Obsah (6)

§ 61§ 59§ 158§ 62§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-612 Otsuse kuupäev 31. märts 2021 Kohtunik Roby Koik MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest kaebus Põllumajanduse

§ 61lg 4).

7

1. Liiatigi ei ole kaebaja tõendanud lepingu poole (MTÜ Suure Katla Selts) poolt lepingute tühisusele tugineva hagiavalduse maakohtule esitamist. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kaebuses nimetatud kohtuasjades kohtu menetluses olnud MTÜ Suure Katla Selts hagi seoses tehingute tühisusega, nagu väidab kaebaja kaebuses.
2. MTÜ Suure Katla Selts on kohtute infosüsteemi andmetel hagenud maaomanikelt (X ja Y) lepingu täitmist ja tekkinud kahju hüvitamist. Kusjuures edutult.
3. Pärnu Maakohtu 10.04.
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18925, mis on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.
5. a määrusega {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=256950969, 29.03.2021} on jäetud MTÜ Suure Katla Selts hagi Yi vastu lepingu täitmiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
6. Pärnu Maakohtu 30.09.
7. a otsusega tsiviilajas nr 2-18-18927 on jäetud rahuldamata MTÜ Suure Katla Selts hagi X vastu lepingu täitmise ja tekkinud kahju hüvitamise nõudes ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.
8. a otsusega hageja apellatsioon maakohtu otsusele rahuldamata {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=269477810, 29.03.2021}.
9. Võrreldes vaidlustatud haldusaktide andmise aja ja kaebuse esitamisega käesolevas asjas, on praeguseks jõustunud kohtulahend ka haldusasjas nr 3-19-383, milles käsitleti kaebaja poolt käesolevas kohtuasjas esitatud tõenditega tõendatud faktilisi asjaolusid. Teisisõnu, kaebaja taotles selles kohtuasjas PRIA samalaadsete otsuste tühistamist ja PRIA kohustamist samadel faktilistel asjaoludel. 55.

§ 61

lg 4 kohaselt hindab halduskohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema poolt esitatud väited (

§ 59lg 1).

56. Halduskohtu hinnangul ei tõenda kaebaja tõendid vaidlustatud haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumist. Pärast vaidlustatud haldusaktide andmist, kuid enne käesoleva kohtuotsuse koostamist tehtud jõustunud kohtulahendite põhjendustes tuvastatud asjaolud tõendavad vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise ajal (HMS § 54,

§ 158lg 2 ls 2) koostoimes PRIA toimetatud haldusmenetluses kogutud tõenditega.

1. EL-i õiguse termineid kasutades, ei ole kaebaja käesolevas asjas tõendanud valdusõigust Roosu ja Kaagi kinnistute poollooduslikele kooslustele.
2. Tsiviilasjas nr 2-18-18925 jõustunud kohtuotsustes on tuvastatud, et kaebaja valdus Roosu ja Kaagi kinnistutele ei saanud õiguspäraselt tuleneda MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest koostöökokkuleppena 11.05.
3. a vormistatud dokumendist, sest õiguslikult oli tegemist maa omanikult renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 (kohaldub läbi VÕS § 341) ei olnud lubatud rendileandja nõusolekuta.
4. Halduskohus märgib seetõttu vastuseks kaebajale, et sõltumata muudest kaebuse asjaolude tõendatusest, puudus kaebajal
5. juuni seisuga valdusõigus kooslustele.
6. MTÜ Suure Katla Seltsi ja X vahel sõlmitud rendileping nr 2014/1 lõpetati poolte kokkuleppel 18.05.
7. a. Lepingu lõppemisele poolte kokkuleppel ei ole rendilepingus vorminõudeid kehtestatud. Seega võis konkreetsel juhul lepingu kokkuleppel lõpetamine toimuda ka suulises vormis vastavasisuliste tahteavalduste väljendamise teel, kusjuures tahteavaldused võisid olla väljendatud ka tegudega (kaudsed tahteavaldused; TsÜS § 68 lg 3). Kohtud tuvastasid samuti, et MTÜ Suure Katla Selts oli teadlik, et tal ei ole õigust saada
8. a PRIA-lt toetusi, mida tõendab 8 15.06.
9. a hageja (s.o MTÜ Suure Katla Selts) poolt allkirjastatud PRIA ametlik kohustuste üleandmise-ülevõtmise teate vorm.
10. Tartu Ringkonnakohtu 19.11.
11. a otsuse haldusasjas nr 3-19-383 {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=281120850, 25.03.2021} punkti 9 kohaselt on viitega jõustunud kohtulahendile nr 2-18-18927 tuvastatud, et MTÜ-le Suure Katla Selts oli
12. juuniks teada, et Xga sõlmitud rendileping on lõppenud.
13. Ka käesolevas asjas tugineb kaebaja maa kasutamisõiguse tõendamisel kaebaja ja MTÜ Suure Katla Selts vahelisele koostöökokkuleppele.
14. Seega ei tõenda kaebaja nn võtmetõend tema õigust X maad MTÜ-ga Suure Katla Selts sõlmitud koostöökokkuleppe alusel kasutada. Liiatigi ei ole kaebaja tõendanud X nõusolekut maa allrendile andmiseks. Kuna maa rendileping oli juba varasemalt lõppenud, ei oma X hilisem, s.o 06.09.
15. a ülesütlemisavaldus (tl 22–23) õiguslikus mõttes enam mingit toimet käesoleva vaidluse lahendamisel.
16. Tartu Ringkonnakohtu 19.11.
17. a otsuse haldusasjas nr 3-19-383 punkti 11 kohaselt on tuvastatud, et Y on 14.06.
18. a kaebajat suhetes Y esindanud M. K. teavitanud rendilepingu sõlmimisest Zga. Samuti on tuvastatud, et MTÜ-le Suure Katla Selts pidi hiljemalt 14.06.
19. a olema teadlik a, et Yga
20. a sõlmitud rendilepingu lõppemisest.
21. Halduskohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on seega tõendatud, et kaebaja oli M. K. isikus 14.06.
22. a seisuga teadlik Y nõusoleku puudumisest viimase maa kasutamiseks.
23. Maa rendilepingu varasema lõppemise tõttu ei oma Yi hilisem, s.o 12.09.
24. a ülesütlemisavaldus (tl 24–25) õiguslikus mõttes enam mingit toimet käesoleva vaidluse lahendamisel.
25. Tartu Ringkonnakohtu 19.11.
26. a otsuse haldusasjas nr 3-19-383 punkti 12 kohaselt on tuvastatud, et alates lepingute lõppemisest puudus MTÜ-l Suure Katla Selts alus rendiobjektide kasutamiseks. Ringkonnakohus on samuti arvesse võtnud, et maakohus tuvastas, et 11.05.
27. a sõlmitud koostöökokkuleppe näol oli õiguslikult tegemist maaomanikelt renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 ei olnud lubatud rendileandja (maaomaniku) nõusolekuta. Lisaks sellele sätestab VÕS § 288 lg 6, et allkasutaja ei või kasutada asja pärast üürilepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. VÕS § 332 lg 2 järgi ei saa allüürilepingut pikendada kauemaks, kui kestab üürileping.
28. Neil asjaoludel loeb halduskohus ka käesolevas asjas kummutatuks kaebaja väited ja arutlused eelpool nimetatud põhimõtte mittekohaldumisest kaebaja maakasutuse väidetavale õiguspärasusele.
29. Halduskohus on seisukohal, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud tõendid on suures osas esitatud nii ringkonnakohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-19-383 kui viidatud tsiviilasjas nr 2-18-18927, mille tõttu arvestab halduskohus nendes asjades tehtud otsustes tuvastatud asjaoludega.
30. Neil asjaoludel sai kaebaja vaidlusaluste kinnistute maa hulgas olevaid poollooduslikke kooslusi kasutada üksnes allkasutuse korras ja tema väidetav õigus neid maid kasutada pidi lõppema kaebajale maad allkasutusse andnud ühinguga sõlmitud rendilepingute lõppemisel. Kuna maa allkasutuseks puudus aga maaomanike nõusolek, siis puudus kaebajal õiguslik alus Roosu ja Kaagi kinnistute kasutamiseks 11.05.
31. a koostöökokkuleppe alusel. 9
32. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et tal oli maakasutusõigus tulenevalt 11.05.
33. a koostöökokkuleppest olemas ka pärast 14.06.
34. a.
35. Kaebaja ei ole PRIA-le haldusmenetluses ega ka halduskohtumenetluses kohtule esitanud ühtegi sellist tõendit, mis tõendaksid temal maakasutusõiguse olemasolu seonduvalt Roosu ja Kaagi kinnistutega 15.06.
36. a seisuga (viimane toetuste taotluse esitamise päev konkreetse aasta kohta). Seega jättis PRIA õiguspäraselt kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei kasutanud PRIA-le esitatud taotluses märgitud maad
37. a õiguslikul alusel.
38. Ka kaebuse ülejäänud väited ja nende kohta esitatud tõendid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks olukorras, kus vaidlustatud haldusakti põhikaalutluse õiguspärasus on tõendamist leidnud.
39. Halduskohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde (tl 91), et kuna kaebaja ei ole tõendanud PRIA-le esitatud taotluses märgitud maa
40. a õiguslikul alusel kasutamist, puudub vajadus kaebuses taotletud (tl 8) täiendavate tõendite (tunnistajatena üle kuulata Keskkonnaameti projektijuht A. H. ja Ula-Hansu talu OÜ esindaja Z ning viia läbi paikvaatlus) kogumiseks, kuna halduskohtu hinnangul ei saa nende tunnistajate ütlustega ja paikvaatlusega tõendada kaebaja maakasutusõiguse olemasolu Xle ja Yle kuuluvale maale. Halduskohtul puudub vajadus võtta tõendina asja juurde viidatud Tartu Ringkonnakohtu 19.11.
41. a otsust haldusasjas nr 3-19-383, samuti viidatud tsiviilasjade lahendeid (

§ 62

lg 2), kuna tegemist on jõustunud ja Riigi Teatajas avaldatud seadusjõus kohtulahendiga. Nimetatud kohtuotsusele tuginemine halduskohtu pool käesolevas haldusasjas ei saa pooltele olla üllatuslik, kuna ka selles asjas olid poolteks käesoleva haldusasja kaebaja ja vastustaja.

1. Vaidlustatud otsuse kohaselt (tl 14) tõi kaebaja maakasutuse õigusliku aluse puudumine (11,8 ha+6,45 ha) kaasa erinevad toetuse vähendamise aluste kohaldamise kaebaja suhtes, mille tulemusena ei tekkinud väljamakstavat toetussummat. Kaebaja ei ole selles osas haldusakte vaidlustanud, mistõttu piirdub kohus konstateeringuga, et otsus ja vaideotsus ei riku tervikuna kaebaja õigusi.
2. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb samadel alustel rahuldamata ka kohustamiskaebus. 77.

§ 108

lg 1 kohaselt peab kaebaja seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kandma menetluskulud, mistõttu jääb kaebaja menetluskulude vastustajalt välja mõistmise taotlus rahuldamata. 78. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 10