← Eesti

1-20-3908/36

Obsah (7)§ 4231§ 63§ 65§ 68§ 424§ 263§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. märts 2021 Kohtuasja number 1-20-3908 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Oleg Mihailenko (isikukood 3941113522

) § 424 lg 1 ja

§ 4231

järgi ning mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.

detsembri 2019 otsusega nr 1-19-9888 mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti O. Mihailenkole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati O.

Mihailenko eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 2 aasta 4 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse algust alates

  1. maist
  2. O. Mihailenko karistusaeg lõppeb
  3. septembril
  6. veebruaril 2021 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid O. Mihailenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
  7. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad O. Mihailenko tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  8. Viru Maakohus jättis
  9. märtsi 2021 määrusega O. Mihailenko vangistusest vabastamata. Maakohus oli seisukohal, et vaatamata mitmetele vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad mitmed ohud, mis O. Mihailenko edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad.
  10. O. Mihailenko on vabanemiseks vajaliku karistusaja ära kandnud. Positiivne on tema puhul korrektne käitumine kinnipidamiseasutuses ja säilinud head ning toetavad suhted perega.
  11. Vanglast teda siiski vabastada ei saa. O. Mihailenkol on viis kehtivat kriminaalkaristust, nendest nelja kohtuotsusega on isikut karistatud

§ 4231järgi.

Viimase kohtuotsusega tunnistati O. Mihailenko süüdi ka

§ 424

lg 1 järgi, samuti on teda karistatud

§ 263pde 1 ja 4 järgi.

  1. Varasemalt on isik olnud korduvalt allutatud kriminaalhooldusele, seejuures on O. Mihailenkot varemgi karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud. Nii juhtus isegi eelviimasel korral: hoolimata tema varasematest karistustest, võimaldati tal
  2. detsembril 2019 otsusega teda taas

§ 4231järgi süüdi tunnistades vangistuse üksnes tingimisi kandmist.

  1. mail 2020, st katseajal pani O. Mihailenko toime uue kuriteo: juhtis joobes peaga sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Maakohus järeldas sellest, et varasem karistuse kandmine vabaduses ja kriminaalhooldus ei ole täitnud O. Mihailenko osas oma eesmärki. Isik on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemisest.
  2. Varasem karistatus ja kriminaalhoolduse meetmed pole suutnud O. Mihailenkot mõjutada väljakujunenud hoiakuid ja arusaamisi muutma, samuti loobuma alkoholi tarbimisest, mis on süüdimõistetu puhul uute kuritegude toimepanemise riskitegur. Sestap on kriminaalhoolduse positiivne läbimine pigem ebatõenäoline.
  3. Maakohtu hinnangul pole näha ühtki alust, miks peaks O. Mihailenko vabastama enne tähtaega ning kuidas suudaks kriminaalhooldus maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasem kriminaalhooldus näitas, et isik ei suuda vabaduses tema üle kehtestatud kontrollile alluda ega kuritegelikust käitumismustrist loobuda. Näib kaheldav, kas O. Mihailenko ikkagi on saanud aru tema kuritegude ohtlikkusest teistele. Ka vangla iseloomustusest nähtuvalt viitavad süüdimõistetu hoiakud pigem sellele, et ta leiab oma tegudele õigustusi ega näe nende tegude võimalikke raskeid tagajärgi. Asja materjalidest ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatust ei teki veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud. Järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik mõjutada O. Mihailenkot läbi individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide ja tegevuste. 2

(6)Määruskaebus
  1. Kõigepealt esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse O. Mihailenko, paludes võtta läbivaatamisele tema tingimisi ennetähtaegse elektroonilise järelevalve alla vabanemise taotlus. Määruskaebuses selgitas ta järgmist. Vanglas viibitud ajal on ta mõistnud paljusid asju. Määratud karistus aitas tal mõista oma vigu. Ta on mõelnud kõikide enda rikkumiste peale ja saanud aru, et on absoluutselt valesti elanud ja valesid eeskujusid võtnud. Vanglaametnikega on ta olnud viisakas ja nendega pole probleeme esinenud. Muutunud on tema maailmavaade ja suhtumine ellu ning perekonda. Koroonakriisi tõttu on ta inimkonnast isoleeritud – see olukord raskendab tema seisundit. Viru Vanglas ei jätku töölisi ja ametnikke, et ta saaks teha enda jaoks elementaarseid tegevusi. Enda vigade tõttu jäid tema ema ja raske puudega 5 aastane õde ilma toetuseta, mida nad väga vajavad. O. Mihailenko on korralik maksumaksja ja on alati oma sõnade ja tegude eest vastutanud. Tal on läbitud „Eluviisitreeningu“ programm ja ta lubab lõpetada alkoholi tarvitamise ning anda maksimaalne pingutus selle probleemiga tegelemiseks. Ta pole subkultuurne ega ole keeldunud majapidamistöödest. O. Mihailenko mõistab, et tal on olnud probleeme, kuid ta on enda parandamise teel. Selles on teda aidanud vangla. Ta palub ringkonnakohtult võimalust näidata ja tõestada, et on muutnud enda meelt ja on hakanud enda olukorrast mõtlema kainelt. Ta lubab täita kõik talle määratavad kohustused ja on nõus kandma jalavõru pikemalt kui kaks kuud. Määruskaebusele on lisatud ka „Eluviisitreeningu“ läbimise tunnistus, töökoha garantiikiri ning Sotsiaalkindlustusameti otsus.
  2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka O. Mihailenko kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja O. Mihailenko vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Lühidalt on kaitsja märkinud järgmist.
  3. Maakohus pole leidnud ega märkinud midagi positiivset ning kohtu järeldused pole arvestanud tegelikke asjaolusid alates distsiplinaarkaristuste puudumisest, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisest ning konkreetsetest tulevikuplaanidest.
  4. O. Mihailenkol puuduvad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et täidetud on kõige olulisem tingimus hindamaks kinnipeetava käitumist.
  5. Maakohus leidis põhjendamatult, et elektroonilise valve kohaldamine ei saa kindlustada, et isik ei asu mootorsõidukit juhtima või ei tarvita alkoholi. Kaitsjale teadaolevalt on range elektroonilise valvega mõlemad tegevused koheselt avastatavad ja välistatud, kui isik ei soovi sattuda tagasi vanglasse.
  6. O. Mihailenko motiveeritus tegeleda alkoholiprobleemiga väljendub sotsiaalprogrammi Eluviisitreening edukas läbimises. Maakohus ei arvestanud, et asja läbivaatamise ajaks oli sotsiaalprogramm juba läbitud.
  7. Maakohus ei pööranud mingit tähelepanu sellele, et nii Viru Vangla kui ka prokurör toetasid isiku vabastamist. Kohus märkis põhjendustes ekslikult, nagu ei toetaks prokurör isiku vabastamist.
  8. Kohus eksis, kui leidis, et vabaduses hakkavad O. Mihailenko käitumist mõjutama tema suhtlusringkonda kuuluvad suures osas kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos O. Mihailenko tarvitas alkoholi ning kelle mõjutusel on korduvalt toime pannud kuritegusid. Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele kavatseb ta vabaduses katkestada igasugused suhted endiste tuttavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega. 3
(6)
  1. Eluaseme osas ohtlikkus ja risk puuduvad, vanemad on nõus O. Mihailenko elama asumisega nende juurde ning elektroonilise valve kohaldamisega.
  2. Majandusliku toimetuleku osas nii risk ja ohtlikkus tegelikult puudub, sest isik on nõus igasuguse tööga, kuna on varem töötanud väga erinevatel erialadel betoonivalajast ja ehituspuusepast kuni toiduainetööstuse töötajani. O. Mihailenko soovib õppida ema juures juuksuriks. Tema ema on nõus vabanemise korral tagama O. Mihailenkole ka materiaalse toetuse. 1874 euro suuruse võlgnevuse tasumise väljavaated on head.
  3. O. Mihailenko kinnitab, et ta on teinud oma elus pöörde ega soovi edaspidi suhelda varem karistatud isikutega. Vangistuses ei ole ta ametnikega halvasti käitunud. Kriminaalhoolduseks on kõlbulik selline inimene, kes on ametiisikutega suhtlemisel väga viisakas, rahulik ja koostöövalmis.
  4. Väga oluline on, et narkootikumide osas mistahes ohtlikkus ja risk puudub, sest neid pole O. Mihailenko kunagi tarvitanud. Ringkonnakohtu seisukoht 22.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus praegu ühtegi sellist viga teinud ei ole.
  3. Väär on ka kaitsja väide, nagu poleks maakohus pööranud mingit tähelepanu sellele, et nii Viru Vangla kui ka prokurör toetasid isiku vabastamist ning nagu oleks maakohus põhjendustes ekslikult märkinud, et prokurör ei toeta O. Mihailenko vabastamist. Nii vangla kui prokuratuuri seisukoht on kohtumääruses korrektselt kajastatud.

§ 76

lg 4 ei kõnele aga midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Need seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid sisulisi argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur, märkinud, et nõustub vangla seisukohaga ja toetab O. Mihailenko ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuses öeldakse, et O. Mihailenko ennetähtaegset vabastamist toetatakse süüdimõistetu „ohtlikkuse taset“ ja „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendi

(53). Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi ning maakohtule ei saa nende seisukohtade arvestamata jätmist ette heita. 24. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski, ehk lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidis, et O. Mihailenko õiguskuulekalt jätkamine ei ole kuigivõrd tõenäoline ja seega peab ta jätkama vangistuses. O. Mihailenko määruskaebuses kohtu niisuguse hinnanguga sisuliselt ei nõustu. Kaebaja tõi välja, et tal pole kinnipidamisasutuses esinenud probleeme käitumisega ning tema hoiakud on muutunud. Ka tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, võimaldades tal vabaduses elada seadusekuulekalt ning pakkuda tuge emale ja õele. Kokkuvõtvalt on süüdimõistetu lubanud täita kõik talle määratavad kohustused ning avaldanud valmisolekut alluda elektroonilisele valvele pikemalt kui 2 kuud. 4
(6)
  1. Esmalt on maakohus asjakohaselt leidnud, et juba O. Mihailenko kuritegelik minevik annab aluse kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks. Süüdimõistetul on viis kehtivat kriminaalkaristust: ühe korra on ta toime pannud avaliku korra raske rikkumise ja neljal korral on ta juhtinud selleks õigust omamata sõidukit, viimasel korral oli ta autoroolis ühtlasi veel alkoholijoobes. O. Mihailenko kannab teist reaalset vangistust. Niisiis osutus eelmine vangistus viljatuks: see ei hoidnud O. Mihailenkot õiguskuulekal teel. Seetõttu pole ka alust arvata, et praegune vangistus saab olema edukam. Tähele on vaja panna sedagi, et oma viimase kuriteo pani O. Mihailenko toime katseajal.
  2. detsembril 2019 mõistetud otsusega jättis kohus talle mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata. Seega anti O. Mihailenkole võimalus kanda vangistust vabaduses.
  3. mail 2020 pani O. Mihailenko toime aga uue kuriteo. Kuivõrd O. Mihailenko on tagajärgedest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist, on põhjust karta, et selliseid kuritegusid on temalt oodata edaspidigi.
  4. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus pole võtnud arvesse „Eluviisitreeningu“ programmi läbimist. See etteheide on põhjendamatu. O. Mihhailovi ringkonnakohtule edastatud tunnistuselt nähtub, et O. Mihhailenko läbis nimetatud programmi ajavahemikul
  5. jaanuarist kuni
  6. märtsini
  7. Maakohtu määrus on tehtud aga
  8. märtsil. Määruses on põhjendatult pööratud tähelepanu asjaolule, et O. Mihailenkol on diagnoositud alkoholisõltuvus. Sõltuvuskäitumine suurendab kaheldamatult uute kuritegude toimepanemise riski. Tõsi, O. Mihailenko on nüüdseks vangistuses läbinud joovastisõltlastele suunatud programmi „Eluviisitreening“, kus tegeles alkoholi tarvitamisega seotud teemadega. Kuigi süüdimõistetu lubab oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei saa tema varasemat elukäiku arvestades siiski pidada kuigivõrd tõenäoliseks, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, tõenäoliselt ka pärast aastatepikkust vangistust, sest nõuab pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt võrdlemisi lühikese teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Seega on põhjendatud kahelda nii O. Mihailenko joovastitest hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Kuna süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod pole olnud seotud narkootikumidega, osutub asjakohatuks kaitsja märkus, et isiku puhul puudub narkootikumidega seonduv risk ja ohtlikkus.
  9. Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda see, et O. Mihailenko väljendab soovi jätkata seaduskuulekalt. Ehkki tema käitumine vanglas on olnud korrektne ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb viimaste – vabanemisjärgsete elutingimuste – osas öelda, et need olid süüdimõistetul sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. Kahtlemata on süüdimõistetu väljendatud soov tööle asumiseks tunnustamisväärne, kuid tuleb nentida, et süüdimõistetu on varemgi oma aega tööga sisustanud. Kui niisugune elukorraldus pole suutnud O. Mihailenkot hoida korduvatelt kuritegudelt, siis ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki.
  10. Veel ei õigusta O. Mihailenko ennetähtaegset vabastamist seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuste luhtumine ja kuriteo sooritamine katseajal ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd eelmine võimalus kanda karistust vabaduses ebaõnnestus, siis ei nähtu kohtukolleegiumile käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine.
  11. Eelnimetatud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  12. märtsi 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5
(6)30. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu O. Mihailenkolt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.