4-20-4620/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4620 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a määrus, millega jäeti Ravo Rannaveski kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ravo Rannaveski (ik 34702140272; e-post: xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
5. detsembri 2020 määrus muutmata EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on vaidlustatav 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast Tallinna Ringkonnakohtus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Keila Linnavalitsuse
7. oktoobri 2020 otsusega nr 173 karistati Ravo Rannaveskit liiklusseaduse § 241 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 32 eurot.
8. R. Rannaveski esitas
9. novembril 2020 Harju Maakohtule e-kirja, milles vaidlustas Keila Linnavalitsuse
10. oktoobri 2020 otsust.
11. Harju Maakohus jättis
12. novembri 2020 määrusega R. Rannaveski kaebuse käiguta, kuna see ei vastanud väärteomenetluse seadustiku § 115 nõuetele. R. Rannaveskile anti puuduste kõrvaldamiseks aega 7 tööpäeva alates määruse kättetoimetamisest.
13. Harju Maakohtu
14. detsembri 2020 määrusega jäeti R. Rannaveski kaebus Keila Linnavalitsuse
15. oktoobri 2020 otsusele läbi vaatamata. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. Kohtumääruse koopia saadeti
16. novembril 2020 kaebuse esitaja elektronposti aadressile xxx, millelt kaebus kohtule saadeti. Kuivõrd Kohtu Infosüsteemist nähtuvalt on määrus talle kätte toimetatud samal päeval kell 16.25, siis on võimalik järeldada, et R. Rannaveski on alates sellest hetkest käiguta jätmisest teadlik olnud. Määruse kättetoimetamisest on möödunud rohkem kui 1 7 tööpäeva. R. Rannamägi aga ei ole puudusi kõrvaldanud. Seega tuleb kaebus jätta väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUS
17. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse R. Rannaveski, kes taotleb sisuliselt määruse tühistamist ja palub enda kaebus Pärnu Linnavalitsuse otsusele nr 173 läbi vaadata. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Keila Linnavalitsuse tegevus mõjus R. Rannaveski tervisele halvasti. R. Rannaveski soovis esitada kaebust e-toimiku kaudu, kuid menetleja tõttu polnud väärteoasja sinna edastatud. Nii pidi R. Rannaveski esitama kaebuse e-kirjaga ja digiallkirjata. Hiljem nägi R. Rannaveski, et tema kaebus on võetud käiku ja e-toimikus. R. Rannaveski kirjeldas ka asjaolusid, mille tõttu talle kohtute tegevus tekitas segasust. Nimelt sai ta aru, et erinevad kohtud menetlevad erinevaid asju. Kui R. Rannaveski sai kätte
18. novembri 2020 määruse, siis oli ta segaduses. Ta tahtis kontrollida e-toimiku kaudu, kuid arvatavasti ei võimaldanud seda viirusetõrjeprogramm. Ülejärgmisel päeval (
19. novembril 2020) sai ta arvuti toimima ja e-toimikusse, kuid ikka ei saanud aru, mis toimub. Ühel juhul oli kaebus võetud käiku, teine nõudis digiallkirja.
20. novembril 2020 otsustas R. Rannaveski kaebuse digiallkirjastada ja kohtule saata. Seda ta tegi ja nii ta arvas. Järgnevalt selgitab R. Rannaveski neid asjaolusid, mille tõttu digiallkirjastamine ja arvutiga töötamine ei ole talle lihtsad.
21. detsembril 2020 vaatas R. Rannaveski kohtudokumente hoolikamalt (tervis lubas ) ja avastas, et käsitlemist leiab ainult üks väärteo otsus nr
23. detsembril toimuski kohtuistung, kaebus rahuldati ja väärteootsus nr 170 tühistati. Kohtuistungilt koju jõudes ootas R. Rannaveskit ees
24. detsembri 2020 määrus, millega jäeti tema kaebus läbi vaatamata. R. Rannaveski on mõistnud, et tema digitaalallkirjastatud kaebus ei jõudnud e-postiga edasi. Ilmselt takistas seda brauser, ID-kaardi tarkvara. R. Rannaveski palub neid probleeme arvestada. Tänaseks on arvuti vead parandatud. Kaebusele on lisatud R. Rannaveski e-kirjad
25. ja
26. detsembrist
27. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohtunik jätab R. Rannaveski määruskaebuse rahuldamata, kuna puudub alus maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse muutmiseks.
29. Arutataval juhul on apellatsioonikohtul pädevus vastata vaid küsimusele, kas Harju Maakohus jättis
30. detsembri 2020 määrusega seaduslikult ja põhjendatult R. Rannaveski kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohus ei lahendanud R. Rannaveski kaebust Keila Linnavalitsuse otsusele nr 173 sisuliselt, ei ole ka ringkonnakohtul võimalik selles osas sisulisi hinnanguid anda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis R. Rannaveski kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata, on apellatsioonikohtul pädevus tühistada Harju Maakohtu
31. detsembri 2020 määrus ja kohustada maakohut R. Rannaveski kaebust Keila Linnavalitsuse otsusele nr 173 sisuliselt läbi vaatama. Seega, määruskaebuse taotlus ringkonnakohtule, et Tallinna Ringkonnakohus asuks lahendama sisuliselt kaebust Keila Linnavalitsuse kõnealusele otsusele, jääb tähelepanuta. Ringkonnakohtul on võimalik R. Rannaveski määruskaebuse alusel hinnata üksnes seda, kas on põhjust saata tema kaebus maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Nagu selgub vaidlustatud määrusest ja määruskaebuse väidetest, siis seaduslikku alust ringkonnakohtul selleks ei ole. 2
32. Ringkonnakohus selgitab R. Rannaveskile, et kohtumenetlus toimub seaduses, arutataval juhul väärteomenetluse seadustikus, kehtestatud nõuete alusel. Seadus näeb seejuures ette, mis tingimustele peab kohtuvälise menetleja s.o linnavalitsuse, otsuse peale kohtule esitatav kaebus vastama. Need nõuded on sätestatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s
33. Puudub vaidlus, et R. Rannaveski kaebus ei vastanud seaduse nõuetele ehk see oli allkirjastamata (VTMS § 115 lg 4). Samuti puudub vaidlus, et R. Rannaveski sai Harju Maakohtu määruse, milles kohus juhtis tema tähelepanu, et tema kaebus ei vasta seaduse nõuetele ja andis selle puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, kätte
34. novembril
35. Puudub vaidlus ka selles, et R. Rannaveski oli teadlik tähtajast, mis tal oli kaebuse puuduse kõrvaldamiseks ehk selle allkirjastamiseks. Ühtlasi puudub määruskaebuse pinnalt vaidlus, et kohtu määratud tähtaja jooksul R. Rannaveski nõuetekohast, s.o allkirjastatud, kaebust maakohtule ei esitanud. Nii selgitab R. Rannaveski määruskaebuses, et tõenäoliselt ta allkirjastas digitaalselt kaebuse maakohtule, ent see jäi arvuti viirusetõrjeprogrammi tegevuse tõttu e-kirjana välja saatmata ja vastavasse postkasi. Teisisõnu, R. Rannaveski ei kõrvaldanud kaebuse puudusi tähtaegselt.
36. Määruskaebuses on pööratud suurt rõhku selle selgitamisele, et R. Rannaveski on kõrges eas inimene, kel on juba üksnes ea tõttu raskendatud arvuti kasutamine. Lisaks selgitab R. Rannaveski, missuguseid tõrkeid ja eksitusi tal esineb e-toimiku kasutamisega, sh kuidas selle juures esineb teiste inimeste tegematajätmisi. Ühtlasi selgitab R. Rannaveski, mis tõrkeid iseenesest tema arvuti on põhjustanud. Ringkonnakohus märgib, et kui R. Rannaveskil oli rohkelt takistusi arvuti kasutamisel, sh digitaalallkirja panemisel, siis võinuks ta kohtu määratud tähtaja jooksul allkirjastada kaebuse pigem omakäeliselt ja edastada selle tavapostiga. Harju Maakohtu
37. novembri 2020 määruses on märgitud selgesõnaliselt, et R. Rannaveskil on võimalik esitada kaebus kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatuna ja viimasel juhul esitada see paberil. R. Rannaveski oli seega teadlik, et ta ei pea tingimata esitama kaebust digitaalselt allkirjastatuna. Ringkonnakohtule ei ole esitatud mingeid selgitusi selle kohta, miks R. Rannaveski, juhul kui digitaalne allkirjastamine oli nii keerukas ja ebaõnnestus, ei esitanud kohtule kaebust tähtaegselt paberil. Eelnevat arvestades oli võimalik esitada tähtaegselt nõuetekohane kaebus, kuid seda R. Rannaveski ei teinud. Määruskaebusele lisatud R. Rannaveski e-kirjad pärinevad ajast, kui tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli möödunud. Nendes selgitab ta digiallkirjastamisega seotud tõrkeid, samuti terviseprobleeme, s.o magamatust, väsimust, keskendumisvõime kadumist. Kuna seadus kohustab kaebajat esitama allkirjastatud kaebust, R. Rannaveski aga seda kohtu määratud tähtajaks ei teinud, siis lähtus maakohus õigesti väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p-st 3 ja jättis seadusele mittevastava kaebuse läbi vaatamata. Viidatud õigusnorm sätestab üheselt, et kui kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud enda kaebuse puudusi, siis jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata. Seda maakohus tegigi. Eelnev tähendab, et R. Rannaveski määruskaebuses esitatud argumentide alusel ei ole võimalik seaduslikku ja põhjendatud kohtumäärust tühistada. Nii jääb vaidlustatud kohtumäärus muutmata ja R. Rannaveski määruskaebus rahuldamata.
38. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
39. detsembri
40. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3