TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-20-1545 Otsuse kuupäev 31. märts 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 18. juuli 2020. a tegevus

) § 45 lg 1 esimese lause kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri 02.07.

1. a määruse nr 85 (alates 12.07.
2. a kehtivas redaktsioonis) „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus nr 85) § 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kusjuures kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Tänapäevaste energiatõhusule kehtestatud nõuete kohaselt loetakse siseõhu temperatuuri ülempiiriks ca +27 kraadi.

§ 41

lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Seega ei vaidle pooled, et kaebaja kambri siseõhu temperatuur oli vaidlusaluse toimingu tegemise päeval ülempiiri lähedane.

1. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Kaebaja heidab vanglale ette toiduluukide avamata jätmist kaebaja spordisaalis viibimise ajal. 11.
3. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.8 E-hoone
4. ja
5. osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava on järgnev: 12.15 – 13.20 Lõunasöök 13.20 – 17.00 Vaba aeg juhul, kui ei olda hõivatud samal ajavahemikul tööga, õppimisega või taasühiskonnastava tegevusega 14.00 – 16.30 (enne puhkepäeva kuni 16:00-ni) Uurimistoimingud ja kokkusaamised kaitsjatega 14.30 – 17.00 Helistamised, kui osakond on avatud 17.00 – 18.00 Õhtusöök 19.00 – 20.00 Vaba aeg juhul, kui ei olda hõivatud samal ajavahemikul tööga, õppimisega või 3 taasühiskonnastava tegevusega 19.00 – 20.00 Helistamised, kui osakond on avatud 20.00 Õhtune loendus. 11.
7. aastal oli
8. juuli laupäev. Seega oli päevakava kohaselt E-hoone
9. osakonnas paiknevatel kinnipeetavatel sel päeval ca kella ühest kuni viieni ja seitsmest kuni kaheksani pärastlõunal vaba aeg, mil kambrid pidid kohtule arusaadavalt avatud olema. 11.
10. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud sel päeval spordisaali külastada, mis vastustaja esitatud tõendite kohaselt toimus pärast õhtusööki. Seega ei olnud kinnipeetavast kaebaja sel päeval sunnitud viibima pikemaajaliselt piirtemperatuuriga kambris määruse nr 85 § 4 mõttes, mistõttu on vaidlustatud toiminguga välistatud vastustaja poolt kaebaja väärikuse alandamine (

§ 41lg 1).

11.

1. Kohtu nõudel vangla poolt tõendina esitatud valvekaamera videosalvestuse kohaselt viibivad E-hoone
2. osakonna koridoris 18.07.
3. a kella 17.50 paiku vanglateenistuse vormis ametnik ja lühiajaliselt ka üks kinnipeetav, kes väljub valvekaamera vahetus läheduses paiknevast kaebaja nimesildiga kambrist paremale jäävast kambrist ja lahkub valvekaamera tööpiirkonnast. Tõendikogumi kohaselt lahkub kinnipeetav eelduslikult spordisaali. Kinnipeetava lahkumise järgselt kella 17.51 paiku avab vanglateenistuse ametnik (naisterahvas) kambrite toiduluugid, sh kaebaja nimesildiga kambri toiduluugi, millised ta sulgeb ca ühe tunni pärast, mil avab lukust ka kaebaja nimesildiga kambri ukse, jättes kambriuks poikvele. 11.
4. Samad asjaolud nähtuvad kokkuvõtlikult Helena Looritsa 26.10.
5. a e-kirjast. Vastustaja on vastuses kaebusele videosalvestusel fikseeritut kirjeldanud kohtu hinnangul seega õigesti. Nii e-kiri kui vastustaja vastus on kaebajale eelmenetluses edastatud. 11.
6. Seega on kaebajal kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude õigsuses võimalik veenduda, vaatamata sellele, et kohus piiras kaebaja õigust tutvuda vahetult videosalvestisel salvestatuga. 11.
7. Seega on kohtu poolt kogutud tõenditega, milleks on valvekaamera salvestis ja vastustaja esitatud vanglateenistuse ametniku H. Looritsa 26.10.
8. a e-kiri kummutatud kaebaja faktiväite tõesus vangla poolt kaebaja kambri toiduluugi avamata jätmisest ajal, mil kaebaja oli spordisaalis. 11.
9. Seega ei ole vangla olnud õigusvastaselt tegevusetu ja vastustaja vaidlusaluse toiminguga ei ole koheldud kaebajast kinnipeetavat tema inimväärikust alandavavalt ning ei ole karistuse kandmisel põhjustanud talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (

§ 41lg 1).

Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja oli seonduvalt vaidlustatud toiminguga 18.07.

1. a sunnitud viibima pikemaajaliselt piirtemperatuuriga eluruumis (määruse nr 85 § 4 lg-d 3 ja 4), sest kaebusele esitatud vastuse kohaselt olid toiduluugid suletud ainult õhtusöögi jagamise ajaks. Päevakava kohaselt on õhtusöök kell 17.00-18.00, mis oli eelpool käsitletud tõendite kohaselt hiljemalt kella 17.50-ks kinnipeetavatel söödud. 11.
2. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud ka Tartu Vangla direktori Tartu Vangla 29.06.
3. a protokollilises otsuses nr 1-7/11 fikseeritud toiduluukide avamist lubava otsuse täitmata jätmine vanglateenistuse poolt.
4. Selleks, et siseruumides oleks kuumade ilmade ajal viibimiseks inimväärsed tingimused, peab õhk ruumis olema piisavalt ventileeritud. Vaidlust ei saa olla selles, et Tartu Vanglas on 4 sundventilatsioon, ilma milleta ei saa teadaolevalt avalikke hooneid kasutusele võtta ja mis peab tagama ja tagab kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Vanglale ei oleks väljastatud kasutusluba, kui ventilatsioonisüsteem poleks projekteeritud ja ehitatud vastavalt kehtivale õigusele. Õhuringluses kasutatakse välisõhku. Õhuringlus võib üldteadaolevalt suvel olla raskemini tajutav, sest ventilatsiooni suunatava välisõhu temperatuuri ei muudeta, mis ei tähenda, et õhuvahetust ei toimuks. Kaebaja ei ole vaidlustanud vanemvalvuri tegevust tema küsimustele vastamisel.
5. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus rahuldamata kaebuse Tartu Vangla tegevusetuse (kaebaja kambri ukses oleva toiduluugi avamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5