3.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Sergei Petrov käitumiskontrollile kuni 10.11.2021, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 7, 8 alusel määrata Sergei Petrovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 1 nädala jooksul pärast antud määruse jõustumist; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed; osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sõltuvust ja/või tagasilangust käsitlevas sotsiaalprogrammis.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda karistati tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 15.05.2019 otsusega nr 1-19-2485 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 12 päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti tähtajaline vangistus 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva.
11.02.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Petrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Petrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Petrovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Petrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Sergei Petrovi kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Petrov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 6 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Tegemist on kinnistusraamatu andmetel endisele abikaasale N. P. (endine nimi K.). Ka vabanemisjärgselt asub isik elama samale aadressile koos endise abikaasa ja kasupoja ning pojaga. Endine abikaasa on andnud nõusoleku isiku antud aadressile elama asumiseks. Tegemist on kõigi mugavustega kolmetoalise korteriga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning see vastab elektroonilise valve tingimustele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viis korda, tõsi, kehtivaid karistusi on kaks ning tegemist on teise reaalse vangistusega. Varasemalt on karistatud ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, korduv karistuse kandmisest kõrvalehoidumine). Varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. Käesolevalt kannab karistust ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise eest (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Käesoleva kuriteo toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus ning ajendiks majandusliku kasu saamine. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud, kõik toimepandud kuriteod on ühiskonnaohtlikud ning ei sisalda vägivalla komponenti. Arvestades isiku eelnevat elukäiku, peab selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on piisavalt väike. Välja võib tuua järgmised positiivsed momendid: on täitnud töövihiku Amfetamiin. Tagasisidestaja märgib, et 31.07.2020.a. toimus „Amfetamiini“ töövihiku analüüs. Kinnipeetava sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama noorelt, siis kui oli umbes 20-aastane. On proovinud erinevaid narkootikume, kuid põhinarkootikumiks oli amfetamiin. Viimati tarvitas väidetavalt 11 kuud enne vanglasse sattumist. Amfetamiini tarvitas nina kaudu, süstinud ei ole. Samuti ei ole esinenud üledoose. Vestlusest isikuga selgus, et ta ei tunnista sõltuvust ning on arvamusel, et vabaduses olles oli amfetamiini tarvitamine kontrolli all. Väidetavalt ei ole see mõjutanud ei tema töö- ega pereelu. Amfetamiini tarvitas selleks, et lõõgastuda. 25.08.2020- 08.10.2020 läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Läbiviija hinnangul kinnipeetav osales 12 kohtumises 14-st, motivatsioon tegeleda oli hea. Tugigrupi läbiviija hinnangul oli programmi alguses vastuseis kaine elule, ei näinud probleemi sõltuvusainetes, kuid programmi keskel hakkas juba probleemi tõsidusest aru saama. Grupis hakkas huviga töötama ning aktiivselt osalema. Kohusetundlikult täitis töövihikut ning tegi koduseid ülesandeid. Programmi lõpus tekkis soov osaleda ka teistes programmides. On olemas oskused sotsiaalsete ülesannete lahendamisel. Kui vabanemisel hakkab käima tugigruppides ning järgima kainet eluviisi, siis tekib šanss vältida tagasilangust ning vana elu tagasitulekut. Alates 22.10.2020 osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupis, kuid COVID-19 piirangute tõttu on alates 05.11.2020 tugigrupi läbiviimine peatatud. Jätkatakse esimesel võimalusel. 19.01.2021-09.02.2021 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Üldine hinnang läbiviijalt on positiivne. Osales kõikidel kohtumistel, töötas alati kaasa. Läbiviija tagasisidest tulenevalt kodused tööd esitas õigeaegselt. Alates esimesest kohtumisest töötas kaasa, võttis meelsasti aruteludest osa. Ei surunud oma hoiakuid kellelegi peale, diskussioonides jäi oma arvamuse juurde ja suutis seda isiklikust vaatenurgast lähtuvalt põhjendada. Analüüsis siiski kohatine eneseõigustus. Tagasilanguse võimalusi ei tunnistanud. Seega on tagasiside sotsiaalprogrammide läbiviijatelt valdavalt positiivne ning võib märgata nihet isiku mõttemaailmas tervislikuma ja õiguspärase eluviisi harrastamiseks – kui töövihiku Amfetamiin täitmisel narkosõltuvust ei tunnistanud, siis järgnevate programmide raames on mõistnud, mida narkootikumide tarvitamine enesega kaasa toob ning sõltuvus on probleem. Kohtuistungil kinnitas eeltoodut. Distsiplinaarkorras karistatud pole ning ametiisikutega probleeme ei esine. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kinnipeetav mõtleb siiski oma elu muutmisest, vanglas viibitud korrektse käitumisega aeg kinnitab tahet toimida õiguspäraselt. Kinnipeetavale pakub vabanemise korral tööd OÜ X. Juhatuse liige A. F. kinnitas kriminaalhooldajale, et on nõus isiku tööle võtma ning tegevusalaks oleks logistika, peamiselt varuosade transport kauplustest. Süüdlasel on 05.02.2021 seisuga K-raha andmetel rahalisi nõudeid 6115 eurot ja vabanemisfondis xxx eurot, TÄITISe andmetel rahalisi nõudeid koguni 15 061 eurot. Sõnades väljendab soovi vabanemisel asuda tasuma nõudeid, seda kinnitas ka kohtuistungil. Et isik pole tööpõlgur, kinnitab ka asjaolu, et alates 05.09.2020 osaleb vangla tööhõives majandusabitöölisena, käesolevalt töötab vangla köögis. Töökohustuste täitmisel probleeme ei ole esinenud. Kohus loodab, et legaalne töökoht ja sissetulek tagavad sellisel määral kindlustatuse, et süüdlane ei riski enam narkootikumidega ega muul ebaseaduslikul viisil lisa teenida. Selgeks probleemiks isiku seadusekuulekuse seisukohas on narkootikumid. Narkootikume hakkas tarvitama väga noorelt. Enda sõnul umbes 13-aastaselt nuusutas liimi iganädalaselt üks kord nädalas ja nii pool aastat järjest. Ühe korra on umbes 23 aastat tagasi proovinud heroiini, suitsetamise teel ja umbes 15 aastat tagasi kokaiini ninna tõmbamise teel. Umbes 20 aastat tagasi tarvitas 1-2 korda kuus ecstasyt ja siis alustas ka kanepi suitsetamisega. Kanepit suitsetas 3-4 korda nädalas. Umbes 26 aastat tagasi alustas amfetamiini tarvitamist. Amfetamiini tarvitas enda sõnul 3 korda nädalas ninna tõmbamise teel ning enne vangistust tarvitas amfetamiini igapäevaselt. Tallinna Vangla psühhiaatri hinnangust tuleneb, et viimati tarvitas isik narkootikume 2019. aasta augustis, kui ta kinni peeti. Narkootilisi aineid süstinud ei ole. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Sõltuvusega seoses ei ole abi otsinud ega võõrutusravil viibinud. Isiku sõnul ei ole tal üledoose esinenud, vastupidised andmed vanglal puuduvad. Vägivaldset käitumist narkootikumidest tingituna ei ole vangla andmetel ja enda sõnul esinenud. Tunnistab, et narkootikumid olid talle lihtsasti kättesaadavad tuttavate kaudu. Vestlusel väljendab soovi ja motivatsiooni programmides osalemiseks ja sõltuvusega tegelemiseks. Seega Sergei Petrovi näol on tegemist pikaajalise narkosõltlasega. Kohus ei ole täielikult veendunud, et isik teadvustaks siiski täiel määral oma probleemi tõsidust. Isik on peaaegu pool oma elu olnud narkootikumide tarvitaja ning see on teda korduvalt vanglasse viinud. Jätkuvalt peab isik enda puhul piisavaks sotsiaalprogrammides osalust ning programmi Sütik ning N.K. telefoninumbrite olemasolu probleemide tekkimise puhuks. Isiku varasem elukäik näitab selgelt, et kinnipeetava enda tahtest tarvitamisest loobumiseks ei ole piisanud. Puudub alus arvamaks, et seekord pelgalt kavatsus hoiduda narkootikumide tarvitamisest ja nende käitlemisest on reaalne. Eelöeldu tõttu keelab kohus kinnipeetaval teadliku suhtlemise kriminaalkorras varem karistatud ja/või narkootikume tarvitavate isikutega ning Sergei Petrovi peab läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratava sõltuvust ja/või tagasilangust käsitleva sotsiaalprogrammi. On ilmselge, et üksi ja iseseisvalt Sergei Petrovi sõltuvust kontrollida ei suuda, kuid läbi sihipärase ja toetatud tegevuste on siiski lootust, et kinnipeetav teeb korrektuurid oma eluviisis. Kohus peab ka positiivseks, et süüdlase pere on jäänud hoolimata tema poolt toime pandud kuritegudest S.Petrovi toetama, seega pole S.Petrov oma hädadega päris üksi. Samas on ilmne, et pere olemasolu pole mingil viisil isikut mõjutanud harrastama õiguspärast elu ning tõenäoliselt ei mõjuta see nüüdki S.Petrovi positiivses suunas, kuigi isik väidab vastupidist ja leiab, et pere paneb teda pingutama. Kokkuvõtvalt peab kohus siiski põhjendatuks anda Sergei Petrovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning ta peab ühtlasi mõistma, et on sel juhul usalduskrediidi lõplikult ära tarvitanud. Menetluskulud S.Petrov 08.04.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Dmitri Školjar. Kaitsja esitas 08.04.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 200,52€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 200,52 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S.Petrovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.