Obsah (4)

§ 74§ 121§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-3164 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahen

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Steven Sõstra (isikukood 38910142764) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas Steven Sõstrat 02.05.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3164

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määras kohus, et koheselt kuulub ärakandmisele 3 kuud vangistust ning 1 aasta 9 kuu pikkune vangistus jääb tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus 3 kuu pikkuse vangistuse kandmise ajaks 05.02.2019.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 ja 8 alusel kohustas kohus Steven Sõstrat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.05.

1. 1.
2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 30.12.2019 erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Steven Sõstrale mõistetud karistus täitmisele, kuivõrd kriminaalhooldusalune ei täida nõuetekohaselt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, lisaks pani katseajal toime väärteo. Tartu Maakohus jättis 15.01.
3. a määrusega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotluse rahuldamata ning määras Steven Sõstrale kohustuse pöörduda ühe nädala jooksul määruse jõustumisest Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse tuvastamaks ravivajadus, saamaks võõrutusravi narkootilistestpsühhotroopsetest ainetest ning järgida raviarsti poolt koostatud raviplaani ja raviarsti soovitusel asuda statsionaarsele võõrutusravile. Kohtumäärus jõustus 11.02.
5. 27.01.2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond teise erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Steven Sõstrale mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 09.02.
7. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati Steven Sõstrale Tartu Maakohtu 02.05.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3164 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 9 kuud vangistust täitmisele. 3.
9. Maakohus tuvastas, et Steven Sõstral oli 13.09.2020 alkoholijoove 0,119 mg/l (kontrollis kriminaalhooldusametnik). 09.10.2020 tuvastas kriminaalhooldusametnik Steven Sõstra alkoholijoobeks 0,066 mg/l ning Lõuna prefektuur tuvastas joobeks 0,04 mg/l. Kummalgil juhul ta rikkumist ei tunnistanud. 14.12.2020 tuvastati Steven Sõstral Erakorralise meditsiini osakonnas narkootiliste ainete GHB (korgijook) ja kanepi (THC) tarvitamine, samuti alkoholijoove. Steven Sõstra ei tunnistanud teadlikku tarvitamist, kuna oli teel tanklasse juua ostma minnes kohanud paari vene rahvusest tuttavat, kes pakkusid juua. Tarvitas jooki Cocacola pudelist ning küsis ka suitsu, pärast seda ei mäleta enam midagi. Elukaaslane leidis ta krampides ja vahutavana garaaži põrandalt ning kutsus kiirabi. Steven Sõstra arvas, et alkohol, GHB ja THC sattusid seltskonna poolt tema organismi. Lisaks kutsuti 14.12.2020 Steven Sõstrale politsei, kuna viimasel tekkis konflikt turvatöötajaga Tartus Kivilinna Konsumis. Steven Sõstra sõnul oli ta kõhulahtisusega Coopi tualetis, kui turvamees hakkas poe kinnipaneku ajal tualeti ukse taga laamendama ning seetõttu tekkis konflikt. 3.
10. Kriminaalhooldusametnik leidis, et ajaliselt olid nii kiirabi kutsumine kui ka Coopis asetleidnud vahejuhtum lähestikku – politseipatrull Coopi poes väljakutse kell 22.17, politsei sündmuspaigas kell 22.22, lahkus kell 22.48; kiirabi garaaži juures – väljakutse kell 23.04, kiirabi sündmuskohal kell 23.
11. Samas ühe puhul Steven Sõstra mäletab täpset sündmuste käiku, kuid teise sündmuse kohta mitte. On alust kahtlustada, et Steven Sõstra tarvitas narkootilisi aineid teadlikult, kuivõrd paarist väidetavast lonksust tuttavate pudelist ei ole ilmselt eluliselt usutav, et isik saab GHB-, THC- ja alkoholijoobe. 3.
12. Lisaks on kriminaalhooldusametnik märkinud, et ametniku määratud lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis, on jätkuvalt täitmata. Steven Sõstra lisati sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ nimekirja. Sotsiaalprogrammiga oli plaanis alustada jaanuaris 2020, kuid isik suundus Viljandi Haiglasse võõrutusravile. Eriolukorra ajal oli programmide läbiviimine peatatud, suvel püüdis ametnik programmiga algust teha, kuid isik oli selle vastu. Ametnik suunas programmi läbiviimise teisele ametnikule, kes peaks alustama programmiga 27.01.
13. Steven Sõstra pöördus Viljandi Haiglas võõrutusravile 17.
14. – 18.03.
15. Viljandi Haiglast saadud info kohaselt läbis ta kanepi teemalise programmi teoreetilise osa, kuid valmisolek psühholoogiliseks tööks iseendaga puudus. Kuna määruses oli öeldud, et raviga tuleks jätkata, suunas ametnik Stven Sõstra ka peale võõrutust raviga jätkama. Steven Sõstra on käinud Piret Taali vastuvõttudel, kuid raviga jätkamine on toimunud pigem ametniku survest. 3.
16. Maakohtu hinnangul on tuvastatav, et Steven Sõstra on rikkunud kohustust mitte tarvitada 2 narkootilisi, psühhotroopseid aineid ja alkoholi. Tegemist ei ole esmakordse rikkumisega, ka varasemalt on kriminaalhooldusel olnud probleeme keelatud ainete tarvitamisega, mistõttu kohus andis eelmise määrusega isikule võimaluse asuda ravile. Tänaseks on teada, et Steven Sõstra on viibinud Viljandi Haiglas võõrutusravil, kuid sisuliselt vaid teoreetilises osas. Haigla arvamuse kohaselt puudus Steven Sõstral valmisolek psühholoogiliseks tööks iseendaga. Maakohtu hinnangul Steven Sõstra eitab jätkuvalt keelatud ainete tarvitamist, esitab vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid selgitusi, kuidas 14.12.2020 tema organismi on sattunud lisaks alkoholile ka kanep ja GHB, seega on põhjendatud kahtlus, et isiku käitumismustrid pole ajas muutunud. Määruskaebus
17. Steven Sõstra esitas 01.03.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 09.02.
18. a määrus ning jätta karistuse kandmata osa täitmisele pööramata. 4.
19. Ettekandes tahetakse näidata, nagu tal oleks olnud alkoholijoove neljal korral, tegelikult kontrolliti nii 13.
20. kui ka 09.10.2020 joovet kahel korral (s.o kõigepealt ametniku ja siis politsei poolt). Lisaks ei olnud 13.09.2020 üldse joovet, kuna politsei ei tuvastanud ei narkoega alkoholijoovet. Ka 09.10.2020 tuvastas politsei joobeks 0,04 mg/l, mis oli tingitud suuloputusvedelikust. 14.12.2020 ei ole politsei joovet mõõtnud, lähtutud on vaid sellest, et politsei kutsuti joobes isiku tõttu. 4.
21. Narkootiliste ainete osas on ta 19.
22. ja 21.11.2019 osas juba selgitusi andnud eelmise erakorralise ettekande menetluse ajal. Küll tõdes ta, et 14.12.2020 leiti tema verest tõesti narkootilisi aineid ja alkoholi. Steven Sõstra sõnul ei tarvitanud ta neid teadlikult, need sattusid tema teadmata organismi, kui jõi tuttavate Coca-cola pudelist. Sellest õhtust mäletab katkendeid. Elukaaslane kutsus talle kiirabi (palju sellest teab elukaaslase jutu tõttu). Ta ei ole kunagi tarvitanud GHB-d ja ei oleks jooki tarvitanud, kui oleks teadnud, et see seal sees on. Lisaks lahkus ta poest enne politseid, s.o enne 22.
23. 4.
24. Seoses sotsiaalprogrammiga selgitas Steven Sõstra, et selle mittetäitmine ei ole sõltunud temast. Kriminaalhooldusametnik on olnud algusest peale tema vastu negatiivne ja ei salli teda. Temal on oma lapse emaga probleemid seoses lapse kasvatamisega. Kriminaalhooldusametnik aga suhtleb lapse ema kriminaalhooldajaga. Ta on kirjutanud ka juhatajale, et ametnikku vahetada, kuid talle on öeldud, et kriminaalhooldus ei peagi olema meeldiv. Tema on soovinud programmi edasi teha ning märtsist tuleb uus ametnik, kes viib selle läbi. 4.
25. Ta viibis Viljandi Haiglas ravil ning tegi seal alati koostööd. Haiglas ei heidetud temale midagi ette ning imelik on väide, et ravil käib vaid ametnikupoolse surve tõttu. Milles survestamine väljendub, seda ei ole ettekandes selgitatud. Näiteks tekkis olukord, kus psühhiaatri ja kriminaalhoolduse ajad sattusid samale kellaajale ja alles pika veenmise tulemusena oli ametnik nõus uue kohtumise kirja panema, kuna tema soovis minna psühhiaatri juurde. Samuti ei ole ta tahtlikult rikkunud registreerimiskohustust ega jätnud esitamata andmeid elatusvahendite kohta. 4.
26. Kriminaalhooldusametnik ja kohus ei ole arvestanud asjaoludega, et tal on töökoht ja 3aastane poeg, keda koos oma emaga kasvatab. Ta abistab oma ema ja last rahaliselt, mida ei saaks teha, kui läheb karistust kandma. Ka ei näeks ta enam oma poega ega saaks osaleda tema igapäevasel kasvatamisel. Lapse ema ei ole huvitatud lapse normaalsest kasvatamisest. Ja kui midagi tema enda emaga juhtub, siis läheks laps lastekodusse. Ka ei saaks ta kohtutäituritele 3 võlgu ära maksta, lisaks oleks pärast väga raske uuesti tööle saada. Ta on nõus, et kohus võiks määrata täiendava kohustusena ampulli panemise, mis näitaks, et ta ei tahagi alkoholi juua. Või siis üldkasuliku töö või veel sotsiaalprogramme. Samas jääb seisukohale, et on täitnud nõudeid korrektselt ja ei ole rikkunud neid tahtlikult.
27. Tartu Ringkonnakohtu 09.03.
28. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.03.
29. Eelnimetatud ajaks menetlusosalised täiendavad seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Steven Sõstrale Tartu Maakohtu 02.05.
31. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise osas.
32. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kriminaalhooldusametnik on märkinud ettekandes selgelt, et Steven Sõstral on alkoholijoove tuvastatud kahel korral – 13.
33. ja 09.10.2020 – mitte neljal korral, olenemata sellest, et mõlemal päeval kontrolliti seda kahel korral. Maakohus on küll välja toonud kõik neli mõõtmist, kuid määrusest ei nähtu, et otsustust tehes oleks käsitletud neid nelja rikkumisena. Seega on süüdimõistetu sellekohased etteheited asjakohatud ning ei anna kaalu tema karistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
34. Ka ei nõustu ringkonnakohus Steven Sõstra käsitlusega, et 13.09.2020 ei olnud rikkumist, kuna politsei kontrolli käigus joovet ei tuvastatud ning 09.10.2020 oli joove nii marginaalne ja tingitud suuloputusvedeliku kasutamisest. 13.09.2020 tuvastas kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendiga Steven Sõstra väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,119 mg/l ja 09.10.2020 0,066 mg/l. Tegemist on iseseisvate mõõtmistega, mille tulemust ei muuda ebaõigeks politsei poolt hilisem indikaatorvahendiga alkoholisisalduse mõõtmine, olenemata sellest, kas see näitab isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust või mitte. Kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 1 annab kriminaalhooldusametnikule õiguse kontrollida alkoholi tarvitamist ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab selleks vormi, mida kriminaalhooldusametnik on järginud. On ilmne, et kui kriminaalhooldaja kutsub politsei kohale, on ka alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähenenud mõõtmiste vahelise aja tõttu. Steven Sõstra ei ole selgitanud, kuidas võis 13.09.2020 alkohol tema organismi sattuda, on seda vaid eitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on olemasolevate tõendite alusel usaldusväärselt tõendatud, et Steven Sõstra oli nimetatud kuupäeval alkoholi tarvitanud ja ühtegi rikkumist vabandavat põhjust selleks ei ole.
35. Küll on Steven Sõstra selgitanud, et 09.10.2020 oli ta kasutanud alkoholiga suuloputusvedelikku. Ringkonnakohtu hinnangul on sellekohased väited paljasõnalised ja ei ole eluliselt usutavad. Nii on näha 09.10.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et ametnik mõõtis Steven Sõstra alkoholisisaldust Salvesti parklas kell 21.09 ning politseiametnik mõõtis seda Aruküla tee 3a, Tartu (Salvesti pood on Aruküla tee 3, Tartu) kell 21.
36. Samas on Steven Sõstra maakohtu istungil selgitanud, et tuli saunast ja pesi hambaid ning seejärel selgitanud, et ärkas kõne peale ja loputas suu ära, mille järel tuli politsei kohale ja kontrollis teda. Arvestades kahe mõõtmise vahelist ajavahet ning selgitusi saunas käimise ja seejärel veel magamise kohta, on ilmselge, et Steven Sõstra jutus on ebakõla. Ei ole eluliselt usutav, et selle lühikese aja jooksul jäi Steven Sõstra magama. Ka ei ole usutav, et isik, kes teab alkoholi tarvitamise keelust ja suuloputusvedeliku võimalikust mõjust, kahel korral seda ikkagi kasutab. 4 Seetõttu ei usu ringkonnakohtus Steven Sõstra põhjendusi ning loeb eelnevaga tõendatuks, et süüdimõistetu tarvitas tahtlikult alkoholi ajal, mil temale oli see keelatud.
37. Ringkonnakohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud ka Steven Sõstra poolt nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamine 14.12.
38. Vaidlust ei ole selles, et 14.12.2020 tuvastati SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum Steven Sõstra uriinis GHB ja kannabinoidide olemasolu ning tema veres etanoolisisaldus. Samas leiab Steven Sõstra, et keelatud ained sattusid organismi tema teadmata kui ta tarbis tuttavate poolt pakutud jooki Coca-cola pudelist. Maakohus on Steven Sõstra vastuolulisi selgitusi analüüsinud ja jõudnud põhjendatult seisukohale, et ei ole eluliselt usutav, et isik saab GHB, THC ja alkoholijoobe paarist lonksust tuttavate poolt pakutud joogist (maakohtu määruse p 11). Ringkonnakohus nõustub sellega.
39. Lisaks märgib kohtukolleegium, et kanepitooted vees ei lahustu ja neis sisalduv narkootiline aine tetrahüdrokannabinool (THC) ei saa seetõttu organismi sattuda joogiga. Seega pidi Steven Sõstra kanepitooteid tarvitama muul viisil, kõige tavapärasemaks on suitsetamine. Ka suitsetades saab isik, kelle on olemas kanepi tarvitamise kogemus (nii nagu Steven Sõstral on), aru kas sigarett sisaldab kanepit või mitte. Ehk THC sai Steven Sõstra organismi sattuda ainult läbi teadliku ja tahtliku tegevuse. Ka ei ole usutav, et tuttavad oleksid andnud Steven Sõstrale ilma tema teadmata GHB sisaldusega jooki, teades, milline mõju on narkootilisel ainel. Usutav ei ole seegi, et Steven Sõstra ei saanud aru, et eelmärgitud jook sisaldab alkoholi, kuna selle tarvitamine ei ole talle võõras. Steven Sõstra varasem käitumine samal õhtul Kivilinna Konsumis, vähem kui tund aega enne erakorralise meditsiini osakonda sattumist, kinnitab, et juba siis ilmnesid tal joobetunnused – ta magas WC-s, seejärel jooksis mööda poodi ringi ja keeldus väljumast, mistõttu kutsuti kohale politseipatrull. Kuivõrd tegemist on isikuga, kellel on probleeme nii narkootiliste ainete kui ka alkoholi liigtarvitamisega ning varasem elukäik näitab, et muutused on selles vallas vähesed, on tegemist järjekordsete ennastõigustavate väidetega vastutusest pääsemiseks.
40. Maakohus leidis, et registreerimiskohustuse rikkumised ei ole karistuse täitmisele pööramise aluseks, ringkonnakohus nõustub sellega. Ka ei ole sotsiaalprogrammi mitteläbimine praegu käsitletav rikkumisena, kuivõrd Steven Sõstrale anti selleks katseajal uus võimalus. Steven Sõstra leiab veel, et kriminaalhooldusametnik on negatiivselt suhtunud tema loodud ettevõttesse ja esitatud lepingutesse, see ei saa olla ettekande aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul on Steven Sõstra esitanud oma elatusvahendite kohta dokumente puudulikult, kuid seda ei ole karistuse täitmisele pööramise alusena käsitlenud ei kriminaalhooldusametnik ega ka maakohus. See näitab vaid Steven Sõstra ebakorrektset, kohati manipuleerivat ja ennastõigustavat käitumist, otsides vigu ametniku tegevuses aga mitte enda käitumises.
41. Vabaduses karistuse kandmise eelduseks on kõigi kontrollnõuete ja määratud kohustuste täitmine. Steven Sõstra ei ole ilmselgelt suutnud seda teha. Samalaadsed rikkumised on jätkunud läbi kogu kriminaalhoolduse. Peamiseks riskiteguriks on alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Kahtlemata on positiivne, et Steven Sõstra on viibinud Viljandi Haiglas sõltuvusravil 17.
42. – 18.03.2020 ning jätkab psühhiaatri vastuvõtul käimist. Samas ei ole see andnud piisavaid tulemusi. See näitab tema vähest motivatsiooni ning suhtumist määratud kohustuste täitmisesse. Kriminaalhooldaja süüdistamine aga näitab, et Steven Sõstra ei ole aru saanud, et tema kannab karistust ning vastutus katseaja probleemideta kulgemisel lasub ainult temal. Steven Sõstra aga ei tunnista enda vigu ega rikkumisi. Sellise suhtumisega süüdimõistetu ei suuda ega tahagi vastutust võtta, mis annab aluse prognoosiks, et kriminaalhooldus jätkuks ka edaspidi sama probleemselt. 5
43. Ka kolmeaastase poja olemasolu ja soov teda rahaliselt toetada ei anna kaalu karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Steven Sõstra on täiskasvanud inimene, kes peab saama aru, et kriminaalhooldusnõuete korduv rikkumine tingib karistuse täitmisele pööramise. See aga toob kaasa nii võimatuse sellel ajal last kasvatada kui ka parandada enda majanduslikku seisukorda. Küll on Steven Sõstral võimalik neid etteheiteid teha vaid iseendale, mitte ametnikele ega kohtule. Steven Sõstra on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mistõttu ei ole tema jaoks üllatus, et nõuete ja kohustuste järgimine on kohustuslik. Süüdimõistetu oleks pidanud perekonna heaolule mõtlema enne, kui jätkas rikkumiste toimepanemist.
44. Kuivõrd alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keelu määramine ja kohustus pöörduda narkootikumide sõltuvusravile ei ole andnud Steven Sõstra puhul loodetud positiivseid tulemusi, on maakohus õigustatult leidnud, et lisakohustuste määramine ei ole põhjendatud ning temale mõistetud ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Sotsiaalprogramm või ampulli paigaldamine ei takistaks kuidagi edasist narkootiliste ainete tarvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Steven Sõstra sobiv isik kandma karistust vabaduses, kuna ta ei ole võimeline täitma sellega kaasnevaid tingimusi. Arvestades Steven Sõstra poolt toime pandud korduvaid rikkumisi, tegemist on teise erakorralise ettekandega, ja muude mõjutusvahendite olematut mõju, on ilmne, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul sobiv meede.
45. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 09.02.
46. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Erkki Hirsnik