) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 13.02.2021 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 08.01.2020 kompromissilepingu, millega lahendasid poolte vahel 28.06.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevad vaidlused. Kompromissilepinguga oli poolte ühine tahe luua iseseisev ning sõltumatu võlakohustus. Kompromissilepinguga tunnistas kostja võlgnevust 1354,57 eurot. Kostja pidi nimetatud summa tasuma osamaksetena alates 2 2-20-120672 29.02.2020. Kostja ei teinud ühtegi osamakset. Kompromissilepingus leppisid pooled kokku viivisemääras 0,2% päevas. Lepingus oli kokku lepitud ka selles, et kui kostja viivitab rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 14 päeva, muutub kogu võlgnevus terves ulatuses sissenõutavaks. Kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks 14.03.2020, sest kostja ei teinud ühtegi makset. Hageja on arvestanud viivist 14.03.2020-19.10.2020 seadusjärgses viivisemääras, kokku summas 59,33 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 1354,57 eurot ja hagi esitamise ajaga sissenõutavaks muutunud viivis 59,33 eurot on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgses määras. Perioodi 20.10.2020 kuni 19.03.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 44,77 eurot (8%/365px1354,57€x151p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1458,67 eurot, millest 1354,57 eurot moodustab põhivõlg ja 104,10 eurot 19.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista ka hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 690,80 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine).
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu hind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tunnitasumäär põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile hagimenetluses kulunud kokku 4h 18min. Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, 3 2-20-120672 tema eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, et ajakulu on põhjendatud. Kohus leiab, et ka 20 eurot õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 895,80 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 690,80 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.