← Eesti

2-20-5770/23

Obsah (5)§ 101§ 99§ 100§ 97§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. märts 2021. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu T

§ 101lg.1 sätestatud miinimummääras s.o.

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, 01.04.2020.a alates 292 eurot kuus lapse kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus ja menetluse edasine käik

  1. 02.06.
  2. a esitas kostja D. kohtule kirjaliku vastuse, milles kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi läbivaatamata, kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust, või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada elatist alla miinimummäära, sh võtta arvesse lastele 2

(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 (hagejatele) makstava riiklike lastetoetusi ning võimalikul elatise väljamõistmisel elatise summat vähendada riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Kostja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning põhistamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest tuleneb kostja kohustus tasuda hagejatele alates 01.04.2020 igakuiselt elatist miinimummääras, kuna hagejad on viibinud poole ajast kostjaga ja poole ajast emaga. Mõlemad vanemad on kandnud kulutusi laste ülalpidamiseks võrdselt. Kostja toob välja ajaperioodid, mil hagejad on kostja juures elanud/viibinud alates 01.01.2020 kuni aprillikuu lõpuni: - 17.01.-31.01.2020 (so 15 kalendripäeva) elasid hagejad kostja juures; - 06.02.-09.02.2020 (so 4 kalendripäeva) elas A. kostja juures; - 12.02.-14.02.2020 (so 3 kalendripäeva) elas B. kostja juures; - 13.03.-27.02.2020 (so 15 kalendripäeva) elasid mõlemad hagejad kostja juures; - 10.04.24.04.2020 (so 14 kalendripäeva) elas A. kostja juures; - 17.04.-19.04.2020 (so 3 kalendripäeva) elas B. kostja juures. Nimetatud ajaperioodidel hagejate viibimist/elamist kostja juures ei eita ka hagejate ema, kuivõrd vanematel on omavahelisel kirjavahetuses see fikseeritud. Enne 01.01.2020 viibisid hagejad kostja juures tihedamini (mõningatel perioodidel isegi 3 nädalat kalendrikuust). Seega kokkuvõtvalt on hagejad viibinud/elanud pool aega emaga ja pool aega kostjaga. Kostja on seisukohal, et ajaperioodi eest, mil hagejad viibivad/elavad kostja juures ei ole kostja kohustatud ülalpidamist hagejate emale tasuma. Kuna hagejad elavad vahelduvalt nii emaga kui ka isaga, siis on kostja soetanud lastele riideid, jalanõusid jms, mida lapsed kannavad/vajavad viibides/elades kostjaga (ehk lastel on olemas kostja juures eraldi kõik vajaminev). Samuti kannab kostja kõik kulud, mis on seotud kostja ja hagejate ema kinnistuga, kus kostja elab koos hagejatega teatud ajaperioodidel (Xxxxxxxxxxx). Nimetatud kinnistuga seotud kulutusi ei kanna hagejate ema, kuigi ta on selle kinnistu ½ mõttelise osa omanik. Käesoleval ajahetkel on kostja ja hagejate ema vahel menetluses tsiviilvaidlus ühisvara jagamiseks (tsiviilasja nr 2-20-5977). Kostja tasub igakuiselt kinnistu soetamiseks võetud laenu makseid 137,60 eurot kuus ning kinnistuga seotud kommunaalkulud, mis on keskmiselt summas 176,72 eurot (alates 01.01.2020-01.06.2020 kokku summas 883,61 eurot), sh ka hageja I , A.e sidekulud 3 eurot kuus. 2.
  1. Samuti kostja leiab, et puuduvad hagiavalduses igasugused tõendid, et hagejate ülalpidamise kulutused on igakuiselt kokku minimaalselt 1310 eurot. Kostja arvates kulud on ülepaisutatud: näiteks laps A. õpib Xxxxxxxxxxxis I.klassis, seal ei ole õppemaksu. Seega 95 eurot õppemaks on hagejate ema poolne pahatahtlik kulude suurendamine. Samuti ei saa olla sidekulud ühele lapsele igakuiselt summas 34 eurot, kuivõrd hagejate emal on 5 last, seega leibkonnas on 6 isikut. Ei ole eluliselt usutav, et sidekulud hagejate ema leibkonnas on kokku summas 204 eurot. 2.
  2. Lisaks palub kostja arvesse võtta, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja võttis 20.05.2020 menetlusse tsiviilasjas nr 2-20-6079 hagejate ema C.e avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et lapsed elavad igapäevaselt ema juures. Kostja esitas aga nimetatud tsiviilasjas taotluse suhtluskorra osas, et hagejad elaksid igapäevaselt tema juures. Seetõttu tsiviilasjas nr 2-20-6079 tehtavast kohtuotsusest saab kujuneda alus elatise esitamiseks kas hagejate emal kostja vastu või vastupidi. Kostja ei esita oma vastuses ettepanekut selle kohta, kui palju kostja oleks nõus lastele igakuiselt elatist maksma. Kostja märgib, et tasub igakuiselt hagejate ja ka hagejate emale ½ mõttelises osas kuuluva eluaseme kulusid (kommunaal- ja pangalaenumaksed) kokku üle 300 euro. Samuti kannab kostja kõik kulud hagejatele ajaperioodil, mil hagejad viibivad/elavad kostjaga.
  3. 11.09.2020 istungil kostja leidis, et tal on alused elatise maksmiseks alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära, kuna ta on olnud pikalt töötu, majanduslikult raskes olukorras ja sissetulek on ebakindel. Kostja pangakonto perioodi 01.01.2020 - 17.09.2021 väljavõtte kohaselt kostja oli töötuna arvel kuni 2020 juulikuuni, sai septembris 2020 esimese, 2850 eurose makse augustis 2020 loodud mikroettevõtte kaudu tööjõuteenuse müügi eest, kuid kindel kuupalk puudub. 3
(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 3.
  1. 21.09.2020 määrusega kohus hagejate taotlusel kohaldas asjas hagi tagamist, kohustades D.’t tasuma hagi tagamise korras alaealise laste A. ja B. ülalpidamiseks kummalegi lapsele igakuist elatist summas 100 eurot kuus alates 14.09.2020 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 3.
  2. 11.03.2021 seisuga hagejate esindaja kinnitas kohtule, et kostja on alates 24.09.2020 kuni veebruarini 2021 tasunud igakuiselt kummalegi hagejale 100 eurot kuus, st on hagi tagamise määrust täitnud ja hagejad elatisabi saanud ei ole. Pangakonto väljavõttelt nähtuv Sotsiaalkindlustusameti elatisabi laekumine summas 106,50 eurot on seotud hagejate õdedega.
  3. Kostja 11.09.2020 istungil palus menetluse peatada suhtlemiskorra kindlaksmääramise asja lahendamiseni, kuna on võimalik, et lapsed lähevad elama kostja juurde, samuti arvestada sellega, et hagejad saavad peretoetusi. 27.11.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-6079, C.'e avalduses lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kinnitati vanemate vaheline kompromiss selliselt, et isa viibib lastega vähemalt 1 kord kuus 3 päeva (reedest pühapäevani). Nimetatud kohtumäärus jõustus vaidlustamata 16.12.
  4. Seega on võimalik elatise asi lahendada, arvesse võttes ka kehtivat suhtluskorda.
  5. 19.02.2021 määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses hiljemalt 26.03.2020, andis pooltele ka võimaluse esitada kompromiss kuni 11.03.2021, kõik täiendused ja tõendid hiljemalt 11.03.2020 ning eelmenetluse lõpptähtajaks määras 19.03.
  6. 22.02.2022 vastuses kohtu päringule esitas Maksu- ja Tolliamet andmed kostja tulude kohta: perioodil 01.01.2020 – 31.01.2021 sai kostja Eesti Töötukassalt jaanuar – juuli 2020 hüvitisi keskmiselt ca 250 eurot kuus, alates augustist 2020 deklareeritavad tulud kostjal puuduvad. 5.
  7. 11.03.2021 ja 19.03.2021 täiendavas seisukohavõtus hagejate esindaja teatas kohtule, et jäävad hagi juurde. Hagejad olid nõus vähendama nõuet 30 eurot kummagi hageja kohta. Kostja hagejate pakkumisega nõus ei olnud ja kompromissile ei jõutud. Lapsetoetused kummagi hageja kohta keskmiselt 80 eurot kuus, lisaks saavad pere 5 last hetkel lasterikka pere toetust summas 300 eurot, ehk siis 60 eurot lapse kohta, lisandub lapsehooldustasu. Hagejate arvates ei ole elatise vähendamiseks alla miinimummäära põhjuseks asjaolu, et hagejad saavad riiklikke peretoetusi, seda ei toeta ka Riigikohtu praktika. Lastega suhtlemiskorra osas - tegelikkuses on kostja hagejatega veetnud 04-06.12.2020 ning paar tundi 21.12.
  8. Seega on kostja hagejatega koos olnud ainult ühe nädalavahetuse ning seda hoolimata sellest, et hagejad on kostjale helistanud, et kostjaga koos viibida. On väheusutav, et kostja rohkem hagejatega aega veedab. Kuna kostja suhtlemiskorda ei täida, siis puudub igasugune alus vähendada elatist tulenevalt sõlmitud suhtlemiskorrast. Peretoetuste juures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kuna kostja lastega koos ei viibi, peab käesoleva koroonakriisi ajal, kui lapsed on distantsõppel või haigena lasteaiast/koolist kodus; lasteaiast on tungiv soovitus lapsed koju jätta ning ka koolivaheagadel, nendega tegelema hagejate ema. Seetõttu ei saa hagejate ema ka täiskohaga tööd teha ja selline olukord tuleneb kostjast, kes hagejatega suhtlemiskorra järgi koos ei ole. Hagejad esitasid vajaduste nimekirja (lisa 4), mille järgi on hageja 1 igakuised vajadused summas 630,56 eurot kuus ja hageja 2 vajadused hetkel 645,87 eurot kuus ning kooli minnes 562,60 eurot kuus. Hagejad on 11.09.2020 istungil esitanud tõendi, et Xxxxxxxxxxxis käimine on hagejale 1 tulenevalt psühhiaatri hinnangust vajalik. Hageja 1 igakuised otsesed kulud seoses Xxxxxxxxxxxiga on summas 83,74 eurot (Lisa 5 – Xxxxxxxxxxxi arve). Lisaks on lasteaiaõpetajad juhtinud tähelepanu, et ka hagejal 2 on vajadus minna Xxxxxxxxxxxi. Elukohakulud on kirjas reaalsetena (92,50 eurot lapse kohta kuus), mitte vajadustena (3-toalise üürikorteri puhul oleks lapse kohta 145 eurot kuus). Hagejad leiavad, et ei pea miinimummääras elatise nõudmisel kulutusi tõendama. Kostja varaline seisund võimaldab miinimummääras elatist tasuda. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja keskmine igakuine töötasu on summas 2 546,53 eurot. Seega juba kostja sissetulek ise võimaldab kostjal miinimummääras elatist tasuda. Kostja on 4
(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 teinud kompromissettepaneku maksta kummalegi hagejale igakuiselt summa 100 eurot ning hüvitada 50% teostatavatest kuludest. Hagejad kahjuks kostja pakkumisega nõustuda ei saa. Nimelt on kostja seda ka enne pakkunud, kuid selline korraldus ei ole kunagi toiminud. Vt näiteks lisa 2 13.11.2020 hagejate ema kiri kostjale, milles hagejate ema palub kostjalt abi talveriiete ostmiseks. Hagejate ema seda abi kostjalt kunagi ei saanud ning abistas hagejate ema riiete ostmisel hagejate vanaema ja Pärnu Naiste Tugikeskus. Ka muude hagejate hädavajalike kulude kandmisel aitavad hagejate ema pereliikmed. Kostja ei ole välja toonud ka mitte ühtegi põhjust, miks peaks käesolevas asjas võimaldama tal elatist tasuda muul viisil kui rahas ning kuidas see lahend oleks täidetav. Hagejad on seisukohal, et kostja kohustus tasuda elatist kummalegi hagejale 292 eurot kuus, ehk siis perioodil 01.04.2020 – 28.02.2021 summas 3212 eurot hageja kohta. Luminori arvelduskontolt (lisa 1) nähtub, et kostja on hagejatele elatist tasunud 24.09.2020; 28.09.2020; 02.11.2020; 25.11.2020; 27.12.2020; 28.01.2020 ning 23.02.
  1. Iga kord on kostja tasunud kummalegi hagejale 100 eurot, ehk siis kokku 700 eurot. Järelikult on kostja elatisevõlgnevus kummagi hageja ees summas 2 512 eurot. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad esitasid 19.03.2021 kohtule menetluskulude nimekirja – lepingulise esindaja kulud summas 1516,80 eurot. 5.
  2. 11.03.2021 ja 19.03.2021 seisukohavõttudes kostja palub maakohtul elatise väljamõistmisel lähtuda laste tegelikest vajadustest ning võtta arvesse ka hagejate ema poolt tegelikult kantud kulud lastele. Hagejate ülalpidamiskulud katavad suures mahus Sotsiaalkindlustusameti poolt laekuvad toetused (peretoetus summas 620 eurot, elatisabi summas 106,50 eurot ning peretoetus summas 19,18 eurot, kokku 745,68 eurot, millest 4 lapse puhul 186,42 eurot lapse kohta) ning kostja poolt igakuiselt makstav elatis summas 100 eurot , kokku seega 286 eurot hageja kohta. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmine temalt summas 292 eurot ei ole kooskõlas laste tegelike vajadustega – puuduvad tõendid trennikulude, üürikulu kohta, lasteaiakulu lõpeb sügisel, riiete ja transpordikulud on ülepaisutatud. Suhtlemiskorra raskused on seotud Covid-19 tõttu kehtestatud reisimispiirangutega, mistõttu Xxxxxxxxxxxs töötav kostja ei ole saanud hagejatega kohtuda peale 2020 detsembrit, kuid hagejad olid 05.03-07.03.2021 kostja ema juures ja kostjaga ühenduses videosillaga. Kostja pakub kompromissina, et jätkab lapse kohta 100 euro, so kokku 200 eurot tasumist laste ülalpidamiseks hagejate ema pangakontole ja hüvitab 50% laste riiete/jalanõudele, huvialaringidele, kooli- ja lasteaia tarvetele teostatud tegelikest kulutustest. Kostja toob välja, et on ajaperioodil 01.09.2020-08.03.2021 kandnud kulusid laste ülalpidamiseks kokku 1 502,49 eurot alljärgnevalt: a) 21.09.2020 kohtumääruse alusel määratud igakuine elatis ühele lapsele summas 100 eurot, seega igakuselt summas 200 eurot. Kokku 1 400 eurot (7x200); b) 27.09.2020 kulutšekid summas 102,49 eurot (Lisa 2). Kostja nõustub tasuma elatisvõlgnevust ajaperioodi 01.04.-01.09.2020 eest kokku summas 800 eurot, kuivõrd lapsed viibisid aprillikuus 2020 poole ajast kostja juures. Selle ajaperioodi eest kandis kostja laste ülalpidamiskulud. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda – lepingulise esindaja kulu summas 1512 eurot. 5.
  3. Kuna pooled jäid oma seisukohtade juurde ja kohtu antud tähtaja jooksul asjas kompromissile ei ole jõudnud, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
  4. Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja kõigi esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis , leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja 5
(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 7. Elatise suurus ja välja mõistmine. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2020.a on miinimummäär 292,00 eurot).

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

8. Pooltel ei ole vaidlust selles, et C.’e ja kostja D.’e kooselust on sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx.a poeg A. ja xxxxxxxxxxx poeg B. (rahvastikuregistri väljatrükid toimikus) ning selles,et alates 2017.a lõpust elavad lapsed koos emaga ja isa ei ela lastega koos. Seega kostjal D.’l, kes ei ela alaealiste hagejatega koos, on hagejate ees ülalpidamiskohustus

§ 97p 1 ja § 100 lg 2 alusel.

Lapsi kasvatav vanem C. nõuab hagejatele elatist igakuiselt alates 01.04.2020 seadusjärgses miinimummääras (292 eurot kuus), märkides 11.03.2021 esitatud laste vajaduste nimekirjas, et laste igakuised vajadused on 630 – 645 eurot kuus lapse kohta (sh toidule 120 €, eluasemele 93 €, lasteaiale v. koolile 115-130 eurot, transpordile 57 eurot, riided 50-60 eurot, trennile 42 eurot, taskuraha 40 eurot, side 27 €, tervishoiule 10-12 €, meelelahutus 25 eurot, majapidamiskulud 17 eurot, hügieen 10 € ja spordivahendid 15-25 eurot kuus. Lapsi kasvatava vanema sissetulekuks C.’e pangakonto väljavõtte järgi perioodist 01.04.2020 – 01.03.2021 on olnud töötasu Xxxxxxxxxxx-st 200 – 320 eurot kuus aprillis – mais, alates juunist 2020 on saanud Töötukassalt hüvitist, lisaks peretoetused Sotsiaalkindlustussametilt ca 650 eurot kuus ja kostjalt laekumised laenu katteks 1437 eurot kuus ja alates septembrist 2020 elatisemaksed 200 eurot kuus. Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samas elatise väljamõistmise üldsätetest tulenevalt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13) ei või ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel kohustus olla isikule ebamõistlikult koormav.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101lg-s 1 sätestatud 6

(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 15).
  3. Kostja on hagejate igakuiste kulutuste suuruse vaidlustanud ja teatanud nii 02.06.2020 kirjalikus vastuses kui ka 11.09.2020 istungil, 24.09.2020 ja 19.03.2021 seisukohas kohtule, et ei suuda elatist tasuda nõutud ulatuses, kuna ta oli jaanuar – juuli 2020 pikalt töötu, augustis 2020 loodud mikroettevõtte kaudu tööjõuteenuse müügi eest on küll alates septembrist 2020 saanud Xxxxxxxxxxxs tasu, kuid kindel kuupalk puudub. Kostja 24.09.2020 arvestuse järgi kostja keskmised kulud on igakuiselt ca 1158 eurot (sh. Xxxxxxxxxxx kinnistu eluasemelaen 138 eurot, kommunaalkulud 150 eurot, Julianus Inkassole makse 180 eurot, transpordikulu 100 eurot, söök riided jm 390 eurot ja hagejatele elatise maksed kokku 200 eurot). Nii Maksu- ja Tolliameti 22.02.2021 õiendist kui ka kostja pangakonto perioodi 01.01.2020 - 17.09.2021 väljavõttest nähtuvalt kostja oli töötuna arvel jaanuarist kuni 2020 juulikuuni ja sai sel ajal Töötukassalt hüvitist keskmiselt 250 eurot kuus (aprill – juuli 2020 kokku töötuskindlustusmakseid summas 980 eurot), muud regulaarsed sissetulekud puudusid (pangakontolt nähtuvaid krediidimakseid Luminor pangalt ning ülekandeid eraisikutelt ei saa käsitleda püsiva sissetulekuna). Kostja pangakonto väljavõttega perioodist 01.09.2020 – 08.03.2021 on tõendatud, et kostja kontole laekus september 2020 – veebruar 2021 töötasuna kokku 2859,95 + 1626,90 + 175,24 + 2199,10 + 1109,84 + 1597,47 + 1535,65 + 2035,99 + 542,24 + 282,54 + 1976,38 = 15 941,30 eurot, seega hagetava perioodi kohta alates 01.04.2020 kuni 28.02.2021, so 11 kuu kohta moodustab kostja tõendatud keskmine sissetulek ca 1540 eurot kuus (980 + 15941,13=16921,30 : 11 kuud 1538,30). Seega on kostjal olemas küllaldased vahendid, et tasuda igakuiselt lastele elatist rohkem kui 100 eurot kuus, mida kostja pakub. Samas kohus leiab, et arvesse võttes kokkulepitud suhtluskorda ning hagejate tegelike kulutuste suurust, samuti kostja sissetuleku ebastabiilset iseloomu (tegemist ei ole igakuise palgaga), esinevad asjas alused vähendada hagejatele väljamõistetavat elatist mõnevõrra alla miinimummäära. 10.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-21-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1).
  3. Kohus on seisukohal, et kostja toodud asjaolud – et 2020.aastal kostjal muu sissetulek peale Töötukassa hüvitise keskmiselt 250 eurot kuus puudus kuni septembrini 2020, hagetaval perioodil kostja keskmine sissetulek on jäänud 1500 euro ringi, kostja peab kindlustama ülalpidamise kahele hagejale ning hagejate vajadused silmas pidades hagejaid kasvatava vanema peres kasvavate laste hulka ja sellest tulenevat mastaabisäästu, ei ületa 560 eurot kuus, on piisavalt kaalukad, et vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seadusega sätestatud miinimummäära ning lähtuda hageja esindaja poolt esitatud hageja tegelikest igakuistest vajadustest. Samas kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks kohtule aluse vähendada elatist 100 euroni kuus või jätta hagi rahuldamata. Suhtluskorra osas märgib kohus, et hagejate esindaja väide kostja poolt suhtluskorra mittetäitmise ja mittearvestamise osas ei ole põhjendatud, arvesse võttes, et kostja on detsembris 2020 ja märtsis 7

(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 2021 suhtluskorda siiski täitnud, samuti arvestades praegu kehtivaid erakorralisi asjaolusid seoses covid-19 pandeemia olukorraga. Kohus leiab, et lähtuda tuleb pikaajaliselt paika pandud suhtlemiskorra puhul eeldusest, et tavalises olukorras vanemad seda täidavad. Samas arvestades suhtluskorra ulatust (hagejad veedavad kostjaga 3 päeva kuus), kohus nõustub, et suhtluskord iseenesest ei avalda märkimisväärset mõju kostja ülalpidamiskohustuse ulatusele, vaid üksnes kogumis. Kostja on palunud jätta elatise välja mõistmata aprill 2020 osas, leides, et sel kuul olid hagejad poole ajast kostja juures, samas on kostja kirjalikus vastuses 02.06.2020 välja toonud ja 11.09.2021 istungi õigeks võtnud, et aprillis 2020 oli kostja juures 1 laps 14 päeva ja teine laps 3 päeva. Seega ei saa lugeda, et hagejad olid kostja juures poole ajast ning ei saa jätta elatist välja mõistmata selle kuu eest.
  1. Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas tsiviilasjas on hagejate väitel nende vajadused vähemalt 630 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda oleks ca 315 eurot kuus, kuid mille kostja on vaidlustanud. Hagejaid kasvatava vanema kinnitusel elab koos temaga 5 last, kellest 4 on alaealised – hagejate esindaja ei ole selgelt välja toonud, kas vanim laps elab hagejatega koguaeg või osa ajast, ka kostja on lähtunud vastuväidetes oma arvutustes 5-liikmelise perest, mistõttu kohus arvestab, et hagejate pere on 5-liikmeline. Hagejad on esitanud tõendid selle kohta, et keskmised kulud eluasemele on ca 93 eurot pereliikme kohta: üür 230 eurot kuus + kommunaalkulud. Koolikuludeks märgib hagejate esindaja 115 eurot kuus, sh õppemaks 70 eurot kuus aastaringse keskmisena ja 47 eurot kuus riided, õppetarbed, kooliüritused, jalanõud, dressid jms. Samuti lasteaiakulude summas ca 130 eurot kuus sisse on arvatud (lisaks lasteaiatasule 47 eurot ja toidule 29 eurot) ka riided 54 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades eraldi väljatoodud kulutusi riietele-jalatsitele 50-60 eurot kuus, ei ole mitmekordne arvestus vähemalt 40 euro ulatuses põhjendatud ning mõistlikuks kooli ning lasteaiakuluks saab lugeda keskmiselt 100 eurot kuus (sh õppemaks, toit ja õppevahendid). Kohus leiab ka, et põhjendamatu on eraldi arvestada taskuraha 40 eurot kuus ja meelelahutust 25 eurot kuus, piisavaks saab lugeda vabaajakulud kokku 50 eurot kuus, ning põhjendamatu on arvestada eraldi trenni kulusid 43 eurot ja samas veel ka sporditarbeid 15-25 eurot. Hagejad ei ole vastu vaielnud väitele, et C.’e juures kasvavad ka C.’e 2 vanemat alaealist last, mistõttu on usutav arvestada, et laste kulutustes esineb nn mastaabisääst (keskmised kulud lapse kohta vähenevad, kuna lapsed saavad kasutada samu esemeid, toidukulud ühises leibkonnas vähenevad jne), millele oma lahendites on viidanud ka Riigikohus, vt nt RKL nr 3-2-135-17 p 39 , mille järgi „Hinnata tuleb ka muid põhjuseid elatise miinimummäärast väiksemaks väljamõistmiseks, nagu võimalik mastaabisääst hagejate kooselamise tõttu.“.
  4. Eeltoodud ajaoludel peab kohus riiete, meelelahutuse jm kulutuste hindamisel võimalikuks tugineda lapse vajaduste suuruse arvestamisel ka värskele, EV Justiitsiministeeriumi poolt tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 avaldatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ tulemustele, mille kohaselt oleks keskmine toidukulu lapse kohta 90 eurot kuus, keskmine kulu riietele ja jalanõude 50 eurot kuus, transport keskmiselt 50 eurot kuus, vabaaja kulu keskmiselt 50 eurot kuus (vt uuringu lk 42, uuring elektrooniliselt kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne_taiendatud_19022020.pdf). Kohtu hinnangul, arvestades mastaabisäästu, vajalik toidukulu on 120 euro asemel 100 eurot kuus, kooli/lastaiakulu on kuni 100 eurot lapse kohta kuus, riiete ja jalanõude osas mõistlik kulu on 60 euro asemel 50 eurot lapse kohta kuus ning mõistlikud vabaaja kulud 65 asemel 50 eurot kuus lapse kohta, millega kohus hindab hageja kohta vajalike kulude suuruse hagejate küsitust 70 euro võrra väiksemaks, so 560 eurole kuus (toit 100 + kooli/lasteaed 100 + eluase 93 + transport 50 + riided/jalatsid 50 + vabaaeg 50 + trenn/sport 50 + side 27 + tervis/hügieen 20 + majapidamiskulud 20 = 560), so 280 eurot vanema kohta. 8
(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega s.h. vanemate halva varalise seisundiga v. kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Selline on ka kohtupraktika – RKL 2-15-15909 p.
  1. Arvestades eelpoolnimetatud mõjuvaid põhjusi kohus võtab kostja taotlusel arvesse, et hagejatele laekub peretoetus
  2. ja
  3. lapse kohta 100 eurot kuus, so kostja osana 50 eurot. Ebaõige on hagejate esindaja arusaam, et kõik peretoetused tuleks jagada laste arvu järgi keskmiseks toetuseks lapse kohta, kuivõrd Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi alates 01.01.2019 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Kohus leiab, et lapsehooldustasud, mida makstakse vanemale lapse hooldamise eest ei saa arvesse võtta ning lasterikka pere toetus, mille saamise õigus on lasterikkal perel, ei ole antud vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud arvesse võtta.
  4. Eeltoodud asjaoludel ning põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja miinimumsummas, millest on maha arvatud kostjale langev osa PHüvS § 17 lg 3 toetusest summas 50 eurot, so summas 292-50=242 eurot kuus kummagi lapse kohta alates 01.04.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejatel õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10).
  7. Elatise võlgnevuse arvestus alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohustuste võlgnevuse summa arvestusega 242 eurot kuus lapse kohta alates 01.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.03.2021 möödunud 12 kuu eest moodustab 2904 eurot kummalegi hagejale (242 €/kuus x 12 kuud = 2904). Hagejad hagiavalduses nõudsid elatist sama perioodi eest miinimummääras, so 3504 eurot lapse kohta (12 kuud x 292€/kuus 2020.a ja 2021.a kehtiva määra järgi = 3504 eurot) Hagejate esindaja on õigeks võtnud ja palunud elatise väljamõistmisel ka arvesse võtta, et kostja tasub alates 2020 septembrist lapse kohta 100 eurot kuus, st sept 2020 – märts 2021 hagejate ülalpidamiseks 7 kuu jooksul kokku 2 x 100 x 7= 1400 eurot, so 700 eurot lapse kohta, mis on tõendatud ka kostja esitatud konto väljavõttega (200 eurosed maksed C.e kontole on tehtud 24.09.2020, 28.09.2020, 02.11.2020, 25.11.2020, 27.12.2020, 28.01.2021 ja 23.02.2021, kokku 7 makset). Kostja 24.09.2020 esitatud perioodi jaanuar – september 2020 kulutuste arvestuses on palunud arvesse võtta, et on teinud laste ülalpidamiseks alates 01.01.2020 kulutusi eluasemele 301,22 eurot ja söögi, riietuse, vaba aja veetmisega seoses jms jaoks kulutusi 582,72 eurot, kuid kohus ei saa neid kulusid arvesse võtta, kuna peamiselt kajastavad need kulusid enne 01.04.2020 ning peale 01.04.2020 väljatoodud kaarditehingud on üksnes söögikulud, mis jääb suhtluskorra raamesse. Lisaks on kostja välja toonud kummikute ja kinnaste ostmise summas 21,50 eurot, millele hagejad 09.10.2020 arvamuses ei ole vastu vaielnud. Kostja esitas 11.03.2021 veel perioodi september 2020 märts 2021 kohta tšekid kogusummas 102,49 eurot, millest hagejate esindaja 19.03.2021 vastuses palub maha arvata hagejale II ostetud jooksujalatsite kulu summas 28 eurot, kuna laps ei saa neid kanda. Seega hagejad võtavad õigeks, et hagetaval perioodil kostja on teinud hagejatele vajalikke kulusid summas 21,50 + 74,49 eurot = 95,99 eurot, so lapse kohta 48 eurot. Arvesse võttes võlgnetava perioodi elatise maksmise kohustust summas 2904 eurot lapse kohta, võlgneb kostja kummalegi hagejale selle perioodi,so aprill 2020 – märts 2021 tasumata elatisena 2156 eurot (2904 – 700 - 48 = 2156), mida kostjal tuleb tasuda jooksva elatise kõrvalt. 9
(10)Tsiviilasi nr 2-20-5770 Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 01.04.2020 – 31.03.2021 eest summas 2156 eurot kummalegi hagejale ning jätab hagejate elatise võlgnevuse nõude osaliselt rahuldamata. Menetluskulud 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.