4-21-1479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1479 (2302,19,013224) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekr

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 12 (kaksteist) tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 12 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata Roman Voitov üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (Ülesõidu 1, Jõhvi, tel: 663 7909, 522 1618; Rakvere esindus, Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tel: 5330 0279). 5.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks 1 kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 13.04.

1. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.03.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2303,21,000225 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.03.2021 kell 14:55 peeti Tallinnas Pikksilma tn 19/1 juures (tuli Reidi teelt) kinni sõiduk, mida juhtis Roman Voitov, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Sõitis koos sõidujuhendajaga Tallinnasse, sadama lähedale oli pargitud sõbra auto, mis oli vaja laevale toimetada. Juhendaja sõitis ees, tema ise sõitis teise autoga järele, et saaks auto sadamale lähemale. Juhendaja pidi selle autoga minema kontrolli ja siis laevale toimetama. Kuna oli kiire tagasi koju, siis võttis selle otsuse vastu, et sõidab ilma juhendajata. Autokool on pooleli. Elab xxx, aresti kui karistusse suhtub negatiivselt. Oleks nõus üldkasulikku tööd tegema. Kui varsti tööle tagasi saab, siis saaks ka üldkasuliku töö ära teha. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Õppesõitu ta 10.03.2021 ei teinud, sest õppesõidu nõuded ei olnud täidetud. Tegemist on enamohtliku liiklusalase väärteoga, menetlusalusel isikul juhtimisõigus puudub ja tema vilumust ei ole kontrollitud. Menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole. Menetlusalusel isikul sissetulek puudub, rahatrahvi kohaldada ei saa, sest see raskendaks tema majanduslikku olukorda. Seadusandja on karistusena ette näinud ka raskema karistusliigi, aresti kuni 30 päeva. Käesoleval juhul tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust. Arvestades süü tunnistamist, seda, et pärast 10.03.2021 ei ole menetlusalune isik uusi rikkumisi toime pannud ja ta on omad järeldused teinud ning on hoidunud uute süütegude toimepanemisest, siis taotleb karistuseks LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest aresti 15 päeva, mis asendada üldkasuliku tööga 15 tundi. Kuna elukoht on xxx, siis määrata tegemiseks elukoha järgse kriminaalhooldaja juurde. Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Roman Voitovil kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Roman Voitov 21.11.2017 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 21.11.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 10.03.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
2. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt sõitis ta kohale juhendajaga, kuid edasi sadamale lähemale liikudes sõitis juhendaja teise autoga ees. Kohus asub seisukohale, et sellisel viisil juhtimist, kus juhendaja sõidab ühe sõidukiga ees ja juhendatav teise sõidukiga taga, ei saa hinnata ei õppesõidu ega sõidupraktikana LS § 109 mõttes, kuivõrd juhendatav saab sõita sõidukiga vaid juhendaja juuresolekul. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit iseseisvalt ja juhendaja juuresolekuta. Menetlusalune isik oli eelnevast juhtimiselt kõrvaldamisest 2 samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seejuures käib menetlusalune isik oma sõnade kohaselt ka autokoolis, mistõttu peaks ta olema üheselt teadlik ka sellest, et sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on karistatav. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt menetlusalusel isikul püsiv töine sissetulek puudub ning isik on öelnud, et töökohaga on hetkel seisud halvad. Sellised andmed annavad aluse asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek, s.t rahatrahv kui karistusliik ei ole täidetav ning isikule tuleks kohaldada teiseliigilist karistust, s.o arest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Väärteoprotokollist ning 31.03.2021 PPA-le saadetud selgitusest ning kohtus öeldust nähtub, et isik on oma tegu kahetsenud ning seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik oli nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, peab kohus võimalikuks asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3