Obsah (9)

§ 199§ 266§ 201§ 64§ 65§ 68§ 76§ 75§ 418

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6211 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Pro

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (episoodid enne Pärnu Maakohtu 28.11.2018.a otsust) ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati Tanel Möller süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi (episood enne Pärnu Maakohtu 28.11.2018.a otsust) ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati Tanel Möller süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi (episood enne Pärnu Maakohtu 28.11.2018.a otsust) ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 28.11.2018.a otsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise tõttu Pärnu Maakohtu 28.11.2018.a otsuse alusel arvati karistusest kantuks 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Seega kandmisele kuulus 1 aasta 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Lisaks eeltoodule tunnistati Tanel Möller süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (episoodid pärast Pärnu Maakohtu 28.11.2018.a otsust) ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega ning seeläbi arvati Tanel Mölleri karistuse kandmise algust alates 05.06.2020.a.. 11.03.2021 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Tanel Möllere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Tanel Möller tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tanel Möller vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Tanel Möller kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 talle mõistetud karistusajast ning nõustunud

§ 75lg 2 p 9 elektroonilise valvega.

Tanel Möller on temale mõistetud karistusajast kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud 10 kuud, so 1/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxx. Seega ennetähtaegsel vabanemisel on võimalik esmalt asuda elektroonilise valvega ajutisele majutusteenusele xxx, mis pakub ka rehabilitatsiooniteenust. Teenust kasutavad eelkõige vanglast vabanenud isikud. Keskus vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning tegevjuht R. K. andis koha tagamise kohta ka garantiikirja. Peale teenuse lõppemist on olemas kindel elukoht ema korteris. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Tanel Möllerit on kriminaalkorras karistatud 11 korda, tõsi, kehtivaid karistusi on 5 ning vanglakaristustki kannab
3. korda. Lisaks sellele on ühe korra kriminaalkorras karistada saanud Prantsusmaal vägivaldse väljapressimise tõttu, ühe korra Hispaanias alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise tõttu ning ühe korra Saksamaal pettuse toimepanemise eest ( viimase kohta avaldas kohtuistungil, et ta ei tea sellest midagi). Kandis Prantsusmaal ka vanglakaristust. Praegust vangistust kannab varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka varem on toime pannud erinevaid varavastseid kuritegusid, nt vargused, omastamine, sissetung, pettus. Lisaks eelnevale on toime pannud ka ühiskonnaohtlikke kuritegusid - väikeses koguses narkootikumide käitlemine, kahel korral laskemoona ja tulirelva ebaseaduslik käitlemine, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Vägivaldse kuriteo toimepanemises on süüdi mõistetud kahel korral: kuritahtlik huligaansus, mille pani toime vanglas karistust kandes kaaskinnipeetava suhtes; väljapressimine vägivallaga, mis toime pandud Prantsusmaal. Varavastaseid kuritegusid, kuritahtliku huligaansuse toimepanemist, laskemoona, tulirelva ja narkootikumide käitlemist iseloomustab etteplaneeritus. Praegusel juhul oli varavastase kuritegude toimepanemise põhjusteks rahalise kasu saamine, uimastisõltuvus, soov kogeda põnevust ning kuritegelikud hoiakud. Seega Tanel Möller käitumine on olnud järjepidevalt kriminaalne. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudaks teda õiguskuulekal rajal hoida. Kohtu hinnangul on Tanel Möllere retsidiivsusrisk keskmisest kõrgem juba tema varasemast elukäigust tulenevalt. Sedavõrd arvukad kuriteod ning pikk kriminaalne ajalugu muudavad isiku poolt uute kuritegude toimepanemise vägagi tõenäoliseks. Isikus on elukestvalt juurdunud kriminaalsed mõtteviisid ja käitumismallid. Nendest vabanemine ei ole isikul minevikus õnnestunud ning kohtu hinnangul puudub alus arvamaks, et ka seekord isik suudab seda. Nii nähtub tema varasemast elukäigust, et Tanel Möllerit karistati 28.11.2018 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja

§ 418

lg 2 p 1 järgi

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega 11 kuud vangistust.

Sellele liideti

§ 65

lg 2 alusel varasem karistus varavastaste süütegude eest ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 01.07.

1. Tanel Möller vabastati selle karistuse kandmiselt Harju Maakohtu 28.08.2019 määruse alusel tingimisi ennetähtaegselt, s.o 13.09.2019.a. Katseaeg määrati kuni 27.06.2020.a. Paraku aga vahistati kinnipeetav juba 05.06.2020 ehk 8 kuud hiljem uute kuritegude toimepanemise kahtlusega ja need ongi teda karistust kandma toonud. Seega kannab süüdlane karistust suisa kolme kohtuotsuse kogumis. Usaldust kanda karistus lõpuni vabaduses T.Möller ei õigustanud, vaid kuritarvitas seda. Seega pole põhjust arvata, et hetkel kantud 10 kuud vangistust tooks kaasa teistsuguse tulemi – vangistusest on möödas liiga vähe aega, et teha tõsikindlaid järeldusi käitumise- ja mõttemaailma muutustes. Samuti on läbimata ITK-s ettenähtud sotsiaalprogrammid ning puudub seega läbiviijate hinnang isikus toimunud või toimuvatele muutustele ja tema tegelikule motiveeritusele. Tõsi, positiivsena saab välja tuua, et teatav nihe on T.Mölleris toimunud. Ta on läbinud käesoleva vangistuse jooksul vestlused agressiivsest käitumisest 04.02 ja 10.02.
2. Kokkuvõtteks läbiviija avaldas, et T.Möller osales vestlustel väga aktiivselt, oli analüüsivalmis ja koostööaldis. Isik toob välja, et probleemide põhjuseks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Mõistab, et selles osas on vajalik muutus teha, sest see põhjustab ka muidu probleeme tema elus. Isiku sõnul ei soovi enam uuesti vanglakaristust kanda ja tahaks enda elus muutusi teha. Isik näeb enda elus küll probleemseid kohti, kuid tal on keeruline neid lahendada. Ütleb, et seltskonda peaks muutma, see muutus iseenesest tooks juba kaasa muutuse narkootikumide tarvitamises (lõpetamine) ning sealt edasi muutuks ka elukvaliteet paremaks. Soovib vabaneda xxx, et tegeleda narkootikumide tarvitamise probleemiga ning vältida seltskonda, kus tagasilangus on üsna tõenäoline. Asjaolu, et isik on juba tegutsenud selles suunas, et vältida vana elustiili, näitab isiku soovi oma käitumist muuta. Kohtu hinnangul on kiiduväärne, et süüdlane on käitunud vangistuses korrektselt, saanud hakkama distsiplinaarkaristusteta ja on hakanud teadvustama muudatuste vajalikkust oma elus. Samuti on mõistnud seost joovastite tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Samas ei saa kohus siiski teha sellest tõsikindlaid järeldusi. Nagu öeldud, T.Möller on varasemalt kohtu usaldust kuritarvitanud, tema elukäik on olnud kestvalt kriminaalne nii Eestis kui ka Euroopas, käesoleva karistuse kandmise algusest on möödunud üksnes 10 kuud ning läbimata on ettenähtud sotsiaalprogrammid. Kui süüdlane jätkab vangistuses positiivsel kursil ning tema tahe muutusteks oma elus on tõeline, siis on ka järgmise ennetähtaegse vabastamise menetluse raames võimalik taotleda elukohta xxx. On ilmne, et T.Möller on isik, kes vajab just niisugust kompleksset ravi- ja rehabilitatsiooniteenust ning iseseisvalt ega lähedaste toega olukorrast välja ei rabele. Seetõttu ei saa vabastamise otsustamist rajada ka lähedaste toele, sest kuritegudest hoiduma vanemate toetus, nagu ka töökoha olemasolu, pole T.Möllerit pannud. Kokkuvõtvalt puudub kohtul hetkel veendumus, et Tanel Möller suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tahtejõud muutuste tegemiseks edasise seadusekuuleka elu nimel nõrk. Kohus tahab veenduda, et isikul oleks tõepoolest olemas tugev sisemine valmisolek muutuste tegemiseks ning motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks. Kohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohaga, et ei saa momendil toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Küll on võimalik süüdlasel vangistuse kandmisega jätkates näidata, et muutused on püsivad, ta on valmis end arendama ja õppima ning võtma vastutuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik