läbitud sotsiaalprogrammid maandanud kinnipeetavast tulenevaid riske, mistõttu on vähetõenäoline, et seekord nende läbimine on olnud efektiivsem. Varasem elukäik ja korduv karistatus kinnitavad vastupidist.
40. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul õigus, et elektroonilise järelevalve kohaldamine ei hoia ära süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamist ega sellest tulenevaid riske. Ka ei ole selleks rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Varasemalt ei ole Maik Aigo Kivistet motiveerinud loobuma kuritegelikust eluviisist argument, et juba mõistetud karistus (tingimisi või üldkasulik töö) pööratakse täitmisele või asendatakse vangistusega, kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo. Seetõttu puudub alus arvata, et ainuüksi väidetav hirm uuesti vanglakaristuse ees tagaks nõuete ja kohustuste järgimise ning hoidumise uute kuritegude toimepanemisest.
41. Vahistamise asendamisel elektroonilise valvega tekkisid Maik Aigo Kivistel probleemid, kuna ta eemaldas jalavõru seadme enda keha küljest. Arvestades seda, et süüdimõistetu ise seda ei tunnista ja õigustab jätkuvalt enda tegu (seade kukkus ise jala küljest), on suur oht, et ta ei 4 ole teinud sellest olukorrast mingeid järeldusi ning võib taaskord üritada järelevalve teostamisest kõrvale hoiduda. See aga seab kahtluse alla katseaja ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamise edukuse.
42. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Maik Aigo Kiviste puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist ja tulenevalt asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, jätkab ta samalaadsete liiklusalaste kuritegude toimepanemist.
43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
44. märtsi
45. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus