KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-09-61283 Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2021, Tallinn Kohtuasi XX avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Avaldaja (ema) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXXXXXXXXXX) I (isa) YY (isikukood Puudutatud isik II XXXXXXXXXXX) (laps) CC (isikukood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrus resolutsiooni punktide 1 ja 4 osas ning saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata (resolutsiooni punkti 2 ja 3 osas).
- Rahuldada XX määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- juunil 2020 jõustus Harju Maakohtu
- juuli 2019 määrus, millega maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, taastas YY (puudutatud isik, lapse isa) hooldusõiguse lapse CC (puudutatud isik, laps) viibimiskoha, sh elukoha, määramisel. Vanematele jäi lapse suhtes täielik ühine hooldusõigus. Maakohus määras järgmise suhtluskorra: - Paarisaastatel veedab laps I koolivaheaja (oktoobris) isaga ja IV koolivaheaja (aprillis) isaga ning III (veebruari lõpp/märtsi algus) koolivaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi. - Laps veedab talvevaheaja esimese poole kuni
- detsembrini isaga ja alates
- detsembrist emaga. 1
(4)- - Lapse suvisel koolivaheajal veedab laps isaga ühe nädala alates suvise koolivaheaja algusest, ühe nädala alates
- juulist ja kaks nädalat augustis alates 01.
- Kui nimetatud ajad lapse isale ei sobi sõltuvalt tööülesannetest, lepivad vanemad kokku teised nädala algused. Kui nimetatud vaheajad ei sobi lapsele (lastelaagris viibimine), siis nimetatud nädalate algus lükkub edasi. Laps veedab emadepäeva ja ema sünnipäeva emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga. Lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal lapse soovi korral õigus lapsega aega veeta.
- Lapse ema esitas
- märtsil 2021 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, sest lapse isa on maakohtu määrust pidevalt rikkunud ja ei ole võimaldanud emal lapsega kohtuda. Avalduse kohaselt teatas lapse isa lapse emale, et laps ei pea emaga kohtuma ning kohtu määratud suhtluskord ei kehti. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
- Maakohus keeldus
- veebruari 2021 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse lepitusmenetluse kohaldamiseks menetlusse võtmisest. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja esitatud taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Maakohus tõi välja, et
- juuli 2019 tehtud määruse ajal elas laps koos emaga, kuid eestkosteasutuse Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamusest nähtuvalt kolis isa koos lapsega
- aasta oktoobri keskel elama Helsingisse ja laps asus sealses koolis õppima. Maakohus märkis, et Harju Maakohtu
- oktoobri 2021 esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13819 anti lapse isale kohtumenetluse ajaks otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning koolivaliku küsimustes. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et võrreldes lapsega suhtlemist reguleeriva määruse tegemise aega, on asjaolud oluliselt muutunud. Laps on asunud elama teise vanema juurde teise riiki. Eelmise suhtlemist reguleeriva määruse tegemise ajal oli lapse elukoht ema juures Eestis ja käesoleval ajal on lapse elukoht isa juures Soomes. Lisaks on isal praegu õigus määrata ainuisikuliselt lapse viibimiskohta. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus saaks kohaldada lepitusmenetlust tulenevalt
- juuli 2019 kohtumääruse rikkumisest. Maakohus leidis, et ema huve ei saa lepitusmenetluses kaitsta. Maakohus selgitas, et lapse emal oleks õigus esitada uus avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks, tulenevalt lapse uuest elukorraldusest. Maakohus märkis, et laps saab viie päeva pärast 14-aastaseks ning uue suhtlemiskorra avalduse esitamine ei oleks perspektiivikas, sest 14-aastase lapse suhtlemist vanemaga tegelikkuses ei saa reguleerida täitemenetluses täidetava kohtumäärusega. 14-aastane laps suhtleb vanemaga siis, kui ta seda soovib ja sellisel viisil, sellisel ajal ja sellises kohas, nagu laps ja vanemad omavahel kokku lepivad. 14-aastase lapse iseseisvus vanemaga suhtlemist puudutavate otsuste tegemisel nähtub TsMS §-st 553 lg 5, mis sätestab, et vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Samuti on 14-aastase lapse arvamuse perekonnaseaduse (PKS)§ 137 lg 2 p 1 kohaselt määrav ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimuses. Määruskaebus
- Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Lapse ema leidis, et praegusel juhul saab lepitusmenetlust kohaldada tulenevalt maakohtu
- juuli 2019 määruse rikkumisest. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada resolutsiooni punktide 1 ja 4 osas ning asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
- Lepitusmenetlus on iseseisev hagita menetlus TsMS § 475 lg 2 mõttes. Selline hagita menetlus algatatakse TsMS § 563 lg-st 1 tulenevalt pärast lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse jõustumist või notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist juhul, kui üks vanematest leiab, et teine vanem rikub kas eelnimetatud kohtumäärust või kokkulepet. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest (RKTKm nr 2-17-13244 p 15 ja 16.2.). Kohus ei ole seotud vanemate taotlusega konkreetse abinõu kohaldamise osas. Kohus lähtub abinõude kohaldamisel lapse huvidest. 6.
- Praegusel juhul tugines ema kohtule esitatud avalduses sellele, et lapse isa rikub lapsega suhtlemist korraldavat jõustunud kohtumäärust. Nendel asjaoludel esines alus lepitusmenetluse algatamiseks. Maakohus asus enne avalduse menetlusse võtmist hindama tõendeid, kui tugines Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamusele ja Harju Maakohtu
- oktoobri 2021 esialgse õiguskaitse määrusele tsiviilasjas nr 2-20-
- Kolleegium selgitab, et kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 kohaldamisel hinnata tõendeid. Tõendeid tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. 6.
- Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et lepitusmenetlust ei saa korraldada, sest laps on asunud elama isa juurde teise riiki. Praegusel juhul on suhtluskord määratud selliselt, et laps veedab osad koolivaheajad isaga ja osad emaga, samuti on reguleeritud sünnipäevadega ning isadepäeva ja emadepäevaga seonduv. Sellise suhtluskorra täitmine ei ole välistatud üksnes seetõttu, et laps on kolinud koos isaga elama välisriiki. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab maakohus otsustada, millist TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud abinõudest kohaldada. Nii saab maakohus TsMS § 563 lg 7 p-is 2 alusel määrata, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Selliselt saab maakohus vajadusel määrata uue suhtluskorra, mida on võimalik täita ka juhul, kui laps elab isaga välisriigis. Üldjuhul on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui vanemad elavad eri riikides, ning suhtlust tuleks piirata vaid juhtudel, kui see lapse huve kahjustab. Sobiv suhtluskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohus saab juhul, kui vanemad elavad eri riikides, määrata lapse parimate huvidega kooskõlas oleva suhtluskorra kindlaks, reguleerides, kui tihti ja milliste ajavahemike tagant peaksid laps ja vanem kohtuma (RKTKm nr 2-17-3347/128 p 22). 6.
- Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et lepitusmenetlust ei ole võimalik kohaldada, sest isal on lapse viibimiskoha määramise õigus. See, et isal on lapse viibimiskoha määramise õigus, ei välista suhtluskorra määramist ega lepitusmenetluse algatamist. Suhtluskorra kindlaksmääramine hooldusõiguse kuuluvust ei mõjuta. Lapsega seotud olulisi asju saab üks vanem üksinda otsustada eelkõige vaid juhul, kui tal on selles asjas ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus. 3
(4)PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt Riigikohtu
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). 6.
- Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et lapse vanuse tõttu ei ole suhtluskorra avaldus perspektiivikas. Ema ei ole avalduses tuginenud sellele, et laps ei soovi emaga suhelda. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole kohus last ära kuulanud, mistõttu ei saa kohus võtta seisukohta lapse arvamuse osas. Seadus ei välista suhtluskorra määramist tulenevalt lapse vanusest ning ka 14aastase lapse puhul on võimalik suhtluskord määrata. Suhtluskorra määramine toetab lapse ja vanema vahelise kontakti tekkimist ning suhtluskord on võimalik määrata ka selliselt, et piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps saab ise otsustada emaga suhtlemise ja kohtumiste osas. Lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Sellised asjaolud saab maakohus tuvastada asja sisulisel lahendamisel.
- Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada resolutsiooni punktide 1 ja 4 osas ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, sest esialgse õiguskaitse avalduste rahuldamata jätmise osas kaebeõigus puudub (tulenevalt TsMS § 4771 lg-st 4).
- Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4
(4)