← Eesti

1-19-3219/42

Obsah (5)§ 75§ 424§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3219 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Valeri Timofejev peab: 4.

  1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  7. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Valeri Timofejevil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Valeri Timofejev tunnistati Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega nr 1-19-3219 süüdi ja teda karistati

§ 424lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

Tuginedes

§ 68

lg-le 1, loeti kandmata karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Timofejev ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ega tarvita alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 30.05.

  1. Tartu Maakohtu 26.10.
  2. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel V. Timofejevile mõistetud karistus 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele, sest V. Timofejev tarvitas 08.06.2019 ning 13.02., 16.08., 26.
  3. ja 11.10.2020 alkoholi. Määrus jõustus 11.11.2020, V. Timofejev asus karistust kandma 30.11.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 27.05.
  4. Tartu Vangla esitas 24.03.2021 Tartu Maakohtule V. Timofejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab V. Timofejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
  5. V. Timofejevit on kriminaalkorras karistatud 2 korda (kehtivaid karistusi on 1) ja ta kannab vanglas karistust
  6. korda. V. Timofejevit karistati
  7. aastal varguse eest ja praegu kannab ta karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude soodusteguriteks on alkoholi liigtarvitamine, riskeeriv käitumine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja tegude tagajärgedele mitte mõtlemine. 3.
  8. Vanglas pole V. Timofejevil ametnikega suheldes probleeme olnud, ta on koostööaldis ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. V. Timofejev on ohtlik avalikkusele ning see oht seisneb mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Oht on tõenäolisem juhul, kui V. Timofejev on tarvitanud alkoholi ja tal tekib soov alkoholi juurde tuua. Oht suureneb puuduliku probleemide lahendamise oskuse, riskeeriva käitumise ja tegude tagajärgedele mittemõtlemise tõttu. 3.
  9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Timofejevi seaduserikkumised ̶ joobeseisundis ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ̶ viitavad riskeerivale ja 2 hoolimatule elustiilile. V. Timofejev ei teadvusta oma tegude võimalikke tagajärgi, riskeerib teadlikult ega oska alternatiive leida. 3.
  10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Timofejev ei tunnista oma alkoholiprobleemi. Ta peab normaalseks, et jõi enne vangistust iga päev paar õlut. V. Timofejev pruukis suuremas koguses alkoholi siis, kui pojad tulid Soomest koju. Ta tarvitas enda sõnul kangemat alkoholi harva (üks kord kahe-kolme kuu jooksul) ja vahel tarvitas viina „raviks“, s.o ostis 250ml pudeli ja jõi selle õhtul enne magama minemist ära, sest siis tuli parem uni. V. Timofejev rikkus kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. 3.
  11. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Timofejev ei oska mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist põhjendada. See viitab impulsiivsusele. Ta tunnistab, et ei mõelnud ega osanud seaduskuulekaid otsuseid teha. V. Timofejevi käitumine näitab, et ta ei teadvusta täiel määral oma tegude võimalikke tagajärgi. 3.
  12. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Timofejev ei teadvusta täielikult mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ohtlikkust ja on avaldanud arvamust, et vanasti sõitsid paljud alkoholijoobes. Praegu ei saa enam nii käituda, sest seadused on karmid. V. Timofejev rikkus kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu pöörati mõistetud vangistus täitmisele. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta näitab, et V. Timofejev ei väärtusta täiel määral ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. 3.
  13. V. Timofejevi eluasemest, haridusest, tööst, majanduslikust toimetulekust, tervisest ja emotsionaalsest seisundist riske ja ohtlikkust ei tulene. V. Timofejevil on pärast vanglast vabanemist võimalik naasta oma endisesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis kuulub ühele kasupojale. Samal aadressil elab ka teine kasupoeg ja V. Timofejev saab mõlemaga hästi läbi. Lisaks kuuluvad V. Timofejevi lähedaste hulka vend, elukaaslane, bioloogiline poeg ja kolmas kasupoeg. Kriminaalkorras karistatud isikuid tutvusringkonnas pole. V. Timofejev oli enne vangistust umbes 11 aastat töötu, tal on kuni 07.05.2022 keskmine puue ja osaline töövõime ning vabaduses pole töökohta garanteeritud. V. Timofejevi sissetulekuteks on töövõimetoetus ja puudega inimese toetus, ta tuleb majanduslikult toime ning vajadusel toetavad teda lapsed. Rahalisi nõudeid pole ja vabanemisfondis on 270 eurot. V. Timofejev soovib elada seaduskuulekalt ja vabaneda vangistusest ennetähtaegselt. 3.
  14. Juhul, kui kohus otsustab V. Timofejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. Timofejevile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. Samuti panna käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
  15. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi V. Timofejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub Tartu Vangla arvamusega.
  16. Kohtuistungil ütles V. Timofejev, et soovib vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta juhtis üks kord mootorsõidukit alkoholijoobes ja usub, et enam alkoholiga probleeme ei tule. Enne vangistust polnud ka alkoholiga suuri probleeme. V. Timofejev ei tea, miks ta mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis, ja see on talle siiani arusaamatu. Samuti ta ei tea, miks ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu. V. Timofejev arvab, et oli enne vangistust 3 võimeline alkoholitarvitamist kontrollima. Katseajal läks ta kangemalt alkoholilt üle alkoholivabale õllele, kuid ei vaadanud purkidele, et Saku Originaalil on ka 0,5% alkoholi sees. Pärast vanglast vabanemist plaanib V. Timofejev tarbida alkoholivaba õlut ega juhi alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Ta nõustub ennetähtaegse vabastamise korral alluma 6 kuu jooksul käitumiskontrolli nõuetele ja hoiduma alkoholi tarvitamisest. Kohtu seisukoht
  17. V. Timofejev kannab vangistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 1) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. V. Timofejev on talle Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega karistuseks mõistetud 6-kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud peaaegu 5 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab V. Timofejev vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas kasupojale kuuluvas xxxxxxxxxxx. Seega on võimalik V. Timofejev allutada käitumiskontrollile. 8. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 4 9. V. Timofejev tunnistati Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi süüdi selles, et ta juhtis 09.02.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit, ning Tartu Maakohtu 26.10.

  1. a määrusega pöörati V. Timofejevile karistuseks mõistetud vangistus täitmisele, sest ta tarvitas katseajal vaatamata vastavale keelule 08.06.2019 ning 13.02., 16.08., 26.
  2. ja 11.10.2020 (s.o viiel korral) alkoholi. Seejuures jätkas V. Timofejev alkoholi tarvitamise keelu rikkumist nii pärast kriminaalhooldaja kahte kirjalikku hoiatust kui ka pärast Tartu Maakohtu 27.08.
  3. a määrust, millega pandi V. Timofejevile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pöörduda alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“, läbida programmi raames esmase hindamise teenus ning vajadusel jätkata programmis osalemist. Samuti jätkas V. Timofejev alkoholi tarvitamise keelu rikkumist pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik esitas 29.09.2020 kohtule teise erakorralise ettekande, mistõttu leiti Tartu Maakohtu 26.10.
  4. a määruses, et V. Timofejevil oli raskusi alkoholi tarvitamisest hoidumisega. Kuigi V. Timofejevi arvates suutis ta alkoholi tarvitamist kontrollida, ei osanud ta samas selgitada, miks ta rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Eelnevat arvestades suhtus V. Timofejev talle pandud kohustuste täitmisesse ükskõikselt ning veel mõne lisakohustuse määramine või katseaja pikendamine oleks olnud perspektiivitu.
  5. Käesoleva määruse tegemise ajaks on V. Timofejev viibinud vanglas peaaegu 5 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole V. Timofejevil vanglas ametnikega suheldes probleeme olnud, ta on koostööaldis ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on V. Timofejev end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud. Kuna lühikese karistusaja tõttu ei koostatud individuaalset täitmiskava, pole võimalik talle uute kuritegude toimepanemise riski maandavates tegevustes mitte osalemist ette heita.
  6. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Timofejevil on pärast vanglast vabanemist võimalik naasta kasupoegade juurde elama. Tema tugivõrgustiku moodustavad neli poega, elukaaslane ja vend, kellega on head suhted. V. Timofejev tuli vabaduses viibides majanduslikult toime, tal pole tasumata nõudeid ja vajadusel toetavad teda lapsed. Arvestades ülal toodut, möönab kohus, et V. Timofejevi elutingimused vabaduses on head ja tal on tugivõrgustik, kelle poole vajadusel pöörduda.
  7. Kohtu hinnangul on kõige problemaatilisem V. Timofejevi suhtumine. Nimelt ütles V. Timofejev kohtuistungil, et ei tea, miks ta juhtis 09.02.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit ning miks ta rikkus katseajal viis korda alkoholi tarvitamise keeldu. V. Timofejev arvab, et tal polnud enne vangistust alkoholiga suuri probleeme ja ta oli võimeline alkoholitarvitamist kontrollima. Katseajal läks V. Timofejev kangemalt alkoholilt üle alkoholivabale õllele, kuid ei vaadanud purkidele, et Saku Originaalil on ka 0,5% alkoholi sees. Pärast vanglast vabanemist plaanib V. Timofejev tarbida alkoholivaba õlut ega juhi alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et V. Timofejev ei tunnista endiselt oma alkoholiprobleemi. Ta tarvitas alkoholivaba õlut viimase rikkumise ajal 11.10.2020, kuid neljal esimesel korral rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu tahtlikult. Seega ei suutnud V. Timofejev vaatamata kriminaalhooldusele vabaduses alkoholi tarvitamist kontrollida ega alkoholi tarvitamise keeldu järgida ning järelikult oli tal märkimisväärne alkoholiprobleem.
  8. Alkoholiprobleemist tuleneva ohu maandamine eeldab peamiselt V. Timofejevi enda otsustavust ja motivatsiooni seniseid harjumusi muuta. Kuigi V. Timofejev avaldas kohtuistungil, et ta tarvitab pärast vanglast vabanemist alkoholivaba õlut ega juhi alkoholijoobes olles mootorsõidukit, on kohtu hinnangul see motivatsioon üsna kõikuv. Nimelt 5 analüüsis V. Timofejev äärmiselt pealiskaudselt põhjusi, miks ta juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit ja miks ta rikkus katseajal järjepidevalt alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu ei tekkinud kohtul veendumust, et V. Timofejev on valmis astuma reaalseid samme seniste pikaajaliste alkoholi tarvitamise harjumiste muutmiseks. Ta vajab kuriteo toimepanemise põhjustanud riskikäitumisest hoidumiseks kõrvalist abi. 14.

§ 76

lg 5 sätestab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. V. Timofejevil on käesoleva määruse tegemise aja seisuga kandmata veidi enam 1 kuu vangistust, kuid

§ 76

lg 5 kohaselt tuleks ta ennetähtaegsel vabastamisel allutada käitumiskontrollile vähemalt 6 kuuks, s.o ärakandmata karistusajast kauemaks. V. Timofejev avaldas kohtuistungil soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda ning nõustus järgima 6 kuu jooksul käitumiskontrolli nõudeid ja hoiduma alkoholi tarvitamisest. Kohus märgib, et kuigi V. Timofejevi varasem käitumiskontroll ebaõnnestus, on ta vahepeal viibinud veidi enam kui 5 kuud vanglas, tegemist on tema esimese vangistusega ja ta avaldas vaatamata asjaolule, et käitumiskontroll ületab märkimisväärselt kandmata vangistuse pikkuse, siiski soovi vanglast vabaneda. Järelikult on V. Timofejev motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast selle nimel suhtuda käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt. Kuna kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt V. Timofejevi toimetulekut vabaduses, võib kriminaalhooldus kujuneda ennetähtaegsel vabastamisel edukaks. 15. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus V. Timofejevi talle Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, mis hakkab kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb V.

Timofejev katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-le 2, keelab kohus täiendavalt V.

Timofejevil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.