← Eesti

2-17-19459/92

Obsah (6)§ 23§ 48§ 55§ 150§ 2§ 217

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-19459 Otsuse kuupäev Tartu, 5. mai 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants

) § 2 lg 1 p 6 tähenduses täitedokumendiks. Kohtutäitur rikkus täitemenetlust korraldades keeldu alustada täitemenetlust täitedokumendi puudumisel (

§ 23

lg 1 ja § 2 lg 1) ja kohustust lõpetada täitemenetlus täitedokumendi puudumisel (

§ 48

lg 1 p 7 koostoimes § 2 lg-ga 1 ning § 23 lg-ga 1), keeldu arestida vara ilma kehtiva täitedokumendita (arestimist puudutavate menetlusnormide oluline rikkumine,

§ 55

lg 1 p 1) ja keeldu müüa vara kehtiva arestimisaktita (

§ 150lg 1 koosmõjus § 55 lg 1 p-ga 1).

Täitemenetluses saab võlgnik esitada kahju ärahoidmiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks kaebuse või hagi (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei esitanud kaebust täitemenetluse alustamise ega lõpetamata jätmise peale ega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Seega tuleb hinnata, kas hagejale oli kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise mõistlikkus arusaadav ja kas õiguskaitsevahendite kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Riigikohus on

  1. aprilli
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 leidnud, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Kuna enne Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud
  3. aprilli
  4. a otsuses väljendatud seisukohta ei olnud ühtset arusaama ja praktikat küsimuses, milline vahekohtu otsus on täitedokumendina täidetav, eeldas vahekohtu otsuse täitedokumendiks lugemine sügavamaid õigusteadmisi. Seetõttu ei pidanud hageja saama aru, et see otsus ei ole täitedokument ega ka kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkusest kaebuste või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kaudu. Eelneva tõttu ei ole vaja hinnata, kas hageja jättis õiguskaitsevahendid kasutamata mõjuval põhjusel. Seega võis hageja esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise hagi RVastS § 7 lg 1 järgi. Hageja on lugenud kinnisasja omandi kaotusega tekitatud kahjuks 585 000 eurot, mis oli tema hinnangul kinnisasja väärtuseks selle müümise ajal. Kuigi hagejale on selgitatud, et ta peab VÕS § 132 lg 1 järgi tõendama samaväärse asja soetamiseks tehtavaid kulutusi ning ta saab tugineda kaotsiläinud asja väärtusele üksnes siis, kui samaväärse kinnisasja soetamine ei ole võimalik, ei ole hageja tõendanud samaväärse kinnisasja soetamiseks tehtavate mõistlike kulude suurust ega seda, et kaotatud kinnisasjaga samaväärset kinnisasja ei ole võimalik soetada. Seega ei ole hageja tõendanud talle kinnisasja omandist ilmajäämisega tekitatud kahju suurust. Hagejale tekkinud varaliseks kahjuks on kohtutäituri tasu 16 869 eurot 40 senti ja kolimisteenuse kulu 4000 eurot. Kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga tuleb kahju hüvitamisel arvestada hageja kohustusi. Enne kohtutäituri kohustuste rikkumist oli hagejal sissenõudja vastu vähemalt 301 674 euro 66 sendi suurune kohustus, mis vähenes pärast kinnisasja müümist ja kinnisasja valduse vabastamist vähemalt 18 544 euro 6 sendini. Lisaks oli hagejal 16 869 euro 40 sendi suuruse kohtutäituri tasu ja 4000 euro suuruse kolimiskulu tasumise kohustus. Kuna hageja kohustused kohtutäituri tegevuse tulemusena vähenesid ja varaline vahe ei ole hageja kahjuks, ei pea kohtutäitur hüvitama hagejale kohtutäituri tasu ja kolimisteenuse kandmisest tekkinud kulusid. 3

(10)2-17-19459 Kohtutäitur ei pea hüvitama hagejale tekkinud mittevaralist kahju, sest ta ei rikkunud hageja isikuõiguste kaitsmisele suunatud kohustusi (VÕS § 127 lg 5, § 1045 lg 1 p 7 ja § 127 lg 2). Hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist ka tõendanud. Hageja ravilugudest ei nähtu tema tervislik seisund enne täitemenetluse alustamist. Samuti ei ole kohtutäituri kohustuste rikkumise ja hageja võimaliku mittevaralise kahju vahel põhjuslikku seost. Hageja ei põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist asja kaotsiminekuga, mistõttu ei kohaldu VÕS § 134 lg
  1. Kuna vastutuskindlustuse juhtumiks on kahju tekkimine, mitte kohustuse rikkumine, ja hageja väidetud kahju ilmnes pärast kindlustusperioodi möödumist, ei vastuta kostja II hagejal tekkinud kahju eest VÕS § 521 lg 1 järgi.
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitas ka taotluse võtta tõendina vastu kutselise hindaja kiri kinnisasja väärtuse kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja tõendanud, et talle tekkis kinnisasja omandist ilmajäämisega vähemalt 585 000 euro suurune kahju. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust piisavalt täpselt ja arusaadavalt. Hagejale jäi ebaselgeks, kas ta oleks pidanud tõendama VÕS § 132 lg 2 kohaldamise eeldusi, samaväärse asja soetamisväärtust või samaväärse asja soetamise võimatust. Vale on maakohtu järeldus, et kostja I tegevuse tulemusel hageja kohustused vähenesid ja hageja kahjuks ei ole varalist erinevust tekkinud. Enne täitemenetluse alustamist ei olnud hagejal kohustusi, pärast täitemenetluse toimumist oli hagejale tekkinud kahju 605 869 eurot 40 senti. Hageja on tõendanud, et kostja I rikkumisega tekkis hagejal ka mittevaraline kahju. Kostja I rikutud kohustused on suunatud nii hageja varaliste õiguste kui ka isikuõiguste kaitsele. Maakohus leidis valesti, et kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Hagejale tekkis kostja I kohustuste rikkumisega kahju kostjate sõlmitud vastutuskindlustuse kindlustusperioodi ajal. Isegi kui kinnisasja müügiga tekitatud kahju ilmnes alles pärast kindlustusperioodi möödumist, oli kahju tekkimine selge juba varem.
  3. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta rahuldamata ka hageja uue tõendi vastuvõtmise taotluse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  5. oktoobri
  6. a otsusega maakohtu otsuse kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kostja I vastu esitatud hagi osaliselt, mõistes temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 480 869 eurot 40 senti. Kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise osas jäi maakohtu otsus muutmata. Hageja menetluskulud jäid kostja I kanda ja kostja II menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaielda selle üle, et kohtutäitur korraldas täitemenetluse ilma kehtiva täitedokumendita, rikkudes sellega oluliselt

-i, kohtutäitur arestis ja võõrandas ebaseadusliku täitemenetluse käigus hageja kinnisasja, põhjustades hagejale elamust ilmajäämisega kahju, ning hagejale tekkinud varalise kahju ja kohtutäituri tegevuse vahel on põhjuslik seos. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja võib nõuda kostjalt I kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 järgi. Õigushariduseta hageja ei pidanud saama aru, et vahekohtu otsus ei ole täitedokument. Seetõttu ei saanud hagejale olla arusaadav ka kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus 4

(10)2-17-19459 kaebuste või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega ja hageja kahjunõuet ei tule RVastS § 7 lg 1 järgi vähendada. Maakohus jättis valesti hageja kahju hüvitamise nõude täielikult rahuldamata. Kuigi maakohus kohaldas õigesti diferentsihüpoteesi, jõudis ta ebaõigete algandmete tõttu valele tulemusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb võrrelda isikul pärast kahju tekitanud sündmust olevat varalist olukorda hüpoteetilise olukorraga, milles ta oleks olnud ilma kahju tekitanud sündmuseta. Kahjustatud isik peab kahju tekitaja käitumise tõttu olema sattunud halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Maakohus leidis valesti, et hageja ei ole tõendanud kinnisasja omandist ilmajäämisega tekitatud kahju suurust. Kuna hageja kinnistuga samaväärset kinnisasja on võimalik soetada, on samaväärse kinnistu soetamiseks tehtavaks mõistlikuks kuluks hageja kaotatud kinnistu turuväärtus. Kahju hüvitamise ajal samaväärse kinnisasja omandamiseks tehtavat kulu tõendab hindamisakt, mille kohaselt on kaotatud kinnisasjaga samaväärse kinnistu turuväärtus 450 000 kuni 650 000 eurot. Kuna hageja ei esitanud suurema väärtusega arvestamise asjaolusid, on kinnisasja kaotuse eest makstavaks hüvitiseks 450 000 eurot. Lisaks on hageja kahjuks kohtutäituri rikkumistega põhjuslikus seoses olev kohtutäituri tasu 16 869 eurot 40 senti ja kolimiskulu 4000 eurot. Kui täitur ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks hageja pidanud kohtutäituri tasu ja kolimisteenuse kulu kandma. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vahekohtu otsus ei olnud täitedokumendiks, kuid leidis ekslikult, et vahekohtu otsus tõendab hageja kohustust sissenõudja vastu, mida tuleb varalise diferentsi hindamisel arvestada. Vahekohtu otsust ei ole TsMS § 753 lg 1 kohaselt tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, sest tsiviilasjas nr 2-16-7483 on maakohus sellest keeldunud. Seega ei ole vahekohtu otsus õigusliku tähendusega dokument, millega saaks tõendada kohustuste olemasolu. Hageja ei tunnista kohustuste olemasolu sissenõudja vastu. Kohtutäitur ei ole esitanud hageja kohustuse olemasolu kohta muid tõendeid. Enne täitemenetluse alustamist ei olnud hagejal kohustusi, pärast täitemenetluse õigusvastast alustamist ja toimumist ning kinnisasja müüki on hagejale tekkinud varaline kahju kokku 470 869 eurot 40 senti. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja võib nõuda kostjalt I kodu kaotuse tõttu mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lg 4 alusel, sest kodu on erilise huvi olemasolu aluseks. Kohtutäituri rikutud kohustused on suunatud nii hageja varaliste õiguste kui ka isikuõiguste kaitsmisele. Kohtutäitur rikkus

-is sätestatud kohustusi ning võõrandas ebaseaduslikult hageja eluaseme ja tõstis ta kodust välja. Alusetu täitemenetlus riivas põhjendamatult hageja omandiõigust ja kodu puutumatust (põhiseaduse (PS) § 33) ning perekonnaja eraelu puutumatust (PS § 26). Hageja võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka RVastS § 9 lg 1 järgi. On tõendatud, et hageja tervis halvenes täitemenetluse toimumise ajal. Kui kohtutäitur ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks täitemenetlust alustatud ja hageja tervis ei oleks halvenenud. Seega on kohtutäituri tegevus põhjuslikus seoses hageja tervise halvenemisega. Hageja taotletud 10 000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis on pikaaegse kodu kaotusest tingitud hingelise valu ja kannatuste suurust ja sellest tingitud tervise halvenemist arvestades mõistlik ja vajalik. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi õigesti rahuldamata. Vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on kahjustatud isikule kahju tekkimine, mitte kahju tekkimise põhjuseks oleva kohustuse rikkumine. Hagejale tekkis kahju tema kinnisasja müümisega enampakkumisel pärast kostjate sõlmitud kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusperioodi möödumist. Otsene varaline kahju tekib isiku olemasolevate õigushüvede kahjustumise korral ja väljendub isiku vara vähenemises. Kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on 5

(10)2-17-19459 tekkinud. Ainuüksi täitemenetluse alustamine ei tekitanud hagejale otsest varalist kahju, sest sellega hageja vara ei vähenenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäi rahuldamata tema viivisenõue kostja I vastu ning kostja II vastu esitatud hagi. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise varalise kahju tekitamise eest 470 869 eurot 40 senti ja mittevaralise kahju eest 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 131 233 eurot 93 senti ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus põhjendamatult lahendamata hageja viivisenõude. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis on 131 233 eurot 93 senti ja sellele lisandub edasiulatuv viivis. Samuti jättis ringkonnakohus valesti rahuldamata kostja II vastu esitatud hagi. Ekslik on kohtute seisukoht, et vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on kahjustatud isikule kahju tekkimine. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 10 lg 1 p 1 järgi on kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine.
  2. Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse ning menetluskulud hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et vahekohtu otsus ei olnud täitedokument. Täitemenetlus alustati
  3. a-l, mil

§ 2lg 1 p 6 ja Ts

MS § 753 lg 1 kohaselt oli Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus täitedokument ilma tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta. Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vahekohus mh notariaadiseaduse (NotS) § 521 lg 1 järgi, mis kehtib juba alates

  1. augustist
  2. Ringkonnakohus kohaldas valesti ka RVastS § 7 lg-t 1, sest hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust ega esitanud lubamatuks tunnistamise hagi. Ringkonnakohus jättis valesti kohaldamata VÕS § 127 lg
  3. Kostja I tegevuse tulemusena vähenesid hageja kohustused. Vahekohtu otsust tulnuks käsitada vähemalt dokumentaalse tõendina, mis tõendab hageja kohustusi sissenõudja vastu. Hageja kahju ei saa ületada 300 000 eurot, millega õnnestus kinnistu enampakkumisel müüa. Mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohtud ei ole hinnanud kostja I süüd. Lisaks jättis ringkonnakohus kostja II vastu esitatud hagi valesti rahuldamata.
  4. Hageja ja kostja I on ühel meelel, et hagejale tekkinud kahju eest vastutab kostja II. Ülejäänud osas vaidlevad hageja ja kostja I teineteise kaebustele vastu.
  5. Kostja II vaidleb kostja I kassatsioonkaebusele vastu osas, milles kostja I leiab, et kostja II vastu esitatud hagi oleks tulnud rahuldada. Kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, sest kohtutäitur võõrandas kinnisasja teise kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Muus osas nõustub kostja II kostja I kassatsioonkaebusega. Hageja kassatsioonkaebusele vaidleb kostja II vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg-te 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi 6

(10)2-17-19459 saata TsMS § 691 p 2 kohaselt uueks Kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  1. Hageja on esitanud kohtutäituri ja tema kindlustusandja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtutäituri vastu esitatud hagi lahendades leidis maakohus, et kuigi hageja võib esitada RVastS § 7 lg 1 järgi kahju hüvitamise hagi, ei pea kohtutäitur hüvitama hagejale tekkinud varalist kahju, sest see ei ole tõendatud või seda ei saa lugeda hageja kahjuks, ega mittevaralist kahju, kuna kohtutäitur ei rikkunud hageja isikuõiguste kaitsmise kohustusi ja hageja ei ole sellise kahju tekkimist ka tõendanud. Selles osas maakohtu otsust tühistades leidis ringkonnakohus, et kohtutäitur peab hüvitama hagejale tekkinud varalise ja mittevaralise kahju. Kindlustusandja vastu esitatud hagi jättis maakohus rahuldamata põhjendusega, et kindlustusjuhtumiks on kahju tekkimine ja hageja väidetav kahju ilmnes pärast kindlustusperioodi möödumist. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtuga. Kolleegium nõustub kostja I seisukohaga, et kohtud eksisid kohtutäituri vastutuse kindlakstegemisel, ning hagejaga, et kohtud eksisid ka kindlustusandja vastutuse kindlakstegemisel.
  2. KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (Riigikohtu
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11).
  7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur korraldas täitemenetluse vahekohtu otsuse alusel õigusvastaselt. Hageja arvates rikkus kohtutäitur oma kohustusi, kuna vahekohtu otsus ei ole täitedokument, sest see on tehtud tuvastushagi kohta ja kohus ei olnud seda tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud. Kostja I peamise vastuväite kohaselt on vahekohtu otsus Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsusena täidetav ilma eelneva tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta. Maakohus leidis hagejaga nõustudes, et vahekohtu otsus ei olnud

§ 2

lg 1 p 6 tähenduses täitedokumendiks, sest Notarite Koja vahekohus ei olnud enne

  1. märtsi
  2. a Eestis alaliselt tegutsev vahekohus ja kohus ei olnud vahekohtu otsust tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud. Kuna maakohus jättis eeltoodule vaatamata hagi rahuldamata, ei olnud kostjatel õigust maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitada (Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14). Samas pidi ringkonnakohus vaidluse lahendamisel apellatsiooniastmes kostjate menetluse kestel väljendatud seisukohtadega arvestama (Riigikohtu
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-14, p 12). Ringkonnakohus ei ole seda teinud, märkides ekslikult, et apellatsioonimenetluses ei vaieldud enam selle üle, et kohtutäitur korraldas täitemenetluse ilma kehtiva täitedokumendita. Asja materjalidest nähtub, et pooled olid ka ringkonnakohtus eri meelt mh selles, kas kohtutäituril oli õigus alustada täitemenetlust Notarite Koja vahekohtu otsuse alusel 7

(10)2-17-19459 (vt nt II kd, tl-d 113–114). Seega jättis ringkonnakohus eeltoodud osas maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimata, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatut. Leides, et kohtutäitur alustas täitemenetlust ilma täitedokumendita, jättis maakohus tähelepanuta enne 1. aprilli 2019 kehtinud NotS 521 lg 1, mille kohaselt on Notarite Koja lepitus- ja vahekohus alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. Samal ajal kehtinud

§ 2

lg 1 p 6 järgi täidetakse täitemenetluses nõuded, mis tulenevad Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsusest või muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsusest. Sel ajal kehtinud TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi tunnustatakse ja täidetakse Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsust kohtus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Eeltoodust tulenevalt oli Notarite Koja vahekohus täitemenetluse alustamise ajal Eestis alaliselt tegutsev vahekohus, kelle otsus oli täidetav ilma eelneva tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta. Alates 1. aprillist 2019 tuleneb sama

§ 2lg 1 p 61 koostoimest Ts

MS § 753 lg-ga

  1. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et Notarite Koja vahekohus ei olnud Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes hindamata poolte muud väited, mis nad olid vahekohtu otsuse täidetavuse kohta esitanud. Eelkõige ei võtnud maakohus seisukohta, kas vaidlusalune vahekohtu otsus saab olla sundtäidetav oma olemuse tõttu. Maakohus ei teinud kindlaks, millised nõuded oli sissenõudja hageja vastu vahekohtusse esitanud ja kas vahekohtu otsusega lahendati tuvastus- või sooritusnõue. Ringkonnakohus rikkus maakohtu rikkumist kõrvaldamata jättes ka ise menetlusõiguse norme. Kuna Riigikohus ei tuvasta TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 järgi asjaolusid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule. Kolleegiumi arvates saab vaidluse lahendada ringkonnakohus (TsMS § 652). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 5 sätestatuga tegema kahju hüvitamise eeldusena mh kindlaks kohtutäituri teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kohtutäitur on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb viimane vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.
  2. Lisaks eeltoodud kahju hüvitamise eelduste täidetusele on kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 kohaselt nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus

§ 217

lg 1 alusel.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. 17. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et hageja ei esitanud kaebust täitemenetluse alustamise ega lõpetamata jätmise peale ega enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Sellest on lähtunud ka ringkonnakohus. Hageja ei ole seadnud kassatsiooniastmes kahtluse alla kohtute järeldust

§ 217

lg-s 1 sätestatud kaebuse ja

§-s 223 ettenähtud hagi esitamata jätmise kohta. Kohtud leidsid, et kaebuse või hagi esitamata jätmine ei välista hageja kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu, kuna hageja ei pidanud õigushariduse puudumise tõttu saama aru, et vahekohtu otsus ei ole täitedokument, ning seetõttu ei pidanud hageja saama aru ka sellest, et tal on võimalik hoida kahju ära, seda kõrvaldada või vähendada kaebuste või hagi esitamisega. Kolleegiumi arvates ei ole kohtute seisukoht põhjendatud. Praeguses asjas ei ole oluline hageja teadmine või teadma pidamine sellest, kas vahekohtu otsus on täitedokumendina sundtäidetav. Ainuüksi asjaolust, et kannatanul ei ole kõrgemat õigusharidust, 8

(10)2-17-19459 mistõttu ta ei pidanud saama aru vahekohtu otsuse täidetavusest, ei saa järeldada, et hageja ei pidanud saama aru kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkusest kaebuse või hagi esitamisega. Vastasel korral saaks RVastS § 7 lg-t 1 kohaldada üksnes olukorras, kus kahju on tekitatud juriidilise kõrgharidusega isikule. Seetõttu ei ole asjakohane kohtute leitu, et kuni Riigikohtu seisukohani tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 ei olnud ühtset arusaama ja praktikat selle kohta, milline vahekohtu otsus on täitedokumendina täidetav. Lisaks ei ole kolleegium viidatud otsuses ega üheski teises varasemas lahendis hinnanud Notarite Koja vahekohtu otsuste täidetavust, millest saaks järeldada õiguslikku ebaselgust sellise vahekohtu otsuse täidetavuse kohta. Kolleegium leiab, et RVastS § 7 lg 1 alusel esitatud hüvitusnõude lahendamiseks pidid kohtud tegema poolte esitatud väidete alusel kindlaks, kas hagejal oli kaebuse või hagi esitamata jätmiseks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse tuvastamiseks on iseenesest võimalik kontrollida mh nt seda, kas täitemenetluses on õiguskaitsevahendite kasutamise õigusele ja kasutamata jätmise tagajärgedele tähelepanu juhitud. Kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 järgi tuvastada hageja mõjuva põhjuse olemasolu. Asja uuel läbivaatamisel on seda võimalik teha ringkonnakohtul.
  1. Asja uuel läbivaatamisel hageja kahju hüvitamise nõuet lahendades tuleb ringkonnakohtul võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätteid kohaldades arvestada mh VÕS § 127 lg-s 5 sätestatud kohustust arvata kahju tekitamisest saadud kasu kahjuhüvitisest maha, kui see ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (RVastS § 7 lg 4, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1). Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel peab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 4 sätestatuga põhjendama, millise sätte alusel hüvitis välja mõistetakse.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja mõista VÕS § 113 alusel kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nii hagiavalduses kui ka maakohtu otsust vaidlustades apellatsioonkaebuses (I kd, tl 1, tl 5 ja tl 5 pöördel; II kd, tl 78 pöördel). Ringkonnakohus on jätnud viivisenõude tähelepanuta. Juhul, kui ringkonnakohus rahuldab asja uuel läbivaatamisel hageja põhinõuded täielikult või osaliselt, tuleb TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 639 lg 1 järgi lahendada ka viivisenõue.
  3. Kohtutäituri kindlustusandja vastu esitatud hagi lahendades leidsid kohtud, et kindlustusandja ei vastuta pärast kindlustusperioodi möödumist hagejale tekkinud kahju eest, kuna vastutuskindlustuse juhtumiks on kahju tekkimine, mitte kohustuse rikkumine, millega kahju tekitati. Maa- ega ringkonnakohus ei ole märkinud, millisel õigusnormil eeltoodud seisukoht põhineb, rikkudes ka sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus rikkus lisaks TsMS § 654 lg-t
  4. Kolleegium leiab, et kohtute tõlgendus ei ole kooskõlas vastutuskindlustuse eesmärgiga hüvitada kindlustusvõtja asemel kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kahjustatud isikule kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel (VÕS § 510). Kohtutäituri kohustuslikku ametikindlustust reguleeriva KTS § 10 lg 1 p 1 järgi peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu mh tingimusel, et kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud käesoleva seaduse alusel hüvitama. Kolleegiumi arvates toetab see säte seisukohta, et kohtutäituri ametikindlustuslepingu puhul tuleb kindlustusjuhtumiks pidada kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumist. Seega peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kindlustusandja vastu esitatud hagi lahendades juhinduma sellest, et kohtutäituri kohustusliku ametikindlustuse kindlustusjuhtumiks on kohtutäituri kohustuse rikkumine, mitte kahju tekkimine.
  5. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada. 9
(10)2-17-19459 22. Kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebustelt tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.